Väitluspäeviku arhiiv

Juba alates 2005. aasta septembrist on seltsis kirjutatud väitluspäevikut, mis kajastab meeleolukamaid sündmusi ning uudiseid kodustelt ja välisüritustelt.

Tere tulemast Väitluspäevikusse

[:2005-09-15 15:16:25]
Tere, päevik, tere, lugejad. Väitluspäevik alustab. Esiteks mõnesõnaliselt, mis asi see siin siis on. Väitluspäevik hakkab kajastama Eesti Väitlusseltsi ja selle liikmete tegemisi kodu- ja välismaal ning juhtima lugejate tähelepanu muudele huvitavatele asjadele. Varasemalt on siin lehel selle töö osaliseks tegemiseks kasutatud uudiste rubriiki, mis käesolevaga teenitud vanaduspuhkusele läheb. Endiste uudiste sisu - peamiselt siis seltsi ürituste kirjeldused - kolib ümber päevikusse. Eelduslikult saavad siinsed tekstid olema vanast uudiste formaadist pisut vabamad ning reportaazhilikumad, ent ei kaota kindlasti ka oma arhiiviväärtust. Ja, mis väga oluline, viimaks ometi on lehekülg interaktiivne ehk siis kõiki sissekandeid saab kommenteerida. Nii et ärge jätke oma arvamust enda teada! Lisaks uudistele hakkab väitluspäevik kajastama mõtteid ja lugemisssoovitusi väitlushuvidega inimestele, arutlusi väitlusega seotud teemade üle ja kindlasti veel asju, mis hetkel pähe ei tule. Eesmärgiks oleks näidata, et tegevus käib EVSis pidevalt, seega tasub päevikut vähemalt kord nädalas kindlasti vaadata. Autoritest ka mõni sõna. Väitluspäevikut hakkab esialgu toimetama siinkirjutaja, ameti poolest EVSi väitlusjuht Kajar (52 243 22, kase ät debate.ee). Minu kui toimetaja suur südamesoov on, et ma ise peaksin siin võimalikult vähe kirjutama, nii et ma püüan siia leida võimalikult palju külaliskirjutajaid. Lõpetuseks mõni tehniline asi. meie ajaveeb jookseb WordPressi väidetavalt maailma parimaks peetud mootoril. See peaks tähendama, et kõik kellad-viled: RSS feed jne, peaksid siin küljes olema. Kui kellelgi tekib selleteemalisi küsimusi, küsige.

Suvelaagri tagasiside

[:2005-09-17 17:36:30]
Roosta suvelaagris küsitlesime kõiki osalejaid, et uurida oma liikmete suhtumist organisatsiooni tegevusse, kommunikatsioonikanalitesse, turniiridesse jms. Küsimustike tulemuste kokkuvõtetega on võimalik tutvuda klikates allolevale lingile. EVSi juhatus tänab kõiki küsimustike täitjaid ja püüab oma edasises töös võtta vastajate tänuväärseid soovitusi ja kommentaare arvesse. Suvelaagri küsimustike kokkuvõte

Rapla harjutuskohus 2005

[:2005-09-17 22:53:39]
mock 2005 Tervist See päeviku sissekanne jõuab teieni otse selle aasta esimeselt väitlusürituselt, milleks on Rapla harjutuskohtu turniir. Nagu näha ka juuresolevalt pildilt on hoolimata väitlusaasta suhtelisest algusjärgust kõik nagu ühel EVSi üritusel peab. Meil on kaheksa viieliikmelist võistkonda ning äärmiselt kompetentsed kohtunikud. Neist, kes ei leidnud endas jõudu kohale tulla, on täitsa kahju, sest turniir on lõbus. Ausõna, isegi väitlesin täna kolm raundi. Aga otsustage ise. Selle aasta kaasuses on Keilas elava geipaari üks liige tapetud lasuga kõhtu ning prokuratuur süüdistab naabrimeest, kes on 2004. aastal Eesti Rammumehe võistlusel III koha võitnud homofoob. Veel astuvad tunnistajatena üles machovõmm, pensionär, vene immigrant ja psühholoog, kes identifitseerib kurjategijaid kolbaehituse järgi. Kaasus on täitsa võrdne soovitame seda kõigile, kes niisama tahaksid kohtuväitlust proovida. Kätte saab seda siit. Ja need, kel nüüd loodetavasti harjutuskohtu järgi igatsus tekkis, pidage pöialt, ehk tuleb selle aasta kevadel siin üks üritus veel. Loodetavasti tekivad selle sissekande kommentaaridesse kõigi turniirilkäinute meenutused ning lingid teie digipiltidele. Kui teil endil ülespanekuruumi pole, andke teada, tekitame siia lehele kindlasti ka ühe harjutuskohtu galerii. Ma lähen nüüd saali, kus tänapäevast muusikat mängivad DJd Driny ja Muna. Puhkan oma kohvri. Kajar TÄIENDUS: Ajaloolises mõttes kirjutame, et 2005. aasta Mocki võitsid Kätlin Põder, Holger Nõmm, Kaija Kutser, Siim Jõgis ja Tiiu Tuisk , kes finaalis esindasid kaitse võistkonda. Parimad tunnistajad olid Sandra Sillaots, Katrin Sutter ja Liina Vallimäe. Ja turniiri tagasiside põhjal järeldasime, et vähemalt kohaletulnudtele meeldis kohtuväitlus küll. See paistis välja ka õhtul toimunud juuratudengite loengust tingpealkirjaga "Õigus: põnev professioon", millest pea kõik turniiril käinud osa võtsid. Teiste erialade tudengid lubasid kadedusest rohelistena järgmistel ka enda huvitatest erialadest loenguid pidama hakata. Kommentaarides on sellele juba viidatud, aga lisan siia ka, et Margo pildid turniirist on üleval siin

Tudengiväitluse aastaperspektiivist

[:2005-10-03 16:36:42]
Eile Tallinnas EVSi nõukogul tõstatusid muuhulgas mõned tudengiväitluse teemad, millega seoses panen siia valitud mõtted tudengiväitlusest üldisemalt. BADi asutajaliikmed Martins Liberts ja Andero Uusberg  arendavad Balti koostööd BADi asutajaliikmed Martins Liberts ja Andero Uusberg arendavad Balti koostööd Sügiseti tudengiklubidesse tulevad veteranpopperiväitlejad räägivad vahel ikka, et ülikoolis pole väitlemises enam seda pinget, mis keskkoolis: turniire on vähem ja need pole kuidagi nii pingelised. Mingi tõde selles jutus ka on, aga mõnes mõttes on ülikoolis palju rohkem võimalusi võistluslikult väidelda. Aga selleks tuleb olla valmis välismaale minema. Mis toob mind moodustiseni nimega BAD ehk Baltic Assotiation of Debating. Põhjus, miks BAD möödunud aastal asutati oligi eeskätt selles, et Balti tudengite väitlusklubid said aru, et heade, paljude osavõtjatega turniiride korraldamiseks on vaja neid omavahel koordineerida. Ma ei hakka selle organisatsiooni sisu siin pikemalt ümber jutustama, huvilised võivad seda ise lugeda siit . Põhimõtteliselt on see informaalne organ, mis püüab arendada Läänemere (inglise keeles Baltic Sea) äärsete riikide tudengiklubide omavahelist koostööd. Üks asi, mida võiks ehk seletada, on Balti meistrivõistlused. Otsustasime BADis, et selline tiitel (mille leedulased kunagi omavoliliselt ühele oma turniirile panid) võiks tõesti olemas olla. Ja leidsime, et kõige lihtsam on seda välja anda mitte mingi liigasüsteemi alusel (nagu meil keskkooli meistrikad), vaid lihtsalt igal aastal on üks turniir, mis võib ennast Balti meistrivõistlusteks nimetada. Eelmisel aastal oli see Tartu Open, sel aastal SSE Riga turniir. Balti koostöö tulemusena võivad Eesti tudengid sel aastal valida järgmiste turniiride vahel: 15. oktoober algajate turniir Tartus 4.-6. november Vilniuse Mykolas Romerise ülikooli turniir Võimalik, et kunagi novembris Helsinki ülikooli turniir 2.-4. detsember SSE Riga majanduskooli turniir Riias, ühtlasi Balti meistrivõistlused väitluses 25.-26. veebruar Eesti tudengite meistrivõistlused Tartus veebruar Kaunase Tehnikaülikooli turniir 22.-23. aprill Tartu Open Mai algus Kiiev Open Polegi ju nii paha? Eriti kui arvestada, et nimekirjas on ainult meile lähemad turniirid, peale nende toimub Euroopas pea iga kuu turniire, kuhu minek tänu odavlendudele, võin omast käest öelda, pole enam üldse mitte väga ebareaalne. Kindlasti tahab keegi nüüd öelda, et välisturniirid ei ole kõigile väitlejatele, sest inglise keeles väitlemiseks on selles vaja väga hea olla. Sellega ei tahaks üldse nõus olla. Ma võin julgelt öelda, et Eesti tudengite algajate tase ja Eesti väitluse tase üldse on keskmiselt vähemalt sama hea kui teistes Balti riikides ja nemad saadavad oma algajad alati turniiridele. Kes oma väitluskarjääri algust mäletab, teab isegi, et tegelikult õpitaksegi väitlema turniiridel. Vähemalt Tartu klubist eelmisel aastal turniiridel käinud tiimidel läks reeglina üle keskmise hästi. Nii et kõik vähegi huvilised tudengid võiksid endale selleks aastaks ka paar välisturniiri plaani võtta. Sest muidu ei saa te kunagi teada, mida teha, kui vastaspool tuleb teema "This house believes in sex without love" all välja kitsendusega "This house believes in sex without love in the 21st century".

Töötad STARTi kaasusega? Siit saab abi

[:2005-10-07 11:51:31]
Tervist STARTini on jäänud vaid kaks nädalat, nii et on aeg asuda kaasuseid ette valmistama. Järgnevalt pakub väitluspäevik natuke abi teema mõistmisel ja tõestusmaterjali otsimisel. Kui väitlejate seas soovi on, võime sellest rubriigist turniiride eel tava teha. Andke kommentaarides teada, mis te arvate! Samuti võib sinna lisada enda mõtteid või küsimusi teema lahendamisel. Niisiis „Eestis peaks valimisõigus algama 16. eluaastast “. Alustame definitsioonidest: valimisõigus tähendab Eesti Põhiseaduse mõttes õigust osaleda valimistel ja rahvahääletustel. Valimisõigust saab jagada aktiivseks valimisõiguseks (õigus valida) ja passiivseks valimisõiguseks (õigus saada valitud). Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne http://www.just.ee/10726 . Natuke tausta:valimisõigust võib demokraatlikus ühiskonnas pidada kodanike kõige olulisemaks õiguseks, see tagab kontrolli valitsejate üle, millest omakorda ripuvad ära kõik meie ülejäänud õigused. Üldistavalt võib öelda, et demokraatlikes riikides on aja jooksul toimunud liikumine laiema valimisõiguse poole: muistses Kreekas osalesid demokraatias vaid rikkad linnakodanikest mehed. Sealt edasi on endale valimisõiguse kätte võidelnud kõigepealt kõik meestest kodanikud ning seejärel ka naised (Uus-Meremaal 1893. aastal, Soomes 1906. aastal, Norras 1907. aastal, Eestis 1920. aastal). Koos valimisõiguslike kodanike ringi laienemisega on ka valimisea piir allapoole tulnud. Näiteks USAs alandati seda viimati 1971. aastal, siis anti õigus valida kuni 18 aastastele kodanikele. Kui Hollandis 1917. aastal nende praegune valimissüsteem sisse viidi, sai valida 25 aastaselt. 1946. aastal anti see õigus 23 aastastele, 1965. 21 aastastele ja 1972. aastal 18. aastastele. Ka esimese Eesti Vabariigi ajal said valida 20. aastased kodanikud, 1937. aasta põhiseadusega tõsteti valimisiga isegi 22 aastale. Praegusest olukorrast maailmas: STARTi väitlusteema tõukub mitmetes riikides (USA, Suurbritannia, Kanada) käimas olevast liikumisest, mis nõuab valimisõiguse alandamist 16. eluaastale. Sellised algatused on käinud läbi nii Inglismaa kui kanada parlamentidest ning neid püütakse ellu viia mitmetes USA osariikides (California, Florida) ja linnades (New York). Saksamaal ja Austrias saavad 16 aastased mõnedes liidumaades osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Samas on enamuses maailma riikides valimisiga endiselt 18. Tõestusmaterjal ja argumendid Väga üldiselt on teemat lahatud väitlusteemade inglisekeelses andmebaasis debatabase.org.http://www.debatabase.org/details.asp?topicID=77 Eestist Eestis on valimisea alandamist üldiselt üsna vähe käsitletud. Teema poolt on sõna võtnud endine riigikogu liige Silver Meikar (reformierakond). Meikari maakonnalehtedele kirjutatud artikkel http://www.meikar.ee/et/artiklid/sisu.html?id=62 . Suurt diskussiooni ettepanek ei tekitanud, siiski pidas ajaleht Sakala seda juhtikirjaga vastamise vääriliseks http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&rubriik=8&id=9753&number=505 . Mõned lingid jaatajatele: Suhteliselt põhjalikud argumendid jaatajate poolele võib leida näiteks USA ja Inglismaa vastavate liikumiste kodulehtedelt. Nende kasutamisel tuleks muidugi arvestada, et meie väitleme ikkagi Eestis toimuva üle. USAhttp://www.youthrights.org/votingage.shtml Suurbritannia http://www.votesat16.org.uk/resources.php Nendel lehtedel on palju suure hulga numbritega dokumente, mis on küll algajatele väitlejatele ehk pisut keerulised lugeda, kuid püüdke ennast sellest ikkagi läbi närida. Väitlejatena tuleb teil selliste asjadega niikuinii suhteliselt palju tegeleda. Mõned lingid eitajatele Suurbritannias tellis parlament riigi iseseisvalt valimiskomisjonilt uuringu valimisea alandamise kohta. Komisjon jõudis lõpuks seisukohale, et valimisiga peaks vähemalt praegu algama 18. eluaastast. nende raport:http://www.electoralcommission.org.uk/files/dms/AgeofelectoralmajorityFinal_12974-9415__E__N__S__W__.pdf Inglise lordidekojas toimunud debati tulemusena saadud tsitaadid, enamikus samuti (nagu traditsioonidest lugu pidavatele lordidele kohane) valimisea alandamise vastu http://www.citizenshipfoundation.org.uk/main/page.php?85 Veel paar üldist artiklit valimisea teemadel: Kanadas toimuv: http://canadaonline.about.com/od/federalelections/a/votingage16.htm BBC: http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/vote_2005/frontpage/4511267.stm Väike ülevaade maailmas toimuvasthttp://pphsp.uis.edu/WordDocs_vol1/Lowering%20the%20Voting%20Age%20editorial1.pdf Noorte valimisaktiivsusest räägib kohati ka Riigikogu tellitud uurimus eestlaste valimiskäitumisest. Dokument ise on üle 200 lehekülje pikk: http://www.riigikogu.ee/doc.php?9684 Loodetavasti on sellest abi. Valmistage nüüd kõvasti kaasuseid ette, järgmisel nädalal anname ülevaate sellest, mis STARTil lõbusamat toimub. Ja ühtlasi kutsuks üles kõiki juba kogenud popperiväitlejaid: tulge kindlasti kohtunikeks.

Valimised

[:2005-10-26 23:59:24]
Tere, Päevik. Sedakorda vahelduseks millestki EVSist pisut kaugemalseisvamast, nimelt möödunud kohalike omavalitsuste valimistest. Põhimõtteliselt peaks valimiseelne aeg väitlushuvilisele olema umbes nagu jõulud ja sünnipäev korraga: uksest ja aknast peaks sisse tulema palju uusi ja huvitavaid vaidlusi. Järgnevad kaks arvamust tõukuvad sellest, et seekordsed kingitused olid kuidagi... magedad. Võib-olla hakkame me lihtsalt suureks saama. valimisstuudio Karin Vene, EVSi juhatuse kommunikatsioonijuht (väljavõte EVSi teatajast) Valimiseelses Eestis visati õhku palju erinevaid poliitilisi lubadusi, vaieldi erinevate loosungite ja reklaamvõtete üle, laimati oponente, püüti silma paista, et kõigest väest valija poolehoidu võita, räägiti kodaniku kohustusest käia valimas jne. Kas olete ajalehti lugedes, valimisstuudioid vaadates, raadiot kuulates mõelnud ja imestanud meie poliitikute väitlusoskuse ning demagoogiavõtete üle? Mina mõtisklesin eelmistel nädalatel Eesti poliitikute retooriliste oskuste, argumenteerituse, sõnajõu ja väitluse rolli üle kahes raadiosaates. Saates Skolion (Kuku raadio) arutasime saatejuhi Anto Liivatiga selle üle, milline on Eesti poliitikute avalike väitluste argumenteeritus, esinemisoskus, miks on vaja väitlust õpetada ja kus omandatud oskusi elus rakendada. Samuti analüüsisime sõnajõu ja väitluse kui tegevuse rolli ühiskonnas. Kas väitluse kaudu õpitavad oskused võivad muutuda relvaks? Kas väitlus peaks olema ja on eliidiprojekt või nn laiatarbekaup? Nädal hiljem Vikerraadio saates „Kolmest kuueni” arutasime koos Ragnar Siili ja saate toimetaja Haldi Normet-Saarnaga samuti poliitikute väitlusoskuse, demagoogiavõtete ja Eesti poliitilise kultuuri üle. Jõudsime ühiselt järeldusele, et praegune poliitiline oponentide laimamine ja poriga loopimine võiks asenduda argumenteeritud avalike väitluste ehk poliitiliste debattidega rahva ees. Nii kuuleks ka loosungite ja laimu vahele sisulisi seisukohti ning neile reageerimisoskust. Mõelge selle üle! Ja tundke ka uhkust, et oskate ühiskonnas kaasa rääkida argumenteeritult, silma paista sisu mitte demagoogia ja oponendi laimamisega. Need on väärtused ja oskused, mida üha enam ühiskonnas hindama on hakatud. Mis oleks viimasele parem tõestus, kui 2005. aasta Pärnu juhtimiskonverentsi avasõnades sisuliselt Väitlusseltsi missiooni edastava ärimehe Toomas Lumani (EKTK juhatuse esimees) tsitaat: „Üks tähtis faktor, mis eristab väga häid juhte keskpärastest on võime argumenteeritult diskuteerida konkurentide, poliitiliste oponentide ja koostööpartneritega. Samuti võime näha oma juhitava organisatsiooni piiridest kaugemale ning osaleda ümbritseva tegevuskeskkonna kujundamisel. Väga hea juht ei ole mitte ainult konkreetse organisatsiooni juht, vaid ka arvamusliider ühiskonnas. Just argumenteeritud diskussiooni puudus on Eesti ühiskonnas tänapäeval õige suur.” Kajar Kase, EVSi väitlusjuht Suure väitlushuvilisena, kellel see harrastus ainuüksi oktoobris-novembris kokku kuus nädalavahtust täidab, olin viimaste valimiste eel peetud debatis ausalt öeldes päris pettunud. Toon ühe näite. Mul oli EVSi väitlusjuhina plaanis üks äge eksperiment: tahtsin lindistada viimast valimisdebatti ning lasta seda hinnata meie parimatel väitluskohtunikel. Mõte oli, et ehk õnnestub vähemalt natuke sarnaselt tavalisele väitlusele välja tuua peamisi vaidlusküsimusi ja seda, kes nendes meie kriteeriumite alusel (tõestusmaterjali kasutamine, selgus) peale jääb. USAs kasutatakse sellist analüüsi ühe harjutusena väitluse õppimisel (Siit lingi tagant võib leida nii selle harjutuse kui ka palju teisi huvitavaid väitluse õpetamise tehnikaid). Kahjuks jääb vähemalt nende valimiste järel see analüüs tegemata. Sest viimane valimisdebatt (Valimisstuudio ETVs kolmapäeval enne valimisi) lihtsalt ei olnud midagi, mida saaks analüüsida. Olen oma väitluskarjääris küll näinud kahte väitlust, mille eesmärgiks on argumentum ad hominem , aga need on toimunud meelelahutuslike pilaüritustena. Ausõna, ainus konstruktiivne mõte, mis mul sellest saatest meeles on, oli Edgar Savisaare "Mis oleks, kui läheksime ja istutaksime koos ühe puu." Miskipärast jäi meedia reaktsioonis sellele debatile kõlama süüdistused poriloopivate poliitikute aadressil. Ent minu arvates keerasid väitluse tuksi just saatejuhid Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe, kes isegi saate lõpus tunnstasid umbes et küllap see vaataja ikka ootas pigem rääkimist 'eetikateemadel' - ehk siis parteijuhtide hoolikalt sõnastatud sõimu üksteise aadressil. Ja seda avalik-õiguslikus kanalis, millel oleks nagu kohustus argumenteeritud ja sisulist debatti toetada! Olgu need USA valimisdebatid, mis nad on, aga vähemalt oleks seal kuulmatu kui väitluse juht ütleks:"Kuulge mehed, mis oleks, kui me räägiks terve saate seda, mis te oma oponendist arvate." Aga pole hullu, selle eest on mul nüüd kassetitäis esmaklassilist ärapanemist õpetamaks väitlejatele mida väitluses pole mõtet teha. Hüva, ise ärapanemisest üle saades peab tunnistama, et kohalike valimiste eel on tõesti keeruline üldistavaid vaidlusteemasid välja mõelda. Ent praegune lahendus näitas minu arvates pigem saatejuhtide viitsimatust isegi üritada. Ehk peaks USA eeskujul küsimusi esitama rohkem kui ühe kanali esindajad? Vähemalt ettevalmistuses võiks küll olla haaratud rohkem inimesi kui saatejuhid ja veel mõni toimetaja. Järgmistel valimistel proovime ehk uuesti. Aga selle televäitluse analüüsi võiks ehk isegi varem ära teha. Või mis te arvate?

