Väitlus õppekavas


Alates 2011/2012 õppeaastast on väitlus riiklikus õppekavas. Kaheksanda klassi eesti keele kursuse kohustuslikuks osaks on argumendiõpetus, üheksandas klassis väitlusõpetus.

Eesti keele õppesuunal on uues õppekavas gümnaasiumile valikaine "Kõne ja väitlus". Valikaine protsessikirjelduse saate alla laadida siit. Valikaine kirjeldus on allpool.

Oleme väitlusseltsis välja töötanud ka järgmised valikaine õpetamiseks vajalikud materjalid:
  • põhjaliku õpetaja töökava, kus on kõik 35 tundi lahti kirjutatud tunni teema, tegevuste, õppekirjanduse, õpitulemuste, kodutööde jne lõikes;
  • väitleja kompetentsimudeli, mis kirjeldab osakompetentside ja alloskuste lõikes väitlusega tegelevate õpilaste arengu nelja taset;
  • erinevaid võimalusi õpilaste hindamiseks valikaines;
  • suure hulga grupitöö, rollimängu, juhtumianalüüsi jt ülesandeid, mis asetavad õpilase kõne- ja väitlusoskuste kasutamist vajavasse situatsiooni;
  • DVD näidisväitlusega ning valiku teisi videomaterjale.
Samuti on meil olemas väitluse õpetamiseks õpik ja töövihik ning näidisväitluse DVD.

Kui eespool loetletud materjalid pakuvad teile huvi, kutsume teid väitluse valikainena õpetamise koolitusele. Kõik nimetatud materjalid kuuluvad koolituse hinna sisse.

Valikkursus „Kõne ja väitlus“

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi kõne- ja väitluskursusega taotletakse, et õpilane:
1) väljendab ennast suulises keelekasutuses selgelt ja sobivalt;
2) argumenteerib veenvalt ning oskab kaitsta oma seisukohti;
3) rakendab kriitilist mõtlemist.

2. Kursuse lühikirjeldus

Suulise tekstiloome kursus keskendub suulise eneseväljenduse, eesmärgistatud kuulamise ja argumenteeritud esinemise ning tagasiside arendamisele.

3. Õpitulemused

Kursuse lõpul õpilane:
1) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, kõne liike ning avalikule esinemisele esitatavaid nõudmisi;
2) argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti;
3) moodustab ja esitab teemakohaseid küsimusi;
4) koostab ning esitab eri liiki kõnesid (olmekõne, akadeemiline ja kohtukõne);
5) teeb ettekande näitvahenditega;
6) jälgib tolerantselt ja kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet.

4. Õppesisu

Kõne kui suhtlusolukord. Kommunikatsioonimudel. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Suhtlustõkked. Kõne veenvuse tegurid. Kehakeel. Argumenteerimine ja emotsionaalsus.
Kõne koostamine ja esitamine. Kõne kui suulise monoloogi ja dialoogi liigid (ettekanne, sõnavõtt, koosolek, läbirääkimised, väitlus, repliik vm). Kõne eesmärgid. Kõne osad. Suulise kõnesündmuse ettevalmistamise etapid. Näitlikustamine. Esinemishirm. Parakeel. Esinemisstiil ja -kultuur.
Kõne kuulamine ja kõnele reageerimine. Repliik ja küsimuste esitamine. Erinevad kuulajatüübid. Kuulamistakistused.
Väitlemine. Väitluse olemus. Jaatav ja eitav kaasus. Kaasuse ülesehitus: teema, tuumsõnad, definitsioon, kriteerium, argumentatsiooni struktuur, tõestusmaterjal, topos. Ümberlükkamine, taastugevdamine. Ristküsitlus. Kohtunikutöö ja tagasiside andmine.

5. Õppetegevus

Praktilised tööd, heli- ja videosalvestused ning nende analüüs.

6. Füüsiline õpikeskkond

Tehnilised vahendid (videokaamera, diktofon, mikrofon), õpperuumi mööbli ümberpaigutamise võimalus.