Karl Popperi formaaditutvustus

Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. Väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlusformaati kasutatakse Eesti keskkooliväitluse põhiformaadina juba üle kümne aasta. Formaat on välja töötatud USA-s ning meile tulnud koos George Sorose toetatud avatud ühiskonna liikumisega. Eestis esindab seda liikumist Avatud Eesti Fond, mille ühe programmina Eesti Väitlusselts 1995. aastal alguse sai. EVS kasutab Popperi formaati jätkuvalt kahel põhjusel.

Esiteks oleme leidnud, et Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks.

Teiseks võimaldab Popperi formaadi kasutamine meil hoida sidemeid teiste samuti seda formaati kasutavate riikidega eeskätt Kesk- ja Ida Euroopas. Karl Popperi formaadis toimub mitmeid rahvusvahelisi turniire, näiteks igasuvised Karl Popperi maailmameistrivõistlused, kus ka Eesti on alati osalenud.

Põhiomadused

Popperi formaadi üks olulisi tunnuseid on tugev rõhuasetus väitluse sisule

- jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi, eitava poole esmane ülesanne on väita vastupidist ehk jaatav kaasus ümber lükata. 

- enne tõestamist tuleb teema defineerida.

Definitsioonid

Defineerida tuleb nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui väitluse mõttes vajalik. See tähendab, et defineerida tuleb mõisted, mis väitluse sisus midagi muudavad

Defineerimise mõte pole leida sõna tähendus, vaid selgitada, mida võistkond mõiste all käesoleva väitluse kontekstis silmas peab (rääkida tuleks sellest, mida teemapüstituses kõige tõenäolisemalt on eeldatud). Defineerimiseks on üldjoones kaks varianti:

1.    Kõige üldisemas mõttes, defineerides teemas sisalduvad mitmemõttelised või väitluses olulised mõisted. Näiteks teema puhul „Suitsetamise keelustamine on põhjendatud“ võib jaatus defineerida järgnevalt: „Suitsetamise all mõtleme tubakatoodete müüki ja tarvitamist ning keelustamise all sellise tegevuse täielikku mittelubamist, nagu praegu tehakse narkootikumidega“.

2.    Natuke kitsamas mõttes, kasutades konkreetset mehhanismi, kuidas teemas sisalduvat ideed ellu viia. Näiteks teema puhul „Suitsetamise keelustamine on põhjendatud“ võiks jaatus teema defineerida ka nii: „Meie tahame suitsetamise keelustada selliselt, et nii tubakatoodete müümine kui tarbimine oleks kriminaalselt karistatav. Plaanime suunata raha ka praegustele sõltlastele sõltuvusest lahtisaamiseks ning lubaksime järgnevad 3 aastat ka nikotiiniplaastreid.“ 

See, kuidas jaatus teemat defineerib ning kas ta soovib kasutada konkreetset mehhanismi, kuidas teemas sisalduvat ideed ellu viia, sõltub jaatuse enda soovist. 

Argumendid 

Pikemas kõnes sisaldub kindlasti erinevaid mõtteid teema toetuseks. Selleks, et neid kuulajale konkreetselt ning mõistetavalt edastada, struktureeritakse mõtted argumentideks. Väitluskaasus võiks koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed.

 Argumendi struktuur:

Väide

Seletus

Tõestus

Järeldus

Väitluses tekkinud mõtted, mis ei moodusta omaette argumenti, tuleb välja tuua ümberlüketes.