Pea ees tudengiväitlusesse

[:2005-10-27 01:16:45]
Möödunud nädalavahetusel sai sügisene väitlushooaeg Tartus alguse tudengite algajate turniiriga. Tartu Üliõpilaste väitlusklubi korraldatud üritusel pakuti osalejatele ühe päeva jooksul peavarju Lossi tänava õppehoones, lõunasööki ja õhtulõbu ning nelja väitlust teemadel Valitsus lõpetaks emakese Maa piinamise Valitsus naeraks püksid ribadeks Valitsus kardab eurokuradit Valitsus tooks Eesti sõdurpoisid koju Turniiri võistkonnad olid algajate turniiri tava kohaselt kokku pandud ühes sel aastal väitlust alustanud ning ühest pisut kauem väidelnud liikmest. Kokku osales kümme võistkonda, Tallinna Väitlusklubi oli esindatud koguni neli korda rohkemate väitlejatega kui eelmisel aastal. Veel peab märkima, et üle pika aja sai tudengiturniiridel kasutada kolmeseid kohtunikepaneele. Kaks parimat võistkonda said auhinnaks väidelda finaalis, mille teemaks Valitsus laseks K-ohukesele vee peale. Märgina selle aasta tugevast väitlusrebaste põlvkonnast (Tartu klubis on esmaspäeva õhtuti endiselt kohal kanti 30 väitlejat, oluliselt rohkem kui möödunud aastal samal ajal), olid kõik finalistid esmakursuslased: võistkonnad Rohelised: Märt Pärsimägi, Anne-Mai Ilumäe ning Linnaleht: Martin Mäesalu, Agnes Zaure. Finaalis jäid kohtunike arvates peale opositsionäärid Märt ja Anne-Mai. Turniiri parim kõneleja oli Marko Uibu, "tibukeste" esimest aastat väitlejate ("tibukeste") arvestuses võitis Mirjam Somelar. Turniiri lõplikud tulemused. Turniir päädis koosviibimisega paljudele uues Tartu lokaalis nimega Kotka Kelder (mis muuseas asub Tartu klubi asepresidendi kodu keldris). Seal pidasid klubi rebased samuti vana tava kohaselt neid üliõpilasväitlusesse initsieerivaid improkõnesid, räägiti pärimusi, löödi tantsu ja välditi iga hinna eest kokkupuuteid kohalikega, kes soovisid väitlejatega pisut füüsilisemates distsipliinides rammu katsuda. Aga me suutsime neid veenda seda mitte tegema. Kui kellelgi on turniirist või sellele järgnevast fotojäädvustusi, andku lahkesti Päeviku toimetajale teada, paneksime ka siia lehtedele mõne neist üles. Tudengiväitluses, igastahes, tundub tulema suurte tegude aasta.

Algajad andsid positiivse elamuse!

[:2005-10-31 13:36:00]
Tere päevik, Nädal tagasi toimus Tallinnas esimene Karl Popperi formaadis väitlusturniir – START. Kohale tuli üllatavalt palju noori ja tublisid algajaid väitlejaid ning toredaid kohtunikke. Tegemist oli läbi aegade suurima ja edukama algajate turniiriga, sest lisaks 35 võistkonnaga tasavägisele võistlusele üllatas paljusid kohtunikke väitlejate väga kõrge tase ning ettevalmistus. Samuti oli omaette huvitav ja uus asjaolu, et finaalis ei olnud viimastele aastatele tavapäraseks saanud Tartu koolide võistkonnad, vaid hoopis kaks Tallinna kooli – 21. kool ja Tallinna Inglise Kolledž. ETV kaamerate all ja saalitäie rahva ees tuli tõsisest võitlusest võitjana välja Tallinna Inglise Kolledži võistkond. Lisaks väsitavatele väitlustele ja pikkadele kohtunike õpetustele kulmineerus esimese päeva õhtu lõbusa vaba aja programmiga. Väitlejate ette astusid pilaväitlusega päeval kommentaare ja õpetusi jaganud kohtunikud, kes pingutasid kõigest väest, et algajad näeksid, milline on tõeliselt halb väitlus. Tudengitele kohaselt muutusid argumentide tõestuseks aga ropud näited igapäevaelust ja üksteise kohati karm, kuid samal ajal irooniline solvamine. Nii näiteks kuulis publik argumente sellest, et surm on paha, kuna see haiseb. Algajate ja uute väitlejate integreerimiseks väitlusperre toimus loomulikult suur maffiakoolitus ning hiljem selle praktiseerimine. Omaette ühendavaks jõuks ja selle turniiri eripäraks võib pidada ka purunenud küttesüsteemiga koolimaja, sest külma veega hommikul näo pesemine ja rõske ilmaga koolimaja põrandal magamine on elamus, mis on noori läbi aegade liitnud. Pühapäeva õhtul tagasiside lehti lugedes tegi korraldajate südame soojaks ühe väitleja arvamus üritusest, mis võtab tegelikult väga hästi kokku ka eelnevalt kirjutatu: „Kõik oli liiga hea ja positiivne, negatiivset polnud, liiga HEA üritus!” Kohtumiseni Viljandis I Eesti meistrivõistluste etapil!

Tudengid Vilniuse ja Moskva turniiridel

[:2005-11-08 12:35:34]
Eelmisel nädalavahetusel selgus, et vanarahva tarkus sellest, millisel aastaajal peaks tibusid lugema (neile, kes pole eriti vanad ega targad võib vihjeks öelda, et kevadel), tudengiväitluse kohta küll ei käi. Meie hakkasime lugemisega juba sügisel pihta. Sest just nüüd toimusid esimesed rahvusvahelised turniirid: Vilnius International Rotary 2005 ja Moskva lahtised. Ja tibusid saime me kokku palju. Kõige tublimad tibud olid ilmselt Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi esindusvõistkond Moskvas Holger Nõmm ja Agnes Zaure, kes sealsel turniiril finaali jõudsid. Kahjuks pole ma ise nendega veel rääkinud, aga kui nad tagasi jõuavad, kirjutavad siin enda tegemistest ehk pikemalt. Vilniuse turniiril, kus ma ka ise kohtunikuks olin, jõudsid kolm Eesti võistkonda veerandfinaali: Uve Poom-Allan Pool, Martin Mäesalu-Kadi Epler ning Marek Sirendi-Silver Suun (kes mõnes mõttes pole isegi veel tudengid). turniiril oli kokku 26 võistkonda ja selle korraldus oli üldiselt väga äge. Panen siia mälu järgi mõned teemad, mida väideldi: This house believes in the fair trial of Saddam Hussein (finaaliteema) This house believes that multiculturalism in France has failed This house would stop life imprisonment of juveniles without parole in the US This house believes that everybody should care for the environment Turniiri poolfinaalis olid ainult võistkonnad, kus vähemalt üks liige oli SSE Riga majanduskoolist, finaalis olid kaks puhtalt SSE tiimi, nii et lätlastel on selge plaan Detsembris Riia turniiri karikas Tartult tagasi võtta. Aga eks siis paistab, kuidas sellega saab. Mõned pildid turniirist on leedukad üles pannud siia .  Möödunud aasta keskaväitluse gurud esimesel tudengiturniiril Vilniuses Vilniuses ja teel sinna ja kindlasti ka Moskvas juhtus muidugi veel kõiksugu naljakaid ja eestlaslikke lugusid, aga nendest võiksid ehk täpsemalt pajatada asjaosalised ise, näiteks sellele loole järgnevates kommentaarides. P.S kui metafoor tibudest kellelegi liialdusena tundub, siis teadmiseks, et just niimoodi esimese aasta väitlusrebaseid vähemalt Tartu klubis kutsutakse. Ülalmainitud nelajst tiimist olid tudengiväitluse mõttes tibukesed kõik peale Uve ja Allani.

Rahvusvahelise väitluse tagatubadest

[:2005-11-10 20:59:03]
Täna kutsume päeviku lugejad suure maailma väitluse kulisside taha. Nimelt toimub Tallinnas praegu EVSi rahvusvahelise katusorganisatsiooni IDEA üldkogu, kus otsustatakse palju tähtsaid, kuid uskumatult igavaid asju. Järgnevalt teeme läbi väitlusjuht Kajari sule väikese otselülituse üldkogu kolmandasse päeva, et te kõik näeksite, millega juhatus sel nädalal tegeleb.  Oleme oma kaamerate ja mikrofonidega tulnud siia, Hotellli Central konverentsiruumi, kus ristkülikukujuliselt asetatud laudade ümber istub 25 inimest üle Maailma. Enamik neist on teenekad väitluspedagoogid, kellest mõnede juustese on halligi kogunenud. Nad on siin pausidega istunud eile hommikust saadik, arutades läbi näiteks tohutu hinniku standardid kõige kohta, mida IDEA teeb. 15.17 Arutame IDEA liikmete küsimust, nimelt on liikmetel hirm, et IDEA nende pärast piisavalt ei muretse ning seet6ttu surevad m6ned väitlusorganisatsioonid välja. 15.19 Bosnia esindaja Jan minu kõrval paneb ette hääletada, kas meil on probleem 15.20 Me ei hääleta. Valgevene esindaja ütleb, et teda ei saa meist keegi aidata. 15.21 Slovakkia esindaja minu kõrval (kelle iBooki kaudu see ülekanne teieni jõuab), paneb vildika suhu ja hakkab seda närima. Head isu, Veronika! 15.22 Rumeenia:"Mina küll tahaks, et kõik te mulle soovitaks, mida teha." 15.24 Koosolekut juhtiv imekaunisIvo Bulgaariast ütleb, et igaüks laua ümber võiks rääkida, kuidas neil läheb. 15.27 USA: "Meil läheb suhteliselt hästi, välja ei hakka surema. Aga IDEA üritustest on abi küll." 15.27 Jan Bosnia ja Hertsogovinast räägib midagi väga pikalt arenguprogrammidest ja twinningust. Ütleb viis korda :"What does it mean?" Enamik inimesi vaatab teda suhteliselt arusaamatu näoga. "But the point was: do we need any joint needs, what IDEA can help us with." Ivo võtab Janilt sõna ära. Sõnavõttudele määratakse ajamõõtja. 15.30 Ring ei jätku. Bojana Sloveeniast räägib, et liikmed peaks saama ka üldkogu päevakorda muuta. Kui te olete IDEA üldlisti lugenud, olete seda arutelu juba kuulnud. 15.31 Katrin Viru:"Päevakord oli avatud. Ja internetis üleval." Slovakkia toetab Katrinit. 15.32 Bojana:"Kas IDEAl on kaebuste tõstatamise jaoks eraldi protseduur?" Läheme tagasi eelmise punkti juurde ja nõustume, et päevakord peaks liikmetele enne kokkusaamist kättesaadav olema. Leedulanna Jurate, kes on praegu IDEA tegevjuht, ütleb, et IDEA nõukogu juba töötab kaebuste esitamise protseduuri üle. Mõte on, et tuleb ombudsman, kellele saab kaevata ja kes siis peab otsustama, mida teha. Bojana tahab, et kaebused läheksid otse nõukogusse. Bojana: IDEAl võiksid olla ka käitumisreeglid. Et kuidas liikmed ja töötajad ennast omavahel suheldes üleval peavad. Ameeriklased nõustuvad, et see oleks hea mõte. Sügavamalt reeglitesse siiski ei minda. 14.35 Valgevene:"Väitlus on vajalik asi ja inimesed käituvad alati väga hästi. Kui me hakkame käitumisreegleid tegema ei ole me enam väitlejad." Bojana:"Aga mul on sellel aastal olnud mitu probleemi." 14.37 Hääletame. Kaebuste protseduur ja ombudsisik (mitte mees). Kõik poolt Enne kui kaebus ametlikult arutamisele läheb, antakse Nõukogule teada. Kõik poolt Arutame, kas keegi esimesel hääletusel ikka olid kõik poolt. Olid küll. Käitumisjuhend. 10 poolt, kolm vastu, neli erapooletut. Käitumisjuhend läheb läbi. 15.40 Jurate jagab laiali nimekirja IDEA liikmete ja juhtidega. IDEA on võtnud tööle kolm uut liiget: arendusdirektorid USAsse ja Hollandisse (tegelikult on olemas kaks erinevat IDEAt, peamiselt juriidilistel ja maksup+hjustel). Meie oleme Hollandi oma liikmed. 15.42 Veronika pahandab vildikakommentaari pärast ja palub kirjutada, et ta kuulab väga hoolega. 15.44 Võtame vastu aastaaruande täienduse, lubame, et järgmiseks aastaks arutame, millist infot me veel aruandest tahame. Unustan peaaegu hääletada, Katrin vaatab mind väga kurjalt. 15.45 Arutame Montenegro küsimust. MTÜ, kes on sealne IDEA liige ei ole enam olemas, aga on uus MTÜ. Aga Montenegro avatud ühiskonna fond ei tahtnud võtta raha, et väitlusprogrammi rahastada. Selgub, et nad ei räägi ka inglise keelt. 15.48 Ivo räägib, mida Nõukogu on seni teinud. 1. Sõps-riigi süsteem (buddy country). Nõukogu liikmetel on sõpsriigid, kellega nad suhtlevad ja püüavad neid aidata. 2. Uuel veebilehel on foorum, kus iga Nõukogu liige saab oma sektsiooni, kus tema sõpsriigi liikmed saavad koos arutada, mis toimub. 2. Iga kuu annab juhatus raporti sellest, mis nad teinud on. 3. Idebate ajakirjas tuleb väikesed intervjuud Nõukogu liikmetega, seal on ka nende kontaktid. Tõstatub EVSi Nõukoguski põhjalikult läbivaieldud teema list vs foorum. Pikemat diskussiooni õnneks ei teki. Sloveenia: "Kas keegi teab, mis toimub Ungaris ja Poolas?" Noel(IDEA eelmine tegevjuht):"Ungaris ei tegele keegi asjaga. Nad ei ole meiega ühenduses." Rob:(ameeriklane, kes näeb välja nagu Jeff Bridges filmist "Suur Lebowski")"Riikidel võiks olla rohkem kui üks sõps. Suhelge omavahel. ja me peaks uurima, kas riigid ikka tahavad olla hääle+igusega liikmed. Sest näiteks Austraalia, Saksamaa ja veel mõned ei käi üldse üldkogudel. Wales ka." Noel "Ja Poola". Otsustame, et kui sa aasta aega ühendust ei võta ja liikmemaksu ei maksa, oled IDEAst väljas. Aga sulle teatatakse sellest ilusti sõnastatud kirjaga. Noel:"Julgustage kõiki oma riikides IDEAga suhtlema." Nii et kirjutage Noelile, kui midagi mureks! Katrin:"Nõukogu tahab ka, et neile kirjutataks." Kuulsite? Laske käia! Bojana:"Muide, kuna IDEA võttis kaks täiskohaga tööle, ootame me neilt oluliselt rohkem." 16.02 Rob hakkab rääkima komiteedest. Hea mõte oleks, kui komiteed ise teaksid, mida nad teevad. ja kui see on selge, siis võivad kõik nendega liituda. Ja me töötame, et komiteed oleksid efektiivsemad. 16.04 Räägime grantide andise-saamise poliitikast. Ei midagi asjalikku. 16.07 Räägime tudengite aastavahetuse turniirist. Noel: "Ainus aeg, mis sobib ameeriklastele, jaanuar, ei sobi üldse teistele. Aga kui ameeriklased ei taha tulla, läheb see maksma. Äkki peaks IDEA tegema Euroopas oma meistrikad? Ütlen, et seda pole vaja, turniire on niigi palju. Idee kukub läbi, tunnen ennast väga uhkelt. Slovakkia pakub, et 2007 võiksid nad seda korraldada koos Austriaga (sel aastal on turniir Hiinas). Noel ütleb, et siis peaks äkki eurooplased osa oma raha ise maksma. Veronika ütleb, et kulud võiksid olla 25 eurot näkku per turniir. 16.13 Räägime, kas IDEAl peaks olema kevadiseid üritusi. Selgub, et eelmine kevad olid treenerid olemas, kes tahtsid õpetada, aga ühtegi inimest, kes oleks õppida tahtnud (selle eest oleks pidanud oma hotelli kinni maksma) ei tulnud. Tema jääb õhku. Koosoleku see osa saab läbi ja kõik lähevad pausile ning siis edasi TIKi, kus meil tutvustatakse idebate.org'i uut ägedat vidinat nimega DebateTracker. Veronika võtab pastka suust välja.

Lombitagusest väitluskogemusest

[:2005-11-14 12:57:38]
Tere päevik, Meie toredast väitluspesast lendas selle aasta sügisel välja esimene väitlusstipendiumiga tibuke Evelin Andrespok. Nimelt võitis ta 4aastase väitlusstpiendiumi USA-s Towson’i ülikoolis. Nimetatud stipendiumi eelduseks on aga loomulikult väitlemine kõikvõimalikel turniiridel. Alljärgnev ongi Evelini kirjutatud kogemus lombitagusest väitlusmaalimast: Olen nüüdseks olnud USA's peaaegu kolm kuud. Selle aja jooksul olen väga intensiivselt tegelenud nn. cross-examination policy väitlusega ehk lihtsalt policy-väitlusega. Kirjeldan lühidalt, mis erinevused mulle selle aja jooksul silma on hakanud. (Siinkohal pean kohe mainima, et Euroopas ja Eestis tehtava Karl Popper Policy'ga ei ole sellel formaadil kuigi palju ühist.) Põhilised faktid, mida selle formaaid kohta teada võiks on, et võistkonnas on 2 liiget, iga väitleja teeb kaks kõnet (9 ja 6 minutit) ja pärast esimest nelja kõnet on ristküsitlused. Jaatav võistkond peab demonstreerima, kus status quo's on viga ja millise plaaniga (policy) seda lahendama peaks. Eitaval võistkonnal on aga hulgaliselt rohkem valikuid, kui KP's. Esiteks võivad nad vaielda, et jaatava plaan ei ole teemakohane (not topical). Seda võib väga kaudselt võrrelda definitsiooniväitlusega. Teiseks võivad nad öelda, et plaanil on negatiivsed kõrvalmõjud (disadvantages), mis kaaluvad üles selle, mida plaan lahendada püüab. Kolmandaks võib eitus tuua vastuplaani (counter plan), mis peab olema parem kui jaatava plaan (tavaliselt väldib kõrvalmõjusid ja lahendab probleemi paremini/rohkem). Neljandaks võib eitus kritiseerida kogu jaatava lähenemist (kritik/critique) ja öelda näiteks, et jaatava plaan on imperialistlik ja see on halb. Peale selle ründab eitus tavaliselt ka plaani ja toob välja põhjused, miks plaan ei lahenda probleemi. Enamasti eitus kombineerib erinevaid argumente (alates kolmest, lõpetades kümne argumendiga). Kuna väitlejad peavad tegema väga palju uurimustööd, väideldakse kogu aasta ühel ja samal teemal (sel aastal: United States Federal Government should substantially increase diplomatic and economic pressure on the People's Republic of China in one or more of the followng areas: trade, human rights, weapons nonproliferation, Taiwan.) Suur erinevus on ka tõestusmaterjali kasutamine. Ameerika formaat kasutab mitukümmend korda rohkem tõestusmaterjali. Igal võistkonnal on umbes kolm banaanikasti täit tõestusmaterjali, mis on korralikult kaustadesse organiseeritud ja igal turniiril kaasas. Kuna iga on väidet on vaja tõestada, siis esimesed 4-6 kõnet on põhimõtteliselt lihtsalt tõestusmaterjali ette lugemine nii kiiresti kui võimalik. Viimastes kõnedes on palju rohkem analüüsi, aga enamasti on kiirus ikkagi suurem kui tavakõnel. Turniirid ja väitluskogukond kui selline on samuti üsna erinevad. Üldiselt on turniirid siin palju võistluslikumad kui Eestis ja kuna ööbitakse hotellides, siis ei saagi teiste väitlejatega suhelda mujal kui ainult enne ja pärast vooru. Igal turniiril on 6-8 eelvooru ja finaalid, mis peetakse reedest pühapäevani. Igas voorus on üks kohtunik, välja arvatud finaalides. Rääkides põhi- ja keskkooli turniiridest, siis ka need erinevad Eesti omadest. Olen põhiliselt kursis Baltimore Urban Debate League üritustega, aga seal käib alati väga palju võistkondi ja rahvas võtab asja mõnusa lõbusa konkurentsiga. Need on väga toredad üritused. Kestavad tavaliselt ainult ühe päeva. Nii et kokkuvõttes on erinevused päris suured, aga minu arvates on mõlemal formaadil üksteiselt päris palju õppida. Parimatega, Evelin

Keskkooli meistrikad: kaasus

[:2005-11-17 15:36:19]
Tere, päevik Täna paneme siia mõtteid meistrivõistluste teema "Sotsiaalse turvalisuse tõstmine liberaalse ettevõtluskeskkonna arvel on Eestile kasulik" kohta. Kõigepealt mõni julgustav sõna: Ma väidan endiselt, et teema on oluliselt lihtsam, kui ta tundub. Tegemist on küll suhteliselt laia poliitikateemaga, aga selle sisuks on hästi põhimõtteline konflikt vasakpoolse ja parempoolse majanduspoliitika vahel. Ma usun, et see on üks esimesi ning ka vajalikumaid asju, mida poliitikast arusaamiseks vaja teada on. Nii et ärge laske nendest keerulistest sõnadest ennast heidutada! Lihtsamini võiks öelda, et teema on: Eesti riik peaks rohkem hoolima oma kodanike ja vähem firmade heaolust. Praeguses sõnastuses on asi lihtsalt pisut täpsem, arvas Peakohtunike koda teemat välja töötades. Nüüd mõni sõna definitsioonidest. Kuna teema on suhteliselt lai, võib eeldada, et paljudel võistkondadel tekib kiusatus see kuidagi kitsamaks defineerida. Tahaks rõhutada, et see on eitajate suhtes ebaaus tegevus, sest neil ei ole võimalik kitsamate kaasuste vastu ette valmistuda. Jaatuse ülesanne selle teema puhul on ikkagi kaitsta sotsiaalse turvalisuse tõstmist tervikuna. Karl Popperi reeglid (mille eestikeelne täisversioon jõuab siia lehele järgmise nädala alguseks) ütlevad teema defineerimise kohta järgmist: Jaatusel on kohustus teema defineerida Jaataja peab defineerima teema nii nagu keskmine mõistlik inimene seda tõlgendaks. Ka vana hea kollane Popperi õpik ütleb, et definitsioonid peavad olema “laiad ja teemaga kooskõlas”. Nii et paneksin kõikidele treeneritele ja väitlejatele südamele: püüdke definitsiooniväitlustest hoiduda. Kasutage laiu ja ausaid definitsioone. (Mulle isiklikult on alati jäänud arusaamatuks, miks peaks näiteks jaatuse ja eituse kaasustel olema erinevad definitsioonid, see ju tähendab, et ühel või teisel pool püütakse vastasele definitsiooniga “ära teha”. Minu arvates on see ebaaus). Kuna teemas kasutatavad mõisted on ka pisut keerulised (kohtusin väitlejatega, kes ütlesid, et Popperi reeglite keskmine mõistlik inimene ei hakkaks teemat üldse defineerima, vaid lööks kohe käega), pakuksin järgnevalt mõned selgitused ja näidisdefinitsioonid (väitluse jaoks tuleks neid ilmselt pisut lühemaks sõnastada). Sotsiaalne turvalisus Agenda 21s on sotsiaalset turvalisuse kohta öeldud järgnevat: Elanikkonna sotsiaalne turvalisus ja selle tagamine on defineeritav sellise fenomenina, mis koondab endasse ühiskondlike institutsioonide tegevuse elanikkonna materiaalse heaolu, arstiabi jms. tagamisel, tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse reguleerimisel. Eeltoodust tulenevalt on ühiskonna sotsiaalse turvalisuse tagamisse haaratud põhimõtteliselt kõik ühiskonna sektorid. Vaid ühise koordineeritud tegevuse tulemusena õnnestub saavutada ühiskonnas sotsiaalne tasakaal ning elanike sotsiaalne turvalisus. Kogu seda definitsiooni sisaldav artikkel on teema suhtes väärt lugemismaterjal. Liberaalne ettevõtluskeskkond (sünonüümid veel liberaalne majanduspoliitika, majandusvabadus, parempoolne majanduspoliitika) Eestis kõige põhjalikumalt liberaalset ettevõtluskeskkonda kaitsnudReformierakond defineerib selle (liberaalse majanduspoliitika nime all) oma programmis järgnevalt: * vaba konkurentsi; * majanduse avatust ja kaubanduspiirangute vältimist; * ühetaolisusele ja proportsionaalsusele tuginevat maksusüsteemi; * madalat maksukoormust; * tööjõuturu paindlikkust; * valuuta stabiilsust; * riigieelarve tasakaalu; * eraomandi puutumatust. Lisan siia juurde veel paar mõtet: Olen mõnel pool kuulnud mõtet, et jaatus võiks väita, et Eestis praegu juba toimub sotsiaalse turvalisuse tõstmine liberaalse ettevõtluskeskkonna arvelt. Loomulikult on jaatajal vabadus defineerida teemat, kuidas nad tahavad ja siis tuleb nende definitsioonide üle vaielda, aga see lähenemine on minu arvates ebaaus. Ma usun, et enamus kodanikke nõustuks, et Eesti riigi esimene prioriteet viimase 15 aasta jooksul on olnud liberaalne majandus. Teema nõuab, et jaatajad toetaksid nüüd liberaalse majanduse vähendamist ning sotsiaalse turvalisuse suurendamist ning sellel poolel on väitlemiseks ruumi küllalt. Ja kui te kriteeriumit valite, siis arvestage, et see peaks olema kooskõlas teemas pakutud sõnastusega “Eestile kasulik”. Lõpetuseks siiani jõudnutele boonuseks üks link: sarnast teemat on EVSi avalike väitluste sarjas kunagi juba ka arutatud. http://www.debate.ee/newsbase.php?content=article&artikkel=15 Kui on küsimusi, mõtteid vmt kommenteerige siin või pöörduge kajar.kase ät debate.ee või 52 243 22 Kajar

Meistrivõistlused Viljandis

[:2005-11-27 22:58:42]
Tere, päevik Käisime just Mulgimaal ja meil on sulle häid uudiseid: Viljandi Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumis pidasime maha kõigi aegade kõige suurema osalejate arvuga väitlusturniiri (kõigi aegade tähendab siin kontekstis "nii kaua kui korraldajate mälu ulatub") Eestis. Sotsiaalse turvalisuse tõstmistsest liberaalse majanduskeskkonna arvelt väitles kokku 42 võistkonda 19 koolist. Ehk siis 126 väitlejat. Sellise võistkondade arvu käes hakkasid meie tehnilised võimalused pisut tõrkuma ning kui akna taga juba teise vooru keskel pimedaks läks, paistis küll, et me ei jõuagi sellel päeval väitlustega lõpuni. Lõpuks saime kõik väitlused siiski peetud, loodame, et te selle venimise pärast väga pahaseks ei saanud.  Teema, mida keegi anonüümseks jäänud "väitleja" eelmise teema kommentaarides ilgelt nõmedaks nimetas, oli tegelikult tõesti ehk pisut raske. Peakohtunike Koda lubas seda järgmise turniiri teema valimisel ka arvesse võtta. Aga kardetud definitsiooniväitlusteni enamik väitlusi siiski ei läinud, vaid keskendus siiski täitsa asjalikule kahe poliitika vahede analüüsimisele. Pärast pildiltki paistvaid pingelisi eelvoorusid selgus, et poolfinaalidesse pääses seekord kolm võistkonda, kes võitsid kõik viis eelringi ning parim nelja võiduga võistkond. Finaalis kohtusid võistkonnad "Ühiskonn" (Rocca-al-Mare Koolist) ning HTG5 (Hugo Treffneri Gümnaasiumist). Esimese etapivõidu sai HTG5. Turniiri ja meistrikate esimese vooru tulemused saavad nädala alguses siia kindlasti üles. Seltsi jaoks oli suurem uudis laupäeva õhtul välja kuulutatud EVSi kodulehe uue kujunduse esitus, millest siin varsti ka pikemalt kirjutame (kui see päevik teile veel vanas kujunduses ilmub, on see lihtsalt silmapete(: ). Esimesed pildid turniirist on juba üleval siin. Nüüd paluks teilt kõigilt tagasisidet. Rääkige näiteks selle sissekande kommentaarides, mis meeldis, mis ei meeldinud ja mida te tahaks, et me teile järgmistel meistrikate etappidel veel pakuksime. Eriti oodatud on mõtted sellest, kuidas teha teile lõbusamaks õhtu koolimajas. See, et klassitäis inimesi pärast nelja eelvooru kogunes vaatama, kuidas mõned kohtunikud turniiri teemal väitlesid, näitab ilmselt, et tegevustest oli pisut puudus. Ja kui kellelgi on veel väitlustest pilte, andke neist ka teada. Kajar, peakohtunik

Pilk uuele kodulehele

[:2005-11-28 15:00:00]
Armas päevik, Täna tahan kirjutada ühest väga emotsionaalsest hetkest Eesti meistrivõistluste I etapil. Läbi aegade suurimal turniiril oli meil võimalus kogeda enamuse osalejatega väga põnevat hetke. Nimelt üheskoos kümnest alla lugedes ja tugeva aplausi saatel, avanes meie kõikide silmade ees täiesti uue kujunduse ning mitme sisumuudatusega Eesti Väitlusseltsi kodulehekülg. See oli hetk, mida juhatus soovis jagada just kõikide Väitlusseltsi inimestega, sest koduleht on ju eeskätt mõeldud teile kasutamiseks ja abimeheks. Uues kuues kodulehe peamine kujunduslik muudatus on värvidemäng. Nimelt on nüüd kasutusel popp a noortepärane oranž. Viimane just seetõttu, et meie väga soliidsele ja intelligentsele tegevusele anda juurde lõbusat, tähelepanu köitvat ja noorteorganisatsioonile viitavat värvi. Muutused kodulehel: Sisulises osas on ümber tõstetud natuke struktuuri. Nii leiab lingi „väitlus” alt infot ja materjale, mis puudutab otseselt väitlust. „Väitlusseltsile" klikates leiate hulgaliselt infot organisatsiooni, liikmete, juhtorganite ja ajaloo kohta. Ajaloo all on esmakordselt kaardistatud kõik Eesti meistrid, IDEA noortefoorumi ning MM osalejad läbi aegade. Interaktiivne ning muutuva sisuga link on „Uudised” .Sealt leiab infot naljadest konkursside ning pressiteadeteni välja. Seda linki tasub käia uudistamas, kuna siin all asub ka Eesti Väitlusseltsi virtuaalpäevik. Päevik on loodud eesmärgiga tekitada dialoogi organisatsiooni liikmete vahel. Seega kõiksugused kommentaarid ja artiklite ettepanekud on alati oodatud. Kui aga ise ei taha kirjutada, siis lugemas võiks päevikut ikka käia J Praegu pooleliolev, kuid peagi täienev täiesti uus asi on „väitlusmaterjalid”.Väitlusjuht Kajar Kase on nii väitlejate, treenerite kui ka kohtunike töö hõlbustamiseks pannud kokku kõiksuguseid abistavaid materjale. Peagi ilmuvad juurde ka artiklid sellest, kuidas alustada ja hoida väitlusklubi ning mitmed materjalid kohtunikutööst. Avalehelt torkavad silma sündmused ja tulemused, mis on enamkülastavad kohad EVSi kodulehel. Samuti asub avalehel fotogalerii, mis pidevalt täieneb uute fotodega erinevatelt üritustelt. Kokkuvõttes on juhatuse sõnum uue kodulehe loomisega järgmine: Kodulehe eesmärk on pakkuda oma liikmetele võimalikult palju erinevat infot ürituste, organisatsiooni tegevuse ning väitluse kohta laiemalt ning välisuudistajatele ülevaadet sellest, kes me oleme ning millega tegeleme. Teie arvamus on meile tähtis, mistõttu kasutage interaktiivseid võimalusi meie uuel kodulehel J PS! See, et päevik veel vana kujundusega kodulehel asub muutub peagi.