Kõnelejarollid:

Jaatuse esimene kõneleja – seletav, töö kodus , definitsioon, kõik argumendid välja tuua, aega 6 min

Eituse esimene kõneleja – kiire reageerija, kõik ümberlükked, oma argument, 6 min

Jaatuse ja eituse 2. kõneleja – reageerija ja laiendaja, 5 min

Jaatuse ja eituse 3. kõneleja – kokkuvõtja, ei lisa uusi argumente/tõestust, moodustab uue struktuuri väitlust läbinud kõige olulisematest punktidest, 5 min

Läbiv idee

Kõik sama tiimi kõnelejad peavad kandma edasi sama ideoloogiat ehk põhiideid


Ristküsitlused

Ristküsitlusi on võimalus esitada väitluse neljale esimesele ehk konstruktiivsetele kõnelejatele. Igaks ristküsitluseks on aega 3 minutit ning seejuures on küsija otsustada, kas ta soovib kasutada sellest kogu aja või mitte. Sõltuvalt kõnelemisjärjekorrast on paika pandud ka see, millisel kõnepositsioonil olevad väitlejad vastaste esimest või teist kõnelejat küsitlevad:

1. jaataja vastab - eituse 3. küsitleb

1. eitaja vastab - jaatuse 3. küsitleb

2. jaataja vastab - 1. eitaja küsitleb

2. eitaja vastab - 1. jaataja küsitleb

Ristküsitlused on mõeldud selleks, et 1) selgitada ebaselgeks jäänud kohti 2) proovida panna vastast tunnistama seisukohti, mis on nende kaasusega vastuolus. Väitlejate ülesanne on ristküsitlusest saadud kasulik materjal enda poole kõnedes väitlusesse tuua, sest kohtunik väitluse võitja selgitamisel ristküsitlusi ei arvesta.

Mõtlemisaeg

8 minutit tiimi peale

Kohtunikutöö

Kohtunikutöö kõige tähtsam osa on otsustada, kumb pool väitluse võitis. Kohtunik teeb alati otsuse ühe võistkonna kasuks, viiki väitlustes ei tunnistata. Põhimõtteliselt ei tohi kohtunik otsuse langetamisel arvestada oma isiklikku seisukohta väitlusküsimuses, ka ei tohi arvestada oma teadmisi väideldu kohta. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda ainult väitluses toimunust ning otsustada tuleb, kumb pool väitles sel korral paremini.

Karl Popperi väitluses hinnatakse iga argumenti eraldi, otsustades seal toodud tõestusmaterjali, loogika ja väitlustehnika (kas mõni võistkond jättis argumendile vastamata jne) põhjal, kumb pool selle argumendi võitis. Üksikud argumendid võivad ka viiki jääda. Kui kohtunik on selle otsuse kõigi üksikute argumentide kohta teinud, vaadatakse, kumb pool rohkem argumente võitis, ning see pool ongi üldiselt väitluse võitja.

Vahel võib kohtunik otsustamisel leida, et mõni argument oli väitluse seisukohalt olulisem kui mõni teine: näiteks siis, kui väitlejad on mõnele argumendile oluliselt rohkem aega kulutanud kui mõnele teisele. Samuti võib kohtunik jätta mõne argumendi üldse arvestamata, kui sellel tema arvates teema tõestamise/ümberlükkamisega mingit seost ei olnud.


Turniiridel paneb kohtunik lisaks võistkondlikule võidule igale väitlejale ka kõnelejapunktid.

Sisu all hinnatakse kõne sisu nii tõestusmaterjali kui analüüsioskuse seisukohalt.

Stiili alla kuuluvad kõne ülesehituse selgus (struktuur) ja kõne esitus.

Strateegia all hinnatakse Popperi reeglite ja kõneleja rolli täitmist ning olulise eristamist ebaolulisest.

Mõnedel turniiridel lubatakse panna võit võistkonnale, kellel on teisest vähem kõnelejapunkte (low point win).

Low point win kajastab sellist olukorda, kus üks võistkond on oma esituselt teisest üle, kuid sisuliselt jääb napilt peale teine võistkond. Kuna meie väitlustraditsioonis hinnatakse eeskätt sisu, oleme otsustanud, et antud olukordades võib panna madalamate kõnelejapunktidega võistkonnale võidu.

Kui kõneleja sooritus ristküsitluse voorus erineb oluliselt tema kõnest (on oluliselt parem või oluliselt halvem), on lubatud tema koondpunktisummat maksimaalselt ühe punkti võrra tõsta või langetada.


Tagasi