Põnev avalik väitlus

[:2005-12-09 12:44:03]
Armas päevik, 7. detsembril käisin kuulamas Matkamajas avalikku väitlust teemal „Kas Eestis peaks legaliseerima homoabielud”. Positiivse üllatusena oli kohale tulnud saalitäis rahvast, kes ootasid huviga väitluse algust. Mõni minut peale kaheksat sõnas väitluse moderaator Raiko Uri humoorikad tervitussõnad ja selgitas, miks just tema istub täna väitluse moderaatori toolil. Olles saatnud soojad paranemissoovid Kajarile (Kajar pidi algselt väitlust modereerima, kuid jäi haigeks), anti sõna jaatava poole esindajale Silvar Laanemäele. Avakõne oli lihtne ja lühike, keskendudes homode olukorra kirjeldamisele. Viimasele järgnes Tõnis Lukase vastukõne, mis oma suhteliselt neutraalse ja tagasihoidliku olemusega tekitas rahuliku ja hubases ruumis suisa unise õhkkonna. Kirjeldatud õhkkond oli aga petlik ning võttis peagi totaalselt uue suuna. Nimelt moderaatori küsimusele, kas publikul on esinejatele küsimusi?, tõusis saalis kätemeri ning algas võitlus sõnavõtu eest. Ja siit alates oli unustatud hubane valgus ning algas põnev väitlus ja esinejate reaktsioonikiiruse oskuste proovilepanek. Esimesena sai publiku seast sõna filosoofia professor, kes tundis homodele kaasa, kuna pidas neid väärastunuks teatud arenguetapil. Viimasele vastas Laanemäe USA uuringuga, mis on teinud kindlaks, et geneetiliselt on homoseksuaalidel geen, mis soodustab samasooliste seksuaalse orientatsiooni tekkimist. Samuti kinnitas ta, et üha enam on Eestis homosid, kes on õnnelikud oma olukorra üle, mistõttu pole vaja homodele kaasa tunda, vaid neid ühiskonnas aktsepteerida. Esimene publiku repliik homode vastu jäi ka praktiliselt viimaseks, sest järgnes pikk küsimustevool Lukase aadressil. Nii väsis vaene mees lõpuks ära, et ei jõudnud küsimuste peale enam püstigi tõusta ja vastas istudes. Lukase ja publiku vahel oli kaks põhilist vaidlusküsimust. Nimelt pidas Lukas põhiliseks vastuargumendiks traditsioonidest kinni pidamist ja iibe probleemi eest seismist. Pikk vaidlus teemal, kas homoabielud takistavad heterotel lapsi saada või kuidas see iibele mõjub jäi sisuliselt vastamata, kuna kummalgi poolel ei olnud argumentide esitamisel tõestusmaterjali, millele toetuda. Lukas tundis muret ka ühiskonna väärtuste ja traditsioonilise peremudeli hääbumise pärast. Homode abielude pooldajad aga ei saanud aru, mis mudelist Lukas räägib ja pidasid oluliseks ühiskonna muutustega kaasas käia. Traditsioonist kinni pidamine ei tohiks olla iseenesest eesmärk, kui see ei ole kooskõlas ühiskonnas toimuvate muutuste ja nähtustega. Kuna paljud argumendid takerdusid tõestusmaterjali ja kindlate arvuliste näitajate puudumise taha, siis esitatigi peamiselt emotsionaalseid ning isiklikel näidetel põhinevaid seisukohti. Kokkuvõttes oli tegemist väga toreda õhtuga, sest põnev oli jälgida diskussiooni ühel olulisel Eesti ühiskonda puudutaval teemal. Fookus on üritus, mis aitab suurepäraselt ellu viia Eesti Väitlusseltsi missiooni ja meil on hea meel, et 7. detsember on üks õhtu, mil liikusime sammukese jälle edasi. Ürituse õnnestumist ja huvi väitluse vastu kinnitas ka asjaolu, et moderaatori lõpusõnade peale kostus saalist kõva nördimuse nurin, et elav diskussioon selleks korraks läbi sai. Küll aga loodan, et selline publiku entusiasm ja tahe aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida säilib järgmise Fookuseni, mida plaanime korraldada järgmise aasta teisel kuul.

Tudengid Riias

[:2005-12-23 15:45:49]
Hei, Päevik Oleme sulle -- ja ajaloole -- võlgu loo sellest, kuidas tudengitel jõulukluu alguses Riias väitlusturniiril läks. Esiteks peab märkima, et Eestist sõitis Riiga küll kõigi aegade suurim delegatsioon: 9 võistkonda. Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi pidi oma esialgu eraldatud neljale kohale korraldama lausa valikturniiri, kaks esmaspäeva enne Riiat väitlesid kaheksa võistkonda klubi ajal kokku neli vooru inglisekeelset briti parlamentaarset, mis mõlemal korral lõppesid kesköö paiku. Hiljem pääses Tartu klubist erinevate äraöelnud võistkondade asendusena turniirile veel kolm võistkonda. Väitluse kohalt tuleks öelda, et Riia turniiri tase oli meie regiooni viimaste aastate kohta enneolematu. Peakorraldaja (välismaise nimega convenor) Juri Romanenkov oli kohale saanud 32 võistkonda, kellest kuus inglise keelt emakeelena rääkisid. Seetõttu oli väga äge, et eestlastel läks selles seltskonnas üle keskmise hästi: poolfinaali jõudsid kolm inglise keelt kõnelevat võistkonda (Oxford, Dundee ja Helsinki välissoomlased), kolmed eestlased (Uve Poom - Allan Pool Tallinnast ning Märt Pärsimägi - Siim Vahtrus ja Inga Jaagus - Kerttu Mäger Tartust), ühed saksalased Bremenist ja ühed leedukad. Finaalikohani me seekord siiski ei küündinud ja nii jäi riiakate suur hõbedane salatikauss Eestisse tagasi toomata, selle viisid Bremenisse paljudel Balti turniiril osalenud sakslased Henrik ja Sebastian (kes paluvad kõigile meenutada, et nende enda turniir toimub 27.-29. jaanuarini). Väitlusõpetuslikult huvitav seik juhtus poolfinaalis, kus teises opositsioonis olnud (teine opp on briti parlamentaarses üldiselt kõige soodsam positsioon) eelvoorude võitja Oxford alustas oma viimast kõnet sõnadega: "The government's case was like a Vietnamese child prostitute: it was short and it sucked". Finaali Oxford ei jõudnud. P.S Lõbusamaid personaalseikasid Riiast võivad tugevama närvikavaga inimesed lugeda veel siit. Sealt võite üldse leida lugusid sellest, kuidas verbaalselt võimekal Eesti väitlejal välismaa metsade-põldude vahel elada on.

Meistrivõistlustest nii keskkoolile kui tudengitele

[:2005-12-23 16:09:58]
Tudengitele on nende meistrivõistluste kohta käivad uudised järgmised: kuna vana meistrikate ajaga samaaegselt toimub väitlusturniir Kaunases, liiguvad meistrikad kahe nädala võrra edasi. Need toimuvad nüüd 11.-12. märtsini. Turniirile on oodatud ka ülikooli juba lõpetanud väitlejad, kellele on sisse seatud eraldi arvestus. Keskoolile kuulutab Peakohtunike Koda välja turniiri teema. Selleks on: "Reklaam avalik-õiguslikus meedias on põhjendatud". Jaanuaris kui kool jälle algab, paneme selle kohta välja ka mõned viited uurimismaterjalile. Seni aga teema lahtiseletuseks mõned mõtted. Kõigepealt võiks märgata, et seekord on teema sõnastatud otsese väärtusteemana, kitsendamata väitlust ainult Eestile. Selle eesmärk ei ole sundida väitlejaid väliskanalitest uurimustööd tegema, kindlasti saab teemat väidelda ka ainutl Eesti näidetega. Väärtusteema mõte on eeskätt juhtida teid eemale Eesti hetkepoliitilistest argumentidest ja vaadata asja laiemalt: teha endale selgeks avalik-õigusliku meedia olemus ja eesmärgid ning reklaami võimalik mõju sellele. Avalik-õiguslikust meediast: selle all peetakse teemas silmas Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio moodi kanaleid. Üldiselt on avalik-õiguslikud meediakanalid (public broadcasters) suures enamikus Euroopa riikides (näiteks BBC, YLE jne). Ja reklaamist: selle all tuleks silmas pidada ikkagi reklaami sarnasel alusel teiste tele- ja raadiokanalitega. Ainult kultuuriteadetest või spordiülekannete toetajatest rääkimine oleks kindlasti teema liiga kitsalt tõlgendamine ning seega eitajate suhtes ebaaus. Küsimused ja mõtted on nagu ikka oodatud sellesama artikli kommentaarides või e-kirja teel aadressil kajar punkt kase ätt debate punkt ee . Head pühadehooaega! Kajar

Tulge peole!!!!

[:2006-01-04 14:14:35]
Armsad väitlejad! Kõike paremat uuel aastal, mis toob loodetavasti kaasa toredaid ettevõtmisi ning unustamatuid mälestusi!!! Loodame, et olete rahulikest jõulupühadest ning meeleolukast aastavahetusest vaikselt töörütmi tagasi liikunud ja uue hooga jätkanud. Nüüd, mil talvised ja pimedad tööpäevad pühade meeleolu vägisi unustama sunnivad, ongi just õige aeg mõnus õhtupoolik veeta alati lõbusas väitlusseltskonnas. Nimelt 13. jaanuari õhtul kell 19.00 kutsub Eesti Väitlusseltsi juhatus kõiki endiseid, praeguseid, aktiivseid, vähemaktiivseid väitlejaid, pedagooge, kohtunikke, koolitajaid…. – väitlusega seotud inimesi – pidulikule uusaasta õhtusöögile restorani Eesti Maja. Restoran asub Tallinnas aadressil Lauteri tn 1. Mittetulundusühingule kohaselt ei saa organisatsioon kahjuks finantseerida ettevõtmist täies ulatuses, mistõttu palume osalustasu 100.- kanda Eesti Väitlusseltsi arvele a/a 221010707156. Viimane on samal ajal ka üritusele registreerumine. Palume kõikidel soovijatel ning tulijatel registreeruda hiljemalt 11. jaanuariks (nädala pärast kolmapäev), kuna siis peame restoranile lõpliku inimeste arvu teatama. 13. jaanuari õhtu jooksul on garanteeritud hea söök ja jook, väga mõnus seltskond, väike eeskava ja seega unustamatu mälestus!!! Alusta uut aastat väitlusseltskonnas positiivse energiaga!!! Küsimustele vastab alati Karin Vene 52 15 419 vene@debate.ee Eesti Väitlusseltsi juhatus

Tulge peole!!!!

[:2006-01-04 14:14:45]
Armsad väitlejad! Kõike paremat uuel aastal, mis toob loodetavasti kaasa toredaid ettevõtmisi ning unustamatuid mälestusi!!! Loodame, et olete rahulikest jõulupühadest ning meeleolukast aastavahetusest vaikselt töörütmi tagasi liikunud ja uue hooga jätkanud. Nüüd, mil talvised ja pimedad tööpäevad pühade meeleolu vägisi unustama sunnivad, ongi just õige aeg mõnus õhtupoolik veeta alati lõbusas väitlusseltskonnas. Nimelt 13. jaanuari õhtul kell 19.00 kutsub Eesti Väitlusseltsi juhatus kõiki endiseid, praeguseid, aktiivseid, vähemaktiivseid väitlejaid, pedagooge, kohtunikke, koolitajaid…. – väitlusega seotud inimesi – pidulikule uusaasta õhtusöögile restorani Eesti Maja. Restoran asub Tallinnas aadressil Lauteri tn 1. Mittetulundusühingule kohaselt ei saa organisatsioon kahjuks finantseerida ettevõtmist täies ulatuses, mistõttu palume osalustasu 100.- kanda Eesti Väitlusseltsi arvele a/a 221010707156. Viimane on samal ajal ka üritusele registreerumine. Palume kõikidel soovijatel ning tulijatel registreeruda hiljemalt 11. jaanuariks (nädala pärast kolmapäev), kuna siis peame restoranile lõpliku inimeste arvu teatama. 13. jaanuari õhtu jooksul on garanteeritud hea söök ja jook, väga mõnus seltskond, väike eeskava ja seega unustamatu mälestus!!! Alusta uut aastat väitlusseltskonnas positiivse energiaga!!! Küsimustele vastab alati Karin Vene 52 15 419 vene@debate.ee Eesti Väitlusseltsi juhatus

Päevikuplaanidest ja infootsimisest

[:2006-01-05 03:28:49]
Head uut aastat, sisukat koolivaheaega ja tegusat sessi veelkord väitluspäeviku poolt. Järgnevalt mõned kokkuvõtted ja lubadused. Möödunud aastal saime maha kokku 18 sissekande üllitamisega ehk nibin-nabin mahtusime nädal-ja-sissekanne plaani. Uusaastalubaduste vaimus tahaksime sel aastal rohkem teha, aastal 2006 sooviks päevikusse kirjutada vähemalt kaks korda nädalas ehk umbes sada sissekannet. Sada väitlusteemalist sündmust aastas pole ju palju palutud? Igastahes lähemal ajal jõuavad siia järgmised jutud: - info sellest, kuidas läks Iirimaal tudengite MMil osalenud eestlastel - raport EVSi virtuaalsete õppematerjalide arengust - proovime püsti panna keskkoli väitlusteemasid arutava foorumi - alustame uute väitlusõpetajate aktsiooni - ja ütleme ehk ka, mõne sõna pärast meieFookust avalikkuses lahvatanud homoabielude teemalise dabati teemal(tõsisemad väitlejad kindlasti märkasid, et viimane lause sisaldab vana head demagoogiavõtet post hoc, ergo propter hoc) . Täna aga hoopis järgmine lugemismaterjal: New York Times kirjutab võrdlusest Wikipedia ja Encyclopedia Britannica ehk siis uut ja vana tüüpi entsüklopeediate vahel. Teades kui palju väitlejad internetist leitud materjalile tuginevad, tundub teema väga põnev. Kokkuvõttes leiti, et Britannica on veel täpsuselt pisut ees (keskmiselt kolm viga artikli kohta Wikipedia nelja vastu, päris hirmutavad numbrid mõlemad), aga Wikipedia jälle areneb kiiremini - artiklis välja toodud vead on lugejate poolt tänaseks parandatud (Wikipedia töötabki nii, et igaüks, kes artiklit loeb, võib seda parandada ja täiendada). Kui me võrdleme, mida neil allikatel meie järgmise etapi teema - reklaam avalik-õiguslikus meedias - öelda on, leiame mõlemast suhteliselt palju infot: http://en.wikipedia.org/wiki/Public-broadcastinghttp://www.britannica.com/search?query=public+broadcaster&ct=&searchSubmit.x=0&searchSubmit.y=0, Britannica info kättesaamiseks on aga vaja eelnevalt registreeruda. Info täpsuse kohta ei oska nii kiiresti analüüsi teha, asjalik jutt paistab mõlemal olevat. P.S Ja muidu - täiesti teemaväliselt - tulge meie uueaastapeole!

EVSi aastavahetuspidu

[:2006-01-16 15:38:43]
Niisiis: uusaasta jõudis ka EVSi õuele. Reede õhtul restoranis Eesti Maja kogunenenud paarikümnepealisel väitlejate-treenerite seltskonnal on nüüd loodetavasti väitlusega tegelemiseks jälle motivatsiooni juures. Järgnevalt jäädvustame kultuuriloolises mõttes mõned seigad. - Toimus EVSi koduloo teemalise viktoriin/mäng, kus haaravas vastasseisus jäi lõpuks peale võistkond "Erinevad Naabrid". Muu hulgas tuli teada EVSi missiooni ja nimetada mitmekordseid Eesti meistreid väitluses (ammendav loend meie andmetel: Metsar x3, Hakkaja, Küngas, K.Oja, U.Uusberg, Moora x2. Täiendused oodatud.). - Katrin Viru lemmikfraaside konkursil toodi muuhulgas välja: "Täitsa blondiin!", "Tütarlaps" ja "Täitsa p___, nimetame asju õigete nimedega". - Kõneosavust nõudva lisaülesande ehk improkõnede tegemisel selgus, et seda formaati võiks EVSis vabalt rohkem kasutada. - Kui te arvate, et olete kujundliku zhestikeelega, siis siin on teile kondiproov: leidke partner ja tehke talle ilma sõnagi kasutamata selgeks väitlusteema "Valitus peaks langetama makse inflatsiooni pidurdamiseks" ("Raha langeb?" "Raha läheb tasskusse?" "Raha pudelis?") või "Eesti peaks alustame tuumaprogrammi" ("Puu?" "Vulkaan?" "Plahvatus?" "Suur plahvatus?") - EVSi ajaloost esimesena meenuvad legendid pärinevad möödunud sajandist ja on seoses: a) veinipudeli avamisega b) narkojoobes noormehe taltsutamisega. Küll on hea, et need ajad on EVSis nüüd möödas ja tänaseks on meil vaikne ja rahulik organisatsioon. - Üks anonüümseks jääda sooviv meessoost juhatuse liige alustas õhtut toostiga: "Elagu, kasvagu, õitsegu Tartu... ("Tartu, ta ütles Taru hahahahahaa" ) eee...eee... Eesti Väitlusselts!" Ühesõnaga uus aasta peaks tulema lõbus. Kajar P.S Neile, kes ei uskunud, et Eesti suurimal väitlusturniiril on osalenud 42 võistkonda, on siin tulemused.

Uve ja Allani Iirimaa kroonika e verbaalse madistamise maailmameistrivõistlused

[:2006-01-20 00:47:42]
5. jaanuaril saabus Tallinna Ülikooli delegatsioon väsinute ja pooltõbistena, kuid õnnelikena Dublinist 2006. aasta ülikoolide maailmakatelt tagasi nohusesse Tallinnasse. Sellest, mis ja kuidas meie teekonnal tundmatusse aset leidis, mõne sõnaga allpool. Teekond Reis algas esimestest hetkedest viperuste tähe all – vastupidiselt ootustele oli Allan ristkaabli koju unustanud, mis on aga täiesti hädavajalik omavaheliseks StarCrafti mängimiseks. Arvutimängude puudumise võõrutusnähud algasid juba bussis, kus rüperaalid visati nurka oma väitlusvormi parendamiseks. Viidi läbi kaasreisijaid häiriv dialoog erinevatel väitlusteemadel, selmet vait olla või arvutite taga nohistada. Vahepeatus jääkülmas Riias oli igati kasulik – külastati Riia kultuslokaali Pelmeni ning kostitati end teate-küll-millega. Naaberpealinnast lahkumise eel varustati end kingituste ja muu säärase tarbeks reisiks regionaalse joogipoolisega. Meie poolt ohtral feimi, respekti ja sulli Riia Stockmannile, mis muu kraami seas hangeldab ka Vana Tallinna koorelikööriga – selle aine tarbimisest sai muide igaõhtuni riitus, et möödunud päeva tähistada. Otsides teed lennujaama tutvusime bussijaama infopunktis šarmantse kass Mathildega ning kohaliku kobarkino seinal rõõmustas innukaid väitlejaid plakat, millel laiusid gigantse primaadi kõrval sõnad „Karolis Kongs” (Leedu vaste peaks muuseas olema KINGAS KONGAS. Baltlaste filmitõlked ei ole siit planeedilt!). Keskööl lennukile tõtates saime Riia lennujaamas pragada over-achieverist lennujaamatöötaja poolt, kuivõrd jõudsime lennukile loetud minutid enne väljumist. Sellele järgnes ka omavaheline pühalik uusaastalubadus, et jaanuaris me enam hiljaks ei jää – iga näärikuus hilinetud minuti eest teeme eelseisvatel Eesti Meistrivõistlustel ühe kätekõverduse (mark our words!). Olukorrast riigis Palmid! Klimatooligiselt tundsime Dublinisse saabudes suurt kergendust – ees ootas peale pseudo-kontinentaalselt jäist Riiat suisa troopilisena tunduv ilm ning seetõttu pälvis meie õnnistuse ka vaikselt ära pöörama hakkav Golfi hoovus. Marsruudil lennujaam-hotell ilmusid kangialt välja ka SSE Riga väitlejad Jurij ja Boriss, kes jagasid meiega juhtumisi öist transpordivahendit. Hotelli jõudes võttis maad kõrgendatud meeleolu – suurepärane sviit neljandal korrusel vaatega... Dublini tööstusrajoonile, millest me ennast absoluutselt häirida ei lasknud, sest Vana Tallinn ei joonud ennast ise. Esimene turniiripäev oli täis sissejuhatusi reeglite, reeglite ja.. veelkord reeglite teemal. Kuidas väidelda, kuidas end hotellis üleval pidada ja kuidas akrediteerimiskaarti igal ajahetkel kaasas kanda. Kohe esimesel päeval sai ka selgeks, et meie hilinemise probleem on iirlaste oma kõrval poisike – ning see veendumus turniiri vältel ka süvenes. Ajakava oli sellel üritusel konkreetselt sellepärast, et äge on kui selline kuskil olemas on. Uuemad ja vanemad sõbrad Loomulikult leidsime turniirilt üles nii mõnedki vanad sõbrad, kuid ka uutest polnud puudus. Nagu mainitud, saatsid meid turniiri vältel vennad baltikumist ehk Jänku Jurij ja Boriss Tõsine. Treff toimus ka mitmesuguste baltofiilidega, teele jäid Sebastian Bremenist (SSE 2005 turniiri võitja) ja Dave Iirimaalt (rokkstaar Tartu Open 2005-lt). Eesti eelmine esindus väitlemise MM-l palus meil edastada väitluse elavale legendile Surfile Bangladeshist pudeli Vana Tallinnat, seda originaali. Muide, meil on hirmuäratav tunne, et see sell on veel ka 10 aastat peale meid WUDC’il ringi kruiisimas). Vana Tallinnat nähes Surfi jalapealt heldis, tuletas hea sõnaga meelde oma kunagisi seiklusi Eesti eelmise delegatsiooniga Toronto klubides, asjaosalised ise teavad täpsemalt. Igatahes seda kuuldes valgus meie nägu laia naeru täis ning Surgi ise lubas oma maailmaturneel ka Eestist läbi tulla. Ning meie suureks ehmatuseks kukkus ta kõikidele kohalolijatele Vana Tallinnat kui suurepärast Eesti... viskit.. kiitma. Hingepuhastuslikud tegevused ehk meelelahutus Korraldajad olid ka lahkelt meelelahutusele mõelnud. Esimest päeva üritati meile pähe määrida kui iiri rahvusõhtut, mis tähendas ohtrat riverdance’i, tasuta õlut (ja mitte Guiness’i!) ning rahvustoite.. milleks oli ühepajatoit. Uve oli alati arvanud, et tegelikult on väikerahvas iirlased lihtsalt eestlaste kloonid, kes vaid laulavad rohkem ja jäid kunagi saarele lõksu. Asjaolu, et nende rahvustoit on analoogne eestlaste omaga, andis kahtustele ainult kinnitust. Paanika ja eksootilised haigused Kui mõned detailid välja jätta, siis väljaspool võistlusi oli Dublini külastus igati nauditav. Nagu igaaastaselt kombeks, olid Kagu-Aasia kodanikud kaasa toonud eksootilisi haigusi, mis valgusekiirusel kõigi seas levima hakkasid. Teisel päeval oli esimene inimene hospitaliseeritud, millele järgnevalt hakkas mäng ‚mõista, mõista, mis meid tapab’. Kolmanda päeva hommikul oli ametliku versiooni järgi tegu viraalse meningiidiga (sümptomid väidetavalt nagu seitsmepäevane pohmell). Neljandal päeval hakati väikest viisi garantiini korraldama ning eksprompt pidusid hotellides laiali peksma. Õhtuks oli viraalsest meningiidist saanud juba gripp, mis võttis korraga kõigil pildi selgeks. Ei olnud vaja just väga põhjalikke teadmisi käesoleval hetkel levivatest haigustest, et tekiks kuri kahtlus linnugripist. Igatahes paanika süvendamiseks oli neljandaks päevaks veelgi rohkem inimesi haiglasse veetud (täpset numbrit ei avalikustatud) ning oma ehmatuseks avastasime, et nii mõnigi meie tuttav näeb suht haiglane välja (seda siis haiguse tõttu, mitte loomulike omaduste tagajärjel). Uuel aastal jäeti ühine klubipralle ära ning kogu haiguseväljamurre lõppes Allani viie päevase palavikuga, mis siiski Tallinnas normaliseerus. Master’s turniir ja baltlased poolfinaalis Üks meelelahutuslikemaid rubriike võistlustel oli Master’s turniir, kus vanad kalad ehk siis kunagised maailmameistrid, finalistid ja muidu teada-tuntud kohtunikud võtavad vanade aegade mälestuseks kopsud õhku täis ja väitlevad nende ees, keda mõni aeg tagasi arvustati. Meie suureks rõõmuks esindasid baltikumi sellel turniiril meie vanad lemmikud baltofiilid kodanik Dave Helsingist/Iirmaalt ning sm Sebastian Bremenist. Kuna osalejaid oli kahekümne ringis, siis algas võistlus poolfinaalidest ning väitlus leidis aset twisted Irish Times formaadis, millest võttis osa korraga 12 inimest ning mis oli üle mõistuse segane. Igatahes meie kallid baltlased kahjuks finaalidesse edasi ei jõudnud. See eest finaal oli pärl. Teema oli paar päeva ette teada – this house would end violence in iraq. Avalöögina marssis austraalia esindaja pulti ning teatas, et nende mudel on saata iraaki lääne prostituute ja korraldada ‚korralikud plahvatused iraaklaste magamistoas’. Selle peale läks opositsiooniridades suuremaks paberikortsutamiseks, sest kogu eelnevate päevade eeltöö muutus sekunditega täiesti kasutuks. Peale paari humoristliku kõne võttis võistlus aga täiesti uskumatu pöörde – kohalik iirlane pidas teise opositsiooni avakõne, millest pool oli järgmise šotlasest kõneleja libido pihta. See ei olnud samuti suupeale kukkunud ning vastas suhteliselt ühemõtteliste emanaljadega. Olukord aga võttis ootamatu pöörde, kui selgus, et eelkõneleja ema oli esimest korda tulnud oma poja väitlust kuulama ning viibis publikuhulgas. Iiri väitleja läks uskumatult endast välja ning peale mõnekümnesekundilist kriiskamist seelikukandja kärmelt vabandas, võttis vöölt noa ja seletas sellega takti lüües vapralt lõpuni. Väitluse lõppu me kahjuks siiski ei näinud, sest me jooksime oma kopse välja teel Dublini kesklinna poole, et jõuda legendaarsele ‚kummituste tuurile’. Teemad ja tulemused Meie väitlusseikluse sissejuhatusena võib öelda, et MM-i teemad olid võistluse väärilised. Väitlusainest jagus, mõni teema oli kohati ühele või teisele poole kreenis, aga üldiselt polnud hullu. Meeldiva üllatuse valmistasid meile kohtunikud, kelle töö ja hilisem tagasiside olid tasemel (muidugi eranditega). Allpool siis teemad ja lühikommentaarid kuidas allakirjutanutel kõnealuses väitluses läks. Kõikse magusama uudise jätsime jutu lõppu, nii et pinevat lugemist teile ;) 1. Valitsus usub, et kõikidele USA hetkel riigis olevatele illegaalsetele immigrantidele tuleks anda amnestia This House Would Grant Amnesty To All Illegal Immigrants Currently In The United States MM alguses naeratas fortuuna meile sõbralikult.. Või ehk peaks ütlema, et irvitas üleolevalt – saime auväärse 1. valitsuse positsiooni teemal, milles oleks võinud ka rohkem kodus olla. Siiski - immigratsioonialast eeltööd tegime küll ja iseenesest oli väitluse sisuline kvaliteet OK. Lõpuks pälvisime üsna õiglase 3. koha ja ei hakanud tuleviku suhtes kaugeleulatuvaid järeldusi tegema. 2. Valitsus usub, et katolik kirik peaks lubama kondoomide kasutamist AIDS-i/HIV-i vastu võitlemisel Aafrikas This Houlse Believes That The Catholic Church Should Allow The Use Of Condoms In The Fight Against HIV/AIDS In Africa Seda teemat välja kuulutades ütlesid korraldajad rõõmsalt, et poisid ja tüdrukud, te olete nüüd katoliiklikul Iirimaal ja väitlete täpselt seda mida meie tahame, sh katoliku kiriku teguviiside üle. Meie kui 2. valitsus ei tundnud ennast seejuures väga halvasti, kuigi põhjamaisest luterlaste või muidu teaduslike materialistide kultuuriruumist tulles oleks võinud katoliku kiriku seisukohtadega rohkem kursis olla. Väitlus oli emotsioonidest laetud – avalöögi tegi iisraeli meeskond, kes teatas lahkelt, et mustad Aafrikas olla liiga rumalad, et oma tervishoiule mõelda. Selle peale hakkas terve ruum rõkkama, sest peale ühe mustadest koosneva meeskonna (Barbadoselt) oli väitlust kogunenud kuulama ka nende koduülikooli arvukas fänklubi. Viimane võistkond hiilgas veel päris mitmel põhjusel – esiteks oli võistkonna teine kõneleja Eddie Murphy sündinud teisik. Nende esikõneleja see eest sai mõni päev hiljem avaliku kõnelemise maailmameistriks. Muide, nemad väitluse ka mõneti üllatuslikult võitsid ja meie saime auväärse 2. koha. Väitluse moraal oli igatahes see, et erinevate (eksootiliste) väitluskoolkondade suhtes tuleb hoida avatud suhtumist. 3. Valitsus usub, et Lääs peaks lõpetama sõjalise koostöö Pakistaniga kuni seal toimuvad demokraatlikud valimised This House Believes The West Should End Military Cooperation With Pakistan Until It Holds Free Presidential Elections Viimaks üks teema, mille suhtes võis öelda, et eesti esindus tundis end üsna mugavalt. 1. opositsioonina materdasime nõrka 1. valitsust üsna ilusti ja paistis, et asjad kulgevad meie jaoks soodsalt. 2. valitsuse esimene liige oli ka ameeriklasest põhulõug, nii et sealt midagi liiga asjalikku ei tulnud. Ja siis tegu suu lahti 2. opositsioon ja oih. Korraga ilmnesid Tel Avivist pärit iisraeli neiudel ebaterve faktiteadmine Pakistani majandusest poliitikani, mis sai lõpuks ka otsustavaks. Kohtunike otsust ootasime igatahes põnevusega.. ja saime paari spiikripunkti tõttu 3. koha (tuletame meelde, et spiikripunkte jagatakse reaalselt 50-100 punkti vahel), mis ajas päris närvi. Oma lohutuseks saime teada, et üks iisraeli neiudest oli teinud juhtumisi oma lõputöö India-Pakistani suhetest, mis selgitas ka nende märkimisväärset ekspertiisi antud teemal. 4. Valitsus usub, et üle 45-aastastel naiste jaoks tuleks keelata kunstviljastamine This House Would Prohibit Women Over The Age Of 45 Years From Undergoing Assisted Human Reproduction Jee beibi, ütlesime siis kui teema välja kuulutati. Allan on muuseas molekulaarbioloog (Uvel on stabiilne komme teda erinevatel põhjustel ekslikult molekulaarpsühholoogiks ja mikrobioloogiks kutsuda) ning tema geenitehnoloogia-alased teadmised kulusid marjaks ära. Olles 2. valitsus ootasime kannatamatult oma etteastet. Soolise võrdsuse aspekt ruumis oli muidugi masendav – kolm naiskohtunikku, kolm täisnaisvõistkonda ning teemaks kunstlik viljastamine ja naiste tervis:))). Kõigele vaatamata sujus väitlus kenasti ning väitlusejärgselt ootasime taas keevavereliselt tulemusi. Lõpuks määrati meile 2. koht. Miks siis? Inglise keelt emakeelena kõnelevate kohtunike argumentatsioon oli selline, et meie sõnastus ei olnud võrreldes 1. valitsuse omaga üldse nii selge ja hea (viimased olid muide ameeriklased), aga et kui selle kallal töötame, siis oleks tore. Ja muuseas tuli välja, et nad ei olekski esialgu arvanud, et me oleme ESL... üritasime seda siis komplimendina võtta :) 5. Valitsus usub, et Jaapan peaks saama püsiva hääle ÜRO julgeolekunõukogus. This House Would Give Japan A Permanent Seat On The United Nations Security Council ÜRO teemad on meil ikka läbi aastate (või õigemini meie üheainsa väitlusaasta jooksul) korduvalt komistuskiviks saanud ja sama juhtus ka seekord. Saime võrdlemisi teenitud 4. koha ja kirusime, et ÜRO teemat ette ei valmistanud, kuigi see on ju liiga ilmne. Käesolevaks hetkeks oleme selle vea küll parandanud ja omal käel paar Security Councili teemat läbi väidelnud, aga retrospektiivis sellest olulist kasu ei ole. 6. Valitsus usub, et õpetus maailmaloomisest intelligentse olendi poolt ei tohiks olla osa üldhariduskoolide õppekavast. This House Would Not Allow Intelligent Design To Be Included In The School Science Curriculum Noh, see teema oli üks neist, mis tootis turniiril kõige rohkem oravaid. Inimesi, kes teavad mis on Intelligent Design, oli piiratud kogus ja eriti nende seas, kes olid 1. valitsus ega pärinenud Ameerikast. Väitlusest hiljem muljetades said ameerikavälised tiimid ikka fenomenaalsete pärlitega hakkama – alates kõrgtehnoloogiliste robotite ärakeelamisest kuni koolihariduse piiramiseni. Nendele lugejatele, kes samuti ID-st teadlikud ei ole, siis intelligent design on tihti evolutsioonile vastandatav hüpotees, et elu maal on loonud intelligentne eluvorm, ehk siis tegu on mõneti kreatsionismilaadse nähtusega. Meie väitluse 1. valitsus oli õnneks ühendriikidest ja oravat ei teinud, ka meil endil olid teemakohased teadmised üsna olemas. 2. opositsioonina ootasime enda vooru käsi kokku hõõrudes, eriti kuna 1. opositsiooni moodustasid jaapanlased, kelle keelekasutus oli mõneti segane. Jaapanlasest peakohtunikul neist arusaamisega õnneks või kahjuks probleeme ei olnud. Kokkuvõttes saime ootamatult 3. koha, kuivõrd meie põhjalik analüüs ja selge esitlus antud teemal ei sisaldanud piisavalt uusi argumente ning nii me pika ninaga jäimegi. Oh well. 7. Valitsus tagaks kõigile inimestele legaalsetel alustel minimaalse elatustaseme This Houlse Would Recognise A Legally Enforceable Right To A Minimum Standard Of Living Esiteks seda, et viimasel eelvoorude päeval ehk 31. detsembril ei teatatud jooksvalt tulemusi ega antud tagasisidet, ka määrati rollid uuesti loosi teel. Tulemused anti teada alles uuel aastal ja selle võrra oli päev täis uudishimu ja arvutamisrõõmu, et enda edasijõudmislootust määratleda. Aga väitlusest rääkides sedasi, et me esialgu kartsime kõnealust teemat. Olime 1. opositsioon ja sõnastus ajas meid natuke segadusse. Eriti kurvaks läks aga asi siis, kui 1. valitsus, kes olid ameeriklased, ei saanud ka sõnastusest aru ning hakkasid rääkima, et iga riik peaks sätestama miinimumpalga, mitte aga tagama minimaalset elatustaset. Ja siis läks väitlus segaseks. Meie ei suutnud omalt poolt otsustada kas me väitleme oravat või teemat ja tegime siis poole-toobiselt mõlemat... õnneks olid argumendid nii või naa enam-vähem samad (majandus jms). Siis 2. valitsus kiitis meie n-ö definitsioonilise challengi (e teatava orava-süüdistuse) heaks ning rääkis siis PÄRIS teemast. Ja siis tuli 2. op kes EI võtnud uut definitsiooni käiku ja rääkisid samal teemal millel 1. valitsus. Oleks hirmsasti tahtnud väitluse linti saada ja näidata kuidas EI tohiks väidelda. A muide, kokkuvõttes saime õnneks 2. koha ja sellega jäime rahule. Hjuuh. 8. Valitsus usub, et Iraagi kurdid peaksid looma iseseisva riigi This Houlse Supports The Creation Of An Independent State For The Iraqi Kurds 2. valitsus teemal, mis on üsna selgelt opositsiooni poole kreenis. Õnneks teadis Uve tänu Sloveenias toimunud väitluslaagrile Lähis-Ida julgeoleku ja kurdide teemadest üht-koma-teist ja sisuliselt me jänni ei jäänud. Muuseas oli meil au sattuda kokku vanade väitluskamraadidega Moskvast, kellega oli ka päris vahva väidelda. Hoolimata enda arust ilusast väitlusest saime siiski vaid 3. koha, mis tegi tagantjärele ka meele kurvaks. 9. Valitsus usub, et süüdi mõistetud põliselanikele peaks karistused määrama nende kogukond, mitte kohtud. This House Supports Indigenous Persons Convicted Of A Crime Being Sentenced By Their Community And Not The Courts Positsiooniks 1. valitsus. Kindlasti mitte teema neile, kellel on nõrgad õigusalased teadmised. See tähendab meile. Nii et soss-seppade kombel mõtlesime kaasuse välja ning mõneti meie üllatuseks läks isegi õigesse auku, kuigi tuleb tunnistada, et segase esitlusega. Lõppeks pakuti meile välja 3. koht ja ega me midagi uhkemat oleks osanud tahta kah. Kuigi oleks ju võinud kah :) Kokkuvõtteks Ontlike väitlejate kombel võtame siis väitlustulemused kokku. 324. meeskonna seast saime 248. koha, mis jäi meie ootustele selgelt alla. Paar punkti veel oleks aidanud meil edasi jõuda ESL kategoorias ja need ei jäänud meie hinnangul just kaugele – sutsu rohkem õnne kohtunikega ja eeltööd õigetel teemadel ning siis oleks ehk ka korras olnud. ESL finaali vaadates oleks võinud oma kõrge mätta otsast ka seal teistega rinda pista, aga üldiselt polnud tegu just kõige kvaliteetsema finaaliga. Spiikripunktide arvestuses sai Uve 455. koha ja Allan 509. koha 648-st väitlejast. Ka nagu arenguruumi oleks. Võrdluseks niipalju, et SSE Riia meeskond koosseisus Jänku ehk Jurij Romanenkov ja Boriss Ginzburgs pälvisid 207. koha (ega jõudnud finaalvoorudesse) ning spiikrite arvestuses vastavalt 339. ja 396. Avaliku kõnelemise võistlus Nüüd aga kõige paremate asjade juurde. Nagu väitlemise MM-le kohane, toimusid ka seekord mõõduvõtmised avalikus kõnelemises. See väljendus 3. voorus – 1. vooru improkõnes ning ülejäänud 2. vooru jaoks anti aega vastavalt 20 minutit ja 2 päeva. Avaliku kõnelemise eesmärk on kanda ette verbaalne essee konkreetsel teemal, mis oleks: nalja täis ja teemast mööda ääretult tõsine ja sügava sisuga mõõdukalt sisukas ja mõõdukult naljakas Esmalt tuli siis teha 4-minutiline improkõne, kusjuures teema anti kätte 4. minutit ennekõne algust. Võistlusel osalesid enda alandamise eesmärgil ka Allan ja Uve ning üllatus-üllatus – Uve pääses ka poolfinaalidesse, olles rääkinud teemal „Without Pain there is No Gain”, kusjuures eesti väitlejale kohaselt sidus Uve teema väitlemise ning alkoholi kuritarvitamisega. Järgmine teema oli „May the One without Sin Throw the First Stone” ja Uve otsustas iroonia-võtmes rääkida inimsuhetest – populaarne teema, millega suudavad kõik (vähemalt üldjuhul) suhestuda. Jutt räägitud, jäime õhtuni tulemusi ootama. Finaali teemaks oli „Beauty is an Overrated Virtue”. Ja kui finalistid ette kanti, siis ei pidanud baltlased kaua uudishimutsema – esimene kuuest finaalis kõnelejast oli juhtumisi Tallinna Ülikooli väitlus-juugendi liige Uve Poom. Olles seejuures ka ainus ESL-kategooria esindaja (inglise keelt võõrkeelena rääkiv osaleja), langes Uvele osaks au teha ajalugu. Oma kõne pühendas Uve ESL-kõnelejana sellele, et ta materdas võimalikult põhjalikult ESL-kontseptsiooni väitlusüritustel ja võrrutas selle para-Olümpiaga – täiesti poliitiliselt ebakorrektne kõne, mis paistis muuseas ka ESL kõnelejatele aga täiesti nalja tegevat. Jeij, täpselt see mida vaja :) Avaliku kõnelemise finaalide, nagu ka väitlemise puhul, kuulutati välja ainult võitja ning ülejäänutele langes osaks end tituleerida mõistega „avaliku kõnelemise võistluse finalist”. Täpselt seda Uve edaspidi ka teeb ning Eesti väitlusesindus võib rahulolevalt öelda, et 26. Väitlemise Maailmameistrivõistlustelt Tudengite Väitlemises tehti regiooni ajalugu!
[:2006-01-24 12:56:05]
Selle sissekande toon tuleb pisut moraliseeriv. Aga juttu tuleb ka seksist. Et hästi väidelda, on vaja head kaasust. Hea kaasus vajab head tõestusmaterjali. Hea tõestusmaterjali saamiseks on vaja otsida fakte. Faktide ühiskonnas laiali jagamiseks on välja mõeldud meedia. Seetõttu me räägimegi tihti, et väitleja peaks lugema lehti ja olema muidu kursis maailmas toimuvaga. Ja muidugi on ka, esimesed väitlejad on endale juba The Economisti tellinud. Ent. Infoühiskonnas, kus me kõik elame on meediat niivõrd palju, et kõike ei jõua kunagi lugeda. Seetõttu on mul alati jube kahju, kui uudistevoo laineharjale kerkivad teemad, millega kursis olemisest pole mingit tolku. Need on reeglina teemad, mis seotud inimeste isikliku eluga ning mille kohta seetõttu igal inimesel on oma arvamus; sellest ka nende populaarsus. Panen siia kaks artiklit, kus seda fenomeni pisut analüüsitakse: 1. Briti lehest The Guardian, lahkamaks liberaalide partei liidrikandidaadi seksskandaalihttp://www.guardian.co.uk/comment/story/0,,1692546,00.html 2. Eesti Ekspressist pankur Jürgen Kaljuvee meediakajastuse kohtahttp://www.ekspress.ee/viewdoc/27275F70EF117100C22570D7003F7364 Moraal: ärme meie lase ennast sellistest teemadest väga kõigutada. Ja veel: selle küsimuse üle on kindlasti viljakas mõelda ka meistrikate II etapi teema valguses -- miks ja missugune ajakirjandus just nii käitub?

Hüüdlausekonkurss

[:2006-01-24 13:50:14]
See jutt on mõeldud kõigile tulevastele koopiakirjanikele või muidu verbaalselt võimekatele inimestele, keda Seltsis alati palju on olnud. Tulge, osalege meie nänni kujunduskonkursil. Teie looming saab läbi EVSi kruusidele, särkidele ja muudele meenetele surematuks! Ja nagu viimases seltsi teatajas lubatud saate töötasu natuuras, ehk siis konkursi võitjad saavad enda loominguga nänni tasuta. Et mitte jääda tühja tuult tallama, panen siia inspiratsiooniks ka mõned konkreetsed mõtted: "Ettevaatust, räägin surnuks" "Väitle, Eesti, väitle!" "Minu parimad triibulised" "Elu on triibuline" Ja veel: Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi ajaloos on ilmunud väga hea (Andero tehtud) flaier, millel on Eesti vanasõnu nagu: "Kus sõnu, seal mõnu", "Kuidas juua antakse, nõnda juttu aetakse" ja "Ei suured sõnad jää suhu, ei pikad peerud ei jää perse". Kõik need on minu arvates plagieerimist väärt. Nii et ootame osavõtjaid. Saatke oma variandid Karini meilile (vene ätt debate punkt ee), edevamad võivad neid ka siiasamma kommentaaridesse riputada. Kajar

Väitlusviiteid

[:2006-02-03 10:22:47]
Tervist Briti põhilisest väitluslistist on läbi käinud kolm asja, mis võiksid meid ka huvitada. Kõigepealt on ilmunud kaks raamatut väitlusest ja selle õppimisest/õpetamisest. Mõlemad on inglisekeelsed ja mõlemat saab nende kodulehtedelt täies mahus alla laadida. Lugesin neist seda esimest juba pisut ja võin öelda, et tegemist on asjaliku materjaliga. Väitlusraamat Kanadast, keskendub parlamentaarsele formaadile Väitlusraamat Austraaliast, keskendub vist maailmaformaadile Ja kolmandaks üks äärmiselt teaduslik (populaarteadusajakirjas New Scientist ja BBCs avaldatud ) artikkel, mis seletab, kuidas teha paremaid avalikke kõnesid.

EVSi superkarikas

[:2006-02-15 14:38:52]
Superkarika hoidjad
Superkarika hoidjad Inga, Kajar, Birgit Pärnu etapil taasalustasime EVSi superkarika traditsiooni. Superkarika tutvustuseks ilmus seinal poster alljärgneva tekstiga. Karikaväitluse võitis teist korda järjest pildil olev võistkond, kes jääb järgmise etapini väljakutsujaid ootama. Bring it on EVSi Superkarikas Seltsi absoluutkaalu väitluse tiitlimatš Täna kell 24.00 ruumis C8 Rootsi, Jaagus, Kase vs Palo, Uusberg, Mäesalu Mis kuradi superkarikas? EVSi superkarikas on aegade hämarusse vajunud tava, mis Pärnu turniiril ametlikult relanseeritakse. Superkarika mõte on leida hetkel EVSis kõige tugevam väitlustiim. Seda absoluutkaalus ehk siis meistriks võib saada igaüks. Relanseeritakse? Norima tulid vä? Noh taasalustatakse. Vabandust. Äge. Kust ma selle karika saan? Kui väitlusturniiride süsteemid on reeglina inspireeritud malest, siis superkarika puhul on eeskujuks poks. Võistkond, kelle käes parasjagu karikas on, on tiitlikaitsja, keda igal turniiril saab välja kutsuda. Väljakutsujaks võib olla ükskõik milline kolmest väitlejast koosnev võistkond. Kui väljakutsuja võidab, saab temast järgmine tiitlikaitsja jne. A kunas need väitlused toimuvad muidu? Väitlused toimuvad kahepäevastel väitlusüritustel esimese päeva õhtul, algusega kell 24.00. Tiitlikaitsja võib oma võistkonnas kuni ühte liiget vahetada. Kui tiitlikaitsja ei suuda kahele järjestikkusele üritusele kohale tulla, pannakse karikas uuesti kahe väljakutsuja vahel mängu. Ahah. Ja kesse võitja otsustab? Väitluste tulemuse otsustab alati kohalviibiv publik, kellel igaühel on üks hääl. On sul veel mingit mõttetut reeglitemöla? Superkarika statuuti saab muuta superkarika konsulaat, mis koosneb kõigist parasjagu üritusel viibivatest superkarika väitlustes osalenud väitlejatest. Konsulaat otsustab ka selle, kes pääseb väitlema juhul kui kohal on rohkem kui üks võistkond. Sellisel juhul valitakse (oma subjektiivsete kriteeriumite abil) välja kõige tugevam tugevam väljakutsuja. Noh, nohik, ma näen, et sa tahad mingit ajalooiba ka ajada. Superkarika esimene võistlus toimus 2003. aasta sügisel Tartu Miina Härma Gümnaasiumis toimund karikaetapil, teemal “eliitkultuur kurnab ühiskonda”. Toona võitis võistkond Reaal/RÜG (Rainer Küngas, Uku Uusberg, Kaarel Oja), alistades võistkonna Sikurein (Andero Uusberg, Matti Laarmaa, Kajar Kase). 2005. aasta novembris peetud Viljandi meistrivõistluste etapil, mida võib pidada mitteametlikuks karikamatšiks, võitis võistkond Inga Jaagus, Kajar Kase, Birgit Rootsi.

Meistrivõistlused Pärnus

[:2006-02-15 14:59:04]
'
"Jesss! Nii hea etapp!" Selle aasta keskkooli Eesti meistrivõistluste teine etapp on nüüd ajalugu. Veelkordsed tänud meie poolt Pärnu Raeküla Gümnaasiumile meie vastuvõtmise eest, 32 väitlusvõistkonnale kohaletulemise eest ja Kristina Smigunile turniiri ilmestanud kuldmedali eest (ülalolev pilt on õigupoolest ka pärit naiste suusavahetusega sõidu lõpust). Veel imekauneid pilte turniirist (autoriks Andero Uusberg) näeb EVSi galeriist. Õnnitleda tuleb võistkonda Pohlad etapivõidu puhul. Õigupoolest tuleks õnnitleda ka teisi poolfinaali jõudnud võistkondi (HTG5, TPLK, Jakulo), sest nii mõlemad poolfinaalid kui finaal lõppesid ülinapi 3:2 tulemusega. Nii et tegelikult on meil vähemalt neli võistkonda, kes võitu väärinuks. Etapi tulemused on üleval siin. Meistrikate üldtulemustest lugege järgmist artiklit. Mis siis veel juhtus? - Ajakava venis mõlemal päeval oma algsetest raamidest päris kaugele. Põhjuseid oli siin mitu: Tartu buss sõitis aeglasemalt kui me arvasime, söömine võttis kohtade vähesuse tõttu kauem ning meie turniirijuhtimistarkvara on oma arengult endiselt puberteedieas, kus ta aeg-ajalt lihtsalt jonnima hakkab. Ja enne poolfinaale olime kõik Kristinaga. Igastahes vabandame ja lubame, et kolmandal etapil mõtleme selle asja põhjalikumalt läbi. - Veninud ajakava tõttu algas ka õhtuprogramm hiljem, paljud inimesed tahtsid pärast pikka väitluspäeva pisut omaette olla. Ent vaba aeg ise läks täitsa hästi, järgmine kord püüame jälle midagi sarnast korraldada. - EVSi Nõukogu väljatöötatud uus ordnungipoliitika töötas, karistusmeetmeid rakendada juhatusel ei õnnestunud. - Improteema, mis rääkis alkoholimüüdi lubamisest alates 16 eluaastast osutus kaldus olevaks, 75% väitluseid võitsid eitajad. Ka põhiteema ei tekitanud ilmselt eriti suuri emotsioone, kuigi vähemalt eituse-jaatuse tasakaal oli sel puhul paigas. Proovime enne järgmist etappi väitlejate panust teemade valimisse suurendada, nii et jälgige Päevikut. Ootame kommentaaridesse kõigi teie mõtteid etapi ja seal toimunu kohta, ideid, mida võiks paremini teha (lugesime ka teie tagasisidelehti ja võtma seal öeldut arvesse) ning viiteid teie endi piltidele, juttudele ja muule etapiga seonduvale. Korraldajad

Keskkooli meistrikate üldseisust

[:2006-02-15 16:53:59]

Meistrikate tulemused pärast teist etappi on üleval siin Olümpiamängude vaimus analüüsime neid järgnevalt natuke. Võistkondlik järjestus näeb välja nii: 1 HTG 5 95 punkti 2 Pohlad 91 punkti 3 TIK-Tak 70 punkti 4 TPLK 68 punkti 5 Jakulo 67 punkti 6 Ühiskonn/Laulvad Leivod 62 punkti 7 d4 60 punkti 8 fluidum 56 punkti 9 RIP Elgar 56 punkti 10 Tripperi Trio 55 punkti Meistrikate reeglid ütlevad, et võitja selgitavad omavahelises finaalis kaks parimat võistkonda. Selged favoriidid on senised etapivõitjad HTG5 ja Pohlad. Neile tähendab järgmise etapi koht esikaheksas kindlat finaalipääsu, nõrgema tulemuse korral tuleb loota, et lähematel konkurentidel samuti väga häsi ei lähe. Pohlad ja HTG5 on kahepeale sel aastal kaotanud vaid kolm väitlust, neist kaks üksteisele. pronksmedali peale läheb andmiseks järgmise kolme võistkonna vahel: TIK-Tak, TPLK ja Jakulo mahuvad kolme punkti sisse. Ka kolmas koht selgitatakse aprilli alguses omavahelises väitluses. Tõenäoliselt jõuavad sinna võistkonnad, kes viimase etapi eespool lõpetavad. Ülejäänud esikümme võib väga hea esinemise (turniirivõit) ja konkurentide ebaõnne puhul samuti esikolmikusse pretendeerida. Esikümnes on esindatud seitse kooli: HTG (neli tiimi, neist kaks segavõistkonda), TIK, TPL, RAM, CRJG, PSHG ja MHG. Kolm võistkonda on segavõistkonnad, kus külalisesinejad pärit RAMist, GAGist ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumist. Kokku on meistrikatel osalenud 49 võistkonda. Individuaalne arvestus. Liiri Oja Jakulo 255 Anna Karolin Pohlad 254 Mart Moora HTG 5 253,5 Liisa Loog Pohlad 252 Jaanus Korjas TIK-Tak 251 Morten Jõgi Tripperi Trio 250 Anni Jatsa Jakulo 249 Eva Sule Pohlad 247 Karin Öövel TPLK 246 Siim Ruul RIP Elgar 246 Individuaalses arvestuses on kõik suhteliselt lahtine, sest siin läheb arvesse 10 parimat tulemust 15st voorust. Seega võidab see, kes oma tulemusi kõige rohkem parandada suudab. Seejuures on eelised neil, kellel sees mõni ebaühtlasem tulemus. Liider Liiril on erinevalt järeltulijatest üks 23, nii et selles mõttes on tal ehk väike eelis. Kõnelejate arvestuse järgi pannakse kokku võistkond, kes sõidab Eestit esindama IDEA laagrisse Rumeenias nii et pingutada tasub (võistkonna kokkupanekul saavad eelise need, kes varem EVSi kulul välisreisidel käinud ei ole). Koolid: Hugo Treffneri Gümnaasium 557 Gustav Adolfi Gümnaaisum 134 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 92,33 Miina Härma Gümnaasium 87,5 21 kool 81 Pärnu Koidula Gümnaasium 80,66 Tallinna inglise Kolledz 80 Rocca al Mare Kool 75,66 HTG ülekaal on siin selge, teist kohta hoiab GAG, aga kolmanda koha pärast läheb järgmiste võistkondade vahel tõsiseks võistluseks. Kokku on meistrikatel osalenud 18 kooli esindajad. Veel huvitavaid detaile (olen nüüd paar päeva tulemustega nohikutööd teinud). - Võistkond TIK-Tak on mõlemal etapil jäänud viiendaks. Viimasel etapil proovisime viimastes voorudes mängida veerandfinaale ehk panime kokku esimesed kaheksa võistkonda. Kuigi TIK-Tak selle väitluse võitis, jäid nad spiikritega siiske viiendaks. Kaalume, kas seda olukorda tulevikus kuidagi ausamaks teha saab, sest tegelikult võiks nelja võiduga turniiril siiski edasi pääseda. Üks võimalus on lasta kaheksa esimest võistkonda nelja vooruga veerandfinaali, mis toimuks viienda vooru ajal. - Kõige tugevamad vastased viimasel etapil olid võistkondadel TPLK ja RIP Elgar, kelle vastased said kokku 17 võitu. 16 võitu said võistkondade TIK-Tak ja Tripperi Trio vastased. Neil neljal võistkonnal on õigus ametlikult viletsa loosi üle kurta. - Kõige rohkem arenenud võistkond kahe etappi jooksul: Aktõrnak, kes tõusis 32. kohalt 6ndaks . Suurim kaotaja oli esimese etapi finaaliv'istkond Ühikonn, kes teisel etapil oli 19.

Mikser, Mikko ja Sirel avasid kaitsepoliitika probleemküsimusi

[:2006-02-18 19:43:05]
16. veebruaril diskuteerisid endine kaitseminister Sven Mikser, Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko ja Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel väga huvitavalt ning humoorikalt mitmetel keerulistel ja olulistel teemadel Eesti kaitsepoliitikas. Tavapärasest teistmoodi ülesehitusega Fookus ei pakkunud küll tulist väitlust, kus esinejad väga tõsiselt oma seisukohti kaitsma või argumenteerima pidasid, täitis aga endiselt kogu avalike väitluste sarja korraldamise eesmärki ja mõtet. Nimelt igati huvitav ja hariv oli kuulata Eesti kaitsepoliitikaga tihedalt seotud inimeste seletusi olulistele poliitilistele otsustele ning valikutele. Lisaväärtust esinejate paneelis tõstis ka kolonelleitnant Indrek Sirel, kes toetas poliitilist juttu isiklike näidete ja praktilise kogemusega. Nii näiteks arutati õhtu jooksul läbi põhjused, miks Eesti peab üldse osalema välismissioonidel ning mil moel me oma väikese sõjaväega panustame. Mikseri põhjendus nimetatud küsimusele oli kahetasandiline. Nii tõi ta välja kaks peamist põhjuste gruppi: omakasupüüdlik ja samas ka omakasupüüdmatu poliitiline. Madis Mikko lisas täienduseks, et Eesti liitumine NATOga ja sealtkaudu sidemete loomine rahvusvahelisel tasandil oli Eesti jaoks ainuõige samm juba seetõttu, et peale Nõukogude ühiskonna lagunemist pidi Eesti oma kaitsepoliitika, infrastruktuurid, lepped, eelarved jne täiesti nullist igasuguse kogemuseta üles ehitama. Sellest tulenevalt on ka 2% riigi SKP-st kaitsepoliitika eelarve jaoks väga tinglik arv. Samuti on Mikko sõnul Eesti pidanud mitmeid kordi varem kokkulepitut muutma. Näiteks NATO plaani sisse kirjutatud klausel, et Eesti ei hakka kunagi sõdima mägedes või kõrbes on tänaseks maha võetud, sest Eesti sõdib nii kõrbes kui ka mägedes. Küsimusele, kuidas me oma väikese panusega kasulikud saame olla vastas Mikser lihtsate näidete ja paralleelidega elust. Iga suur number koosneb väikestest, mistõttu ka Eesti panus on üks osa suurest pildist. Ka igasuguste valimiste puhul ei saa kunagi väita, et üks hääl ei loe mitte midagi, sest kokkuvõttes kujuneb ju tulemus kõiki üksikuid hääli kokku lugedes. Väga markantsete võrdluste ning faktide osaks said kuulajad Eesti kaitsepoliitika eelarve ning tehnika teemal arutledes. Nii näiteks kulutab Eesti kaitsekuludeks umbes 300 miljonit dollarit aastas samal ajal kui USA-l kulub pisut üle miljardi dollari päevas. Seega, siis kui Eesti tahaks osta endale kallist sõjaväetehnikat nt suurt sõjalennukit (allahindlusi ei tehta, poes on hinnad kõigile samad hoolimata eelarvest) peaks esimese sammuna raha kokkuhoiu mõttes saatma laiali kogu kaitseväe, koguma mõne aasta raha ja siis masina ära ostma. Probleem tekib aga sellest, et peale pikki aastaid kokkuhoiupoliitikat ei ole enam raha pilootigi palgata, kes lennukiga sõita oskaks. Siit ka vastus - Eesti sõjatehnika seis ja valikud on otseses seoses eelarve suurusega! Kolmas laiem teema, mis diskussiooniringis üles kerkis puudutas rahva otsustamisõigust ja kaasamist kaitsepoliitilistesse küsimustesse. Kas rahvas peaks ka sõna sekka ütlema, kui valitsuse tasandil otsustatakse Iraagi missioonidel osalemise üle? Siinkohal vastas Mikser konkreetselt: Eesti rahvas on valinud demokraatlikul teel endale esindajad, kes vastavates otsustes on kõige pädevamad. Lisaks maalis Mikser silme ette situatsiooni, kus rahva arvamuse küsimine muutuks halenaljakaks. „Kujutage ette situatsiooni, et salaagent tuleb rahva ette ja ütleb, et sain väärtuslikku infot, mis arvate rahvas?“. Teisisõnu kaitsepoliitiliste otsuste ja valikute tagamaid ei saa alati üks üheselt avalikkuses arutada, kuna see seaks ohtu juba riigi julgeoleku! Loodan, et sellest põgusast ülevaatest said lugejaid vähemalt mõningasel määral osa neljapäeval toimunud diskussiooniringist.

Suvelaager ja juhatus Stenbocki majas

[:2006-02-21 22:12:14]
Vähemalt Tartu tänavad on lume asemel juba kõiksugu löga täis ja see näitab, et aeg on hakata mõtlema suvele. Täpsemalt Seltsi suvelaagrile, mis toimub 26.-30. juunini Roosta puhkekülas. Esimene uudis seoses suvelaagriga on rõõmustav: Avatud Eesti Fondi ja Riigikantselei toetasid selle toimumist oma projektikonkursil "Osalev ja kaasav Eesti Euroopa Liidus". See tähendab, et suvelaager tuleb. Sellega seoses olekski treeneritele ja väitlejatele kaks sõnumit. Esiteks: hakake enda ajakava sedamoodi seadma, et need kuupäevad ikka vabad on. Teiseks: sarnaselt eelmisele suvelaagrile tahaksime ka sellesse suvelaagrisse umbes 15 treenerit, kes laagris toimuvat reaalselt läbi viivad. Ent seekord tahaksime treenerid valida juba pisut enne laagri toimumist, et te saaksite seda põhjalikumalt ette valmistada. Treeneriks kandideerimiseks tuleb varsti ka konkurss. Miks tulla treeneriks: - treenerid saavad tulla Roostale päev varem, et ennast laagriks ette valmistada - nad ei pea maksma osavõtumaksu - kui me laagrile veel rahastust leiame, on lootust neile isegi väikest päevaraha maksta - pluss igavene au ja kuulsus ning laagriliste tuhanded imetlevad pilgud Veel paar sõna sellest AEFi konkursist: käisime Katriniga reedel (vahetult pärast Veerpalu kullavõitu) Stenbocki majas toimunud väga kenal allakirjutamistseremoonial, kus muuhulgas istusime valitsuse istungitesaalis, Katrin Rein Langi ja mina Kalle Laaneti kohal. Ning jutlesime pärast mitmete kodanikuühiskonna gurudega, kes muuhulgas kinnitasid, et näiteks meie peagi pakkuma hakatava modereerimisteenuse vastu on huvi küll. P.S lisaks suvelaagrile oli meie projektis kirjas ka EVSi rattatuur, millega seoses võite samuti järmise paari nädala jooksul infot oodata. Esimesed tulijad on endast juba märku andnud. Kajar

Vanad võlad

[:2006-03-13 19:37:50]
Päevikus on nüüd mõnda aega vaiksem olnud, aga see ei tähenda veel, et väitlusilmas midagi juhtunud ei oleks. Õigupoolest on juhtunud lausa nii palju, et kroonikakirjutamine on mõneks ajaks tahaplaanile jäänud. Aga käesolevaga saavad need võlad õiendatud. --- Sel ajal kui meie kõik Vabariigi aastapäeva pidasime ja, nagu retoorikahuvilistele kohane, presidendi kõnet analüüsisime (Skype! Kuulsite, ta ütles Skype!), jätkas Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi oma selle aasta traditsiooni külastada kõiki meie regiooni turniire. Võistkond Silva-Aare ning klubi president Martin (kes väitles segavõistkonnas ühe Moskva väitlejaga) käisid Kaunases sealsete väitlusklubide organiseeritud turniiril, mille teemaks sel aastal oli knowledge sharing. Nagu sel aastal tavaks on saanud, näitasid Tartu võistkonnad, et on kindlasti regioonis üle keskmise, kuid veel päris mitte tipus: Aare ja Silva jõudsid veerandfinaali, Martini võistkond pääses poolfinaali. Aare ja Martin olid ka kõnelejate esikümnes. Ilma eestlasteta turniiri finaali siiski ei peetud, meid esindas seal SSE Riias õppivad Triin ja Priit. Kuulu järgi oli tegemist vähemalt mõneks ajaks viimase Kaunase turniiriga, millest on sealse korraldamise kvaliteeti ja toredaid inimesi arvestades tuline kahju. --- Oluliselt viletsamalt läks eestlastel kahe nädala pärast Londonis, kuid ka sealne turniir oli ka teist masti: Londoni majanduskooli turniiril osales üle 100 võistkonna, nende seas tallinlased Uve ja Allan ning Tartu veteranid Kajar ja Andero. Meie tulemusi iseloomustavad ehk kõige paremini Eesti laskesuusatajate kommentaarid Torinost nagu "very olympian" ja "kui Edgar Savisaar maadleb Barutoga, võib ta alati loota, et Baruto kukub lihtsalt pikali. Aga seda ei juhtu". See-eest oli saadud kogemus väga hariv, ehk siis kui keegi kunagi mõnele "päris" britiparli turniirile sõidab, võime vähemalt niipalju rääkida, et esimesed kaks vooru päris õppimise peale ei läheks. Õigupoolest eriti hästi võivad seda teha Uve ja Allan, kes selle aastaga saavad kokku tõeliselt aukartustäratava kogemustepagasi: maailma- ja Euroopa meistrivõistlused, turniirid Londonis, Vilniuses, Riias ja Helsinkis, lisaks veel Eesti meistrivõistlused ja Tartu Open. Kokkuvõtlikult tahaks öelda ka, et eesltase jaoks tundub inglise väitlussüsteem üles ehitatud valedele alustele. No hüva, ehk mitte päris valedele, aga meie tudengiklubide sisuliste (päriselt ka) väitlustega harjunule on pisut kummastav suurel turniiril väidelda teemade üle nagu "Valitsus dekriminaliseeriks seksiakti salaja videolindile võtmise" ja "Valitsus parandaks inglise ajaloo riigieksamite tulemusi, õpetades poistele ajalooliste lahingute skeeme". Ühel teisel inglise turniiril väideldi hiljuti ka loomaporno legaliseerimise üle. Tõsi, seda oleme me ise ka teinud, aga ikkagi. Turniiril ja nii. Selle jutu ja teiste kibestunud lugude saamiseks võite edaspidi juba isiklikult asjaosaliste poole pöörduda. --- Samal ajal peeti Pärnus traditsioonilist Hansapanga turniiri, mille auhinnarahad tavapäraselt teisted Eesti turniirid häbiga mujale vaatama panevad. Turniiri teema oli seekord "Eestlaste laenukoormus on ebamõistlikult suur" ja kohale tulnud kohtunike sõnul oli põnev kuulata näiteks viienda klassi võistkonda EURIBORi tulevikku analüüsimas. Kokku osales 11 võistkonda. Edasijõudnute arvestuses võitis turniiri Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi võistkond RIP koosseisus Siim Ruul, Marta Pulk, Sandra Sillaots. Parim kõneleja individuaalarvestuses oli Siim Ruul. Algajate arvestuses võitis turniiri Pärnu Koidula Gümnaasiumi võistkond Reede koosseisus Ants Kõks, Kaspar Koppel, Tarmo Rähmanen. Täpsed tulemused on üleval siin. Ürituse kohta ilmus Pärnu Postimehes artikkel.

Plaaniga kaasusest

[:2006-03-15 13:51:34]
Siit tuleb abi meistrivõistluste kolmandaks etapiks valmistuvatele keskkooliväitlejatele. Kõigepealt natuke kaasustest. Nagu te teate, palusime me teil kolmandaks etapiks ette valmistada plaaniga kaasused. Abiks selle tegemisel on peakohtunike Koda nüüd üle vaadanud kõik Seltsis ringelnud õppematerjalid ja kirjutanud need kokku üheks dokumendiks, mille saate alla laadida siit. Soovitaks selle õppematerjali läbi lugeda kõigil etapile tulijatel, see sisaldab mitte ainult kirjeldusi kaasuse ülesehitamisest, vaid ka eitajate võimalustest ja kõnelejate rollidest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi dokument on pikk ja põhjalik, püüab ta eeskätt selgitada, et väitlemine plaani üle ei erine väga palju "tavalisest" popperiväitlusest. Lihtsalt definitsioonide ja kriteeriumi asemel käib vaidlus jaatajate toodud konkreetse plaani üle, mille poolt ja vastu argumente tuuakse. Enamik meie viimase kolme aasta väitlusturniiridel on nii või naa toimunud varjatud plaaniväitlused, kus teema on lihtsalt plaani ette andnud (valmimised alates 16. eluaastast, Euroopa Põhiseadus rahvahääletusele jne). Nii et tahaks kõiki väitlejaid julgustada ikkagi turniirile tulema. Lisaks õpetavale dokumendile oleme üles pannud ka ühe näidiskaasuse, mille autoriteks on võistkond Au Tööle ja teemaks kohustuslikud valimised. Sellest kaasusest saab õppust võtta mitmel põhjusel: 1. Kaasuse fookus on väga selgelt hüvedel (ehk plaani tagajärgedel ehk argumentidel. Heal lapsel mitu nime), millele kulub üle poole kaasusest ja mille tõestamisega on enim vaeva nähtud. Au Tööle palus edasi öelda, et tegelikult oli neil ka probleemi all tõestusmaterjali. 2. Kaasus koosneb kolmest osast: probleem, plaan ja hüved-kahjud. Kunagi eraldi elemendina nõutud põhjus (süü) on lahti seletatud probleemi all. 3. Kaasus ei ole lahti kirjutatud sõna sõnalt, mis tähendab, et ka jaatuse esimene väitleja võib saada head punktid, kuna ta esitab mõtestatud teksti, mitte ei loe seda sõna sõnalt maha. Kolmandaks võite lugeda Peakohtunike Koja foorumist diskussiooni selle üle, mis täpselt on status quo. Kokkuvõte: status quoks muutub seadus tema vastuvõtmise hetkest. Ja viimaseks: neile, kes veel ei märganud ilmus Eesti Päevalehes esmaspäeval meie teema suhtes väga oluline artikkel, mida saate lugeda selle lingi tagant. Head ettevalmistumist!

Hyde Park, London. Väitleme?

[:2006-03-15 14:57:47]





Paar posti tagapool kirjeldatud Eesti väitlejate Londoniskäigu ajal sündis õigupoolest veel üks ajalooline sündmus, mille siin võiks ära märkida. Nimelt toimus teadaolevalt esimene eestlaste (Piltidel järjekorras Allan, Kajar, Uve ja Andero) täiemõõduline väitlus Londoni Hyde Parkis. Hyde Parkis on teadupoolest speakers' corner -- kõnelejate nurk -- kus igaüks võib kohale tulla ja ükskõik mille kohta oma mõtteid avaldada. Äge on see, et sealt käib pidavalt mööda sadu ja sadu inimesi, kellest paljud mõneks ajaks peatuvad ja kuulavad, mis rääkijatel öelda on. Seejuures toimib seal väga sümpaatne turumehhanism: asjalikumad kõnelejad tõmbavad endale alati rohkem publikut. Väitlejatena ja muidu sõnavabaduse austajatena oli meile kõike seda näha muidugi südantsoojendav. Ja me otsustasime ürituse toetamiseks ka ise sõna võtta. Väitlusega mõistagi. Lahked inimesed, kelle redelile oli kirjutatud "Olive oil platform" lubasid meile oma platvormi kasutada (ilma selleta pole eriti mõtet sõna võtta, inimesed lihtsalt ei näe teid) ja nii me väitlesime. Soovitan kõigile Londonisse sattujatele seda proovida, pidevalt juurde tulevale, lahkuvale ja vahele segavale polesajale rahvahulgale vabas õhus rääkimine on hoopis teistsugune kogemus kui üks tavaline väitlus. Suurepärane avaliku kõnelemise harjutamise keskkond igastahes. Ja kui te sinna satute, tervitage kindlasti meie sõpru oliivõliplatvormilt (musta jope ja päikeseprillidega mees Allani vastas pildil) ja öelge, et järgmine kord väitleme me juba asjalikul teemal.

Debatamates euroopakatel

[:2006-04-10 16:23:33]
UveVäsimatu Eesti tudengiväitluse meistermeeskond Debatamates osales veel märtsis Berliinis toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Alljärgnevalt nende memuaarid. Kirjatüki autoriks on Allan, pildil jälle on Uve. --- Niisiis ilma pikemata leiate alljärgnevalt Allani ja Uve vahendusel ülevaate Ülikoolide Euroopa Meistrivõistlustest toimunust. Nendele, kes Mai-Liisi faili veel ei ole uudistanud, siis meeskondlikult jõudis Debatamates 164 võistkonna hulgast 74. kohale olles 12 võistkond, kes seekord ESL poolfinaali ei mahtunud (ESL 20. meeskond). Uve tuli 457 spiikripunktiga kõnelejate arvestuse 73 kohale ja Allan 439 punktiga 138 kohale kokku 328 kõnelejast olles meie regiooni (Venemaa, Baltimaad, Kesk-Euroopa) ESL arvestuses vastavalt esimene ja neljas tulemus. 18 võimalikust punktist kogus Debatamates 9 punkti. Võrdluseks parim võistkond Oxford D kogus 18 punkti ning viimane poolfinaalidesse jõudnud ESL võistkond kogus 11 punkti. Järgnevalt leiate turniiri *teemad*, lühiülevaate turniiri *väitlusliku külje pealt* koos paarisõnalise uue hindamissüsteemi tutvustusega, mis käesoleva aasta maailmameistrivõistlustel kasutusele tuli. Kokkuvõtte lõpust leiate paar sõna *korraldusest* ehk miks Euroopa ja Maailmameistrivõistlused tegelikul väärt üritus on :-P ning lõpetuseks paar *meelelahutuslikku* detaili, mis meid või meie tuttavaid reisil tabas. Kellel aga rohkem huvi, võib Debatamatesi sekeldustest lähemalt lugeda peagi avanevast Debatamatesi blogist (aadress selgitamisel). Kuid veel enne paar ametlikku teadaannet: 1. Käesolevast märtsist on European Universities Debating Councili (organisatsioon, kes määrab Euroopa meistrivõistluste toimumiskoha ning tegeleb ülikoolidevahelise väitlustegevuse koordineerimisega Euroopas) president valitsev ESL maailmameister Lars Duursma Rotterdamist Erasmuse Ülikoolist. 2. European Universities Debating Councilis on Eesti kontaktisikuks järgneval hooajal Allan (euroopa ülikoolide vahelist väitlust puudutavad küsimused ja infovahetus juhatuse ja sihtmaariigi vahel) 3. World Universities Debating Councili Eesti kontaktisik on Uve (sry, mees, tööjaotus on tööjaotus :-D ). Viimatinimetatud organisatsioon tegeleb Ülikoolide Väitluse Maailmameistrivõistlustesse puudutavate küsimustega. *Teemad *Round 1: TTHW abolish the international criminal court Round 2: TTHB that gender reassignment surgery should be included in state funded medical care Round 3: TTHB that governments should block the foreign takeover of important companies Round 4: TTHW ban the use of evidence acquired from countries which practice torture. Round 5: TTHW ban all religious involvement in schools Round 6: TTHW remove the right to refuse medically necessary treatments English as Second Language Semifinals: TTHW allow insurance companies to consider the results of genetic tests in asessing potential customers ESL Finals: TTHW destroy the artifacts of fallen oppressive regimes Main break 1/4 finals: THW take cult members into psychiatric care Main break 1/2 finals: THW grant an automatic right of asylum to women trafficked for prostitution Main break final: TTHW allow companies to refuse to hire smokers. *Väitlus* Turniiri algus sujus suurepäraselt. Esimese vooru võitsime, edestades seejuures käesoleva aasta maailmameistrivõistluste ESL finalisti Bonaparte'i ülikoolist. Teises voorus tulime teiseks, mis tähendas, et kuna turniiril kehtis Power Matching (võrdse punktisummaga võistkonnad kohtuvad samaväärsete meeskondadega), siis oli kolmandast voorust oodata väga karmi meeskondade valimit. Seda me ka saime - kolmandas voorus olime vastakuti Glasgow A (hilisemad main break finalistid), Middletemple'i (juura kool Londonis) ning iirlastega Corkist, kus olime esimeses valitsuses ja kus me kahjuks nutuselt tappa saime. Neljas voor see eest oli päeva pärl - juhtumisi arutasime piinamise teel saadud süütõendite kasutamise teemat ning meie vastasteks oli iisraelist pärit meeskond Haifa B. Meie kergeks ehmatuseks tsiteerisid nad Iisraeli julgeolekujõudude poolt edukalt rakendatavat piinamistaktikat, millega nad palestiinlastelt enesetaputerroristide kohta infot välja pressivad. Peale lühikest arupidamist leidsime Uvega näitele kiire vastunäite ning paar vastulauset, mis kulmineerus ühes helges hetkes Uve kõnes, kus Uve peale niigi ärritatud juutidele nende 'eduka taktika' tühist tagamaad valgustades jõudis järgmise järelduseni - " ja üldse, iisrael on rahvusvahelise õiguse kohaselt Palestiina okupeerinud, nii et enesetaputerroristide tegevus on legitiimne sõjategevuse viis ning Iisraelil ei ole siin üldse midagi kobiseda". Selle peale läks kogu Haifa meeskond silmnähtavalt endast väga välja, kusjuures sekund peale öeldu kohale jõudmist kukkus hämmingus Haifa tüdruku lõug peaaegu et lauale. Kõike vaatas aga väga lõbustatult pealt turniiri asepeakohtunik Kevin Massie, kes peale seda kino andis meile teise koha. Teisel päeval saime 5. voorus taaskord teise ning õnnetu juhuse läbi 6. voorus viimase koha. Ääremärkusena veel nii palju, et edaspidi juurutatakse rahvusvahelistel Briti parlamentaarsetel väitlustel uut hindamisskeemi, mille kohaselt hindamisskaala läheb 50 punktist saja punktini. Seda eelkõige seetõttu, et täpsemini eristada tõeliselt häid spiikreid absoluutsetest parimatest ning kõikide teiste seas külvata igavest segadust :-P . Normaalne punktiskoor antud skaalal on 70 ja 80 vahel. Väitluskohtunike taseme illustratsiooniks võib siinkohal tuua tragikoomilise episoodi - peale esimese päeva kolmandat vooru jõudsime tagasi briefingusaali, kust leidsime muuhulgas eest maani pikaks veninud näoga Priidu SSE Riiast (muuhulgas olgu öeldud, et Priit on eelmise aasta Tartu Openi finalist kui ka Vilniuse MRU turniiri finalist, nii et kaugeltki mitte 'suu peale kukkunud' väitleja). Uurisime siis, mis mureks ning nagu selgus oli tal eelnenud väitluses olnud sakslastest koosnev kohtunike paneel, kes olles Priidu kõne ära kuulanud mõtlesid vähe, peale mida abikohtunik pöördus peenetundeliselt eesistuja poole ja selgitas saksa keeles 'Kas eelnev rääkija kõneles ikka inglise keelt' :-P . *Korraldus* Korraldusliku poole pealt oli majutus, nagu sellistel üritustel kombeks, nelja tärni hotellis Esztrel. Hommikusöögid ja banketid olid peaaegu et laitmatud. Siinkohal tahaks teha kiiret reklaami eelseisvatele ülikoolide väitluse maailmameistrivõistlustele Vancouveris, kus majutus on korraldatud linna šikimas 5 tärnises business class hotellis. Tuppa saabudes avastasime, et hotell oli automaatselt meid abikaasadeks liigitanud - toa telekas tervitas Allan-Hermann ja Uve Pooli :-P . Strateegilistest kohtadest, nagu Kebabi punkrid, Lidl 'hüperodavpoest' ja metroopeatusest oli hotellist vaid mõne minuti tee. Igal hommikul transporditi meid väitlema Humboldti Ülikooli (Berliini suurim ülikool) keemia teaduskonda. Taaskord traditsiooniliselt leidis esimesel õhtul aset 'Welcome Party' prospektiivsetele kohtunikele pugemiseks ning eelseisvate vastastega tutvumiseks. Teisel päeval leidis aset laevakruiis Spree jõel läbi Berliini maaliliste (Parlamendi hooned ja selle lähiümbrus) ning vähem maaliliste (ülejäänud Berliin) jõekallaste, kus ühtlasi leidis aset avalike kõnede võistlus ning järjekordne 'firma jahib noori andekaid ajusid' sündmus. Viimane õhtu möödus suurejoonelise Meistrivõistluste Banketi tähe all, kus kuulutati välja võitjad ning parimad kõnelejad ning edasi toimus, nagu kombeks, kaootiline väitlusläbu. *Meelelahutus *Vaatamata hilistele sündmustele Austrias suudeti ikkagi neli päeva järjest Saksamaa nutuse ajaloo ja Holokausti teemalisi kahemõttelisis nalju heita. Viimaseid siis rohkem või vähem läbi lillede. Meil vajus Uvega karp lahti, kui kuulsime juute endid holokausti kulul veidi nalja rebimas, aga see pidi olema samamoodi poliitiliselt korrektne, kui mustadevaheline teineteise ,neegriks' hüüdmine. Siinkohal aga väärib kindlasti ära märkimist laevakruiisil aset leidnud avalike kõnede võistlus, kus Läti teenis vaieldamatu esikoha maailma veidra huumori /hall of fame/'is. Nimelt avalike kõnede teema teatati 45 minutit enne võistluse algust, milleks oli seekord - "I would like to return to my country, because..". Istudes SSE Riiakatega ühes lauas mõlgutasime Uvega mõtteid, kuidas eestlaste kõnet veel lihvida, kui korraga tuli lätlaste 'tankistil' Martinsil inspiratsiooni hetk - rääkida Lätist kui väiksest innovaatilisest riigist ning tutvustada pähe torganud äriideed. Äriidee seisnes ise järgnevas - kuna Martins oli ilmselt oma tüdrukult kuulnud, et mõned näokreemid sisaldavad vaalaspermat, siis tuli sealt kiire seos, et meeste seemnevedelik on ju täiesti kasutamata ressurss, millele võiks rakenduse leida just Lätis. Tulemuseks oli see, et kui kõik ülejäänud riigiesindajad rääkisid enam vähem teemasse ja suutsid teemasiseseid nalju heita, siis Läti etteaste ajal marssis Martins rind kummis publiku ette ning rääkis neli minutit kummivaaladest, spermast ja naiste ülla eesmärgi nimel rakendamisest ning seda kõike oma ürgomase Martinsliku läti aktsendiga, millest publikule jõudis kohale kõigest Läti ja ejakulatsiooni vaheline tugev assotsiatsioon.

Meistrikad on läbi

[:2006-04-10 19:56:44]
 Eesti meistrid 2006: Mariliis Mets, Sigrid Solnik, Mart Moora - HTG5 Tere Mina olen endiselt Kajar ja võtaksin 2006 aasta keskkooli väitluse meistrivõistlused nüüd korraldajate võistkonna poolt kokku. Kõigepealt siis tulemustest Võistkondadest võitis HTG5 (läbi aasta etappidel 1. 2. ja 1. koht,), kes alistas finaalis kohtunike häältega 4:3 võistkonna Pohlad (etappidel 3. 1. 4. koht). Kolmas oli sel aastal võistkond TIK-TAK (5. 5. 3.), kes pildil olevas pronksimatshis võitis 2:1 võistkonda d4 (6. 9. 2.). Seega võistkondade järjestus oli lõpuks täpselt sama, mis pärast kolme etapi punktide kokkuarvestamist. Individuaalselt oli esimene Anna Karolin (HTG), kelle 10 parima vooru keskmine tulemus oli 26,2 (!) kõnelejapunkti. Teine oli Jaanus Korjas (TIK) (26,0), kolmas Mart Moora (HTG) (25,95)ja neljas Liiri Oja (HTG) (25,9). Viiendat kuni üheksandat kohta jagasid Anni Jatsa (HTG), Liisa Loog (RAM), Sigrid Solnik (HTG), Siim Ruul (PSHG) ja Mariliis Mets (HTG) keskmise kõnelejapunktiga 25,5. Koolidest oli esikolmik HTG (825 punkti), GAG (197 punkti) ja Sütevaka Humanitaargümnaasium (127,33), Ehk siis kõik Eesti suurimad väitluskeskused on esikolmikus esindatud. Mõned tähelepanekud tulemuste ja viimase etapi kohta: - Parim sel aastal alustanud võistkond oli TIK-TAk, kus oli ka parim uus kõneleja - Jaanus. - Viimase kolme EVSi turniiri kõik kohaväitlused (koos tudengite meistrikatega neli finaali, neli poolfinaali ja üks kolmanda koha väitlus) on otsustatud minimaalse häälteenamusega ehk siis 2:1, 3:2 või 4:3. Nii et tipus kisub tihedaks. - Kui eelmine aasta olid kolm esimest võistkonda HTGst, siis seekord oli finaalis üks Rocca-al-Mare Kooli väitleja (Liisa) ja kolmanda koha võistkond oli hoopis Inglise Kolledzist. - Mart peaks olema EVSi ajaloo teine kolmekordne Eesti meister (kes kommentaarides oskab esimese nimetada, saab auhinnaks kümme tugrikut) - Meistrikatel oseles: 54 võistkonda (see arv on mõneti suhteline, osade võistkondade koosseisud muutusid päris palju), 157 väitlejat ja 18 kooli. Eelmise aasta numbrid on vastavalt 44, 147 ja 18. Viimasel etapini jõudis eelmisel aastal 23 ja sel aastal 24 võistkonda. - Viimane etapp oli EVSi ürituste ajaloos üle pika aja selline, kus me jõudsime ajakavast ette. Seda kahjuks küll mitte vaba aja programmi puhul vaba aeg Veel hobipiltnik Andero jäädvustusi kolmandast etapist - Superkarika väitluseni viimasel etapil ei jõutudki, selle asemel andsid mõned rohkem ärkvel olnud väitlussimultaani ehk siis väitlesid üksteise vastu umbes kella 3 ja . Järgmine superkarikas toimub suvelaagri esimesel või teisel öösel. - Finaalväitlusel lubasid tartlased sel aastal veel ühe, pisut uutmoodi väitlusturniiri korraldada. See toimub kõigi eelduste kohaselt maikuus. Mis te siis nendest meistrikatest arvate? Mingil kevadisel hetkel hakkab EVS järgmise aasta kava arutama, nii et kui teil on mõtteid, kuidas seda asja saaks paremini korraldada, andke näiteks kommentaarides teada!

Uudiseid ja lugemist

[:2006-04-17 14:59:12]
Mõned asjad eelmisest nädalast, mille tahtsin siia ka üle panna. Esiteks tudengid käisid jälle välismaal: Praha Allen & Overy väitlusturniiril jõudsid poolfinaalidesse kaks Eesti väistkonda: Silva Otti-Aare Pere ja Märt Pärsimägi, Martin Mäesalu. Individuaalselt oli Märt turniiri viies ja Martin üheksas kõneleja. Tartu klubis eelmisel nädalal räägitu põhjal võib öelda, et võrreldes eelmise aastaga oli Praha turniiri tase kahjuks jupi maad langenud (taseme langemine tähendab seda, et eestlastel läheb... halvemini. Sest rumalad kohtunikud ei saa meie õigesti ja sisuliselt tehtud kõnedest enam aru). Lisaks väideldi Prahas MMiformaadiks (worlds style) nimetatud stiilis, milles väidetavalt kõik võistkonnad peavad oluliselt rohkem oma enne väitlust väljamõeldud argumente (positive content) sisse tooma (siinkirjutaja räägib praegu kuuldu põhjal. Aga Londonis LSE turniiril oli asi ka umbes samasugune. Äkki oleme siin kauges maanurgas väitlustrendidest maha jäänud). Katsume selles küsimuses suvelaagris meie rahvusvahelise väitluse gurude abil sellel teemal miskit selgust saada. Teiseks, kuigi pühapäevane meeleavaldus toimus juba ära, võivad ühiskondlikult mõtlejad ikkagi käiaValgevene demokraatia toetuseks allkirja anda. Mitmed väitlejad on seda ka juba teinud. Omalt poolt võin öelda, et olen rääkinud Valgevene väitlusprogrammi tegijatega ja nagu võite ette kujutada ei ole nende tehtavad pingutused sealmaal eriti heaks kiidetud. Nii et toetage! Ja kolmandaks lihtsalt väitluslugemiseks võite vaadata USA väitlusprofessor Alfred "Tuna" Snyderi ajaveebi. Näiteks see artikkel räägib täitsa huvitavalt kohtunike spiiikerpunktide panemisest USAs.

Väitluse MMile, IDEA laagrisse ja Duinosse minejad valitud

[:2006-04-18 17:33:29]
 Mari-Liis ja Sigrid sõidavad Eesti koondises suvel Rumeeniasse IDEA laagrisse. Viimastel nädalatel on selgunud Eesti esindajad mitmetel olulistel rahvusvahelistel väitlusüritustel. Päevik kasutab siin võimalust lisaks väljavalitutele ka natuke neid rahvusvahelisi üritusi ja nendele valimise mehhanisme tutvustada. Ehk kui keegi tulevikus küsib, et kas keskkoolist ka välisüritustel käiakse, viidatakse nad suure tõenäosusega selle pika (kuid olulise!) jutu juurde. Keskkoolide väitluse maailmameistrivõistlused (World Schools Debating ChampionshipsVäitluse MM toimub sel aastal Walesis Eestit sõidab esindama järgmine võistkond: Jaanus Korjas (TIK) Klairi Liis (GAG) Ellen Murula (TPL) Liiri Oja (HTG) Marek Sirendi (21. kool) Treener Ragnar Siil MM on võistlus, kus selts reeglina kõige rohkem tulemust taga ajab. Seal väideldakse spetsiaalses maailmaformaadis, kus on kolm kaheksaminutilist kõnet ning üks neljaminutine kokkuvõttev kõne.Esindatud on enamik inglise keelt emakeelena kõnelevaid riike, mis tähendab, et tegemist on kindlasti kõige tugevama turniiriga, kus keskkooli tasemel osaleda saab. See tähendab muuhulgas, et Eesti võistkonnal on head kohta saavutada väga keeruline, seni on suurimaks saavutuseks kaheksandikfinaali pääsemine 2001. aastal Singapuris, mis on juba väga kõva sõna. MMi võistkonna valib MM treener, kes saab selleks suhteliselt vabad käed. Võiskond kujuneb välja mitmekuulise treeningperioodi tulemusena, kus vaadatakse lisaks väitlusoskusele ka keeleoskust (see on MMil väga tähtis!), meeskonnatööd jne. IDEA suvelaager (Youth Forum) Nüüd tuleb natuke pikk jutt, aga me mõtlesime, et see on oluline, et see võistkonna valimine võimalikult läbipaistev oleks. IDEA on George Sorose Avatud Ühiskonna Instituudi raamidest välja kasvanud väitlusliikumiste (nagu Eesti Väitlusselts) katusorganisatsioon. IDEA korraldab igal suvel suurt rahvusvahelist suvelaagrit, kus osalevad tema liikmete delegatsioonid. Selle laaagri raames peetakse ka Karl Popperi väitluse maailmameistrivõistlusi. Kuna Popperit väideldakse maailmas vähem (inglise keelt kõnelevas maailmas praktiliselt üldse mitte), on sellel turniiril pisut lihtsam läbi lüüa, näiteks 2000 aastal jõudis Eesti võistkond finaali. Nii IDEA suvelaagrisse kui Duino väitlusseminarile saatmisel oleme ühe kriteeriumina arvestanud seda, et väitleja poleks varem EVSi raha eest välismaal käinud. Põhjus selleks on lihtne: mõlema ürituse ühe koha reaalne hind küünib sadadesse tuhandetesse kroonidesse (seltsile tuleb see erinevatel põhjustel küll veidi odavamalt kätte) ning sellise raha jaotamisel tahaksime me, et kogemusi saaksid võimalikult paljud inimesed. Teise kriteeriumina oleme arvestanud kõige reaalsemat mõõdikut, mis meil väitlejate headuse mõõtmiseks on -- Eesti mistrivõistluste individuaalseid tulemusi. Kui te sellel lingile klõpsate, näete, et selle aasta üheksast parimast kõnelejast viis (Anna, Jaanus, Mart, Liiri, Siim) on juba mõnel välismaisel üritusel käinud või sõidavad sel aastal MMile. Ülejäänud neli kõnelejat on oma punktidelt täpselt võrdsed.Meistrikate reglement ütleb, et kui kõnelejate punktid on võrdsed, on tulemuseks viik. Selles olukorras otsustasime IDEA võistkonna valimisel järgmise kriteeriumina (me polnud varem ette näinud, et head väitlejad nii võrdsed on) kasutada võistkonna kohta meistrikatel. Seega selle aasta IDEA võistkond on järgmine: Mariliis Mets (meistrikate võitja) HTG Sigrid Solnik (meistrikate võitja) HTG Liisa Loog (meistrikate teine koht) RAM treener Kerttu Mäger Ja neljas meistrikatel viiendat kohta jagama jäänud väitleja -- Anni Jatsa (HTG) -- sõidab väitlusseminarile Duinosse. Duino seminaristka paar tutvustavat sõna. Duino on IDEA korraldatud kahenädalane väitlusseminar, kus õpetatakse Lincoln-Douglase (1:1 väitlus) ja parlamentaarset formaati. Duino asub Trieste lähistel Itaalias ja seminar on vähemalt seal käinudte juttude järgi väga tore. Kokkuvõttes: see välisreisidele valimine on igal aastal paljudele inimestele küllaltki traumeeriv kogemus, sest kusagile suhteliselt võrdsete väitlejate vahele tuleb tõmmata mingi jube abstraktne piir millest ülalpool olev väitleja saab turniirile (ja sellega koos kujuteldavad tuhanded kroonid ressurssi, mida selts jagab) ja allpool olija ei saa midagi. Jube ebaaus värk, eksole. Et selles olukorras asja võimalikult õiglaseks teha oleme (ahjaa, meie on selle artikli mõttes seltsi juhatus ja nõukogu, kes neid otsuseid koos teevad) otsustanud järgmist kahte asja: a) hoida otsused nii avalikud kui võimalik, millest ka see artikkel b) kutsuda veel sel kevadel kokku töörühm, mis välisüritustele valiku reeglid üle vaatab. Nii et kui kellelgi on neis küsimustes ideid, kirjutage siia või võtke ühendust Anderoga (ro ätt ut.ee). Aga muidu õnnitlused ja okas kurku kõigile Eestit esindama sõitjatele!

Läbi aegade fookus!

[:2006-04-20 18:48:18]
Eile, 19. aprilli õhtul toimus järjekordne avalik väitlus sarjast „Fookus“. Pisidetailide suurepärane koosmõju, läbi aegade sisukam ja põnevam väitlus ning väga hariv õhtu on vaid mõned aspektid, mis panid mind siia kirjutama. Kuna tavaks on saanud, et Fookus toimub ühiskonnas aktuaalsetel teemadel, siis tänaseks hetkeks on tõusnud päevakorda energeetika, ressursside nappuse ning keskkonnasõbralikkuse temaatika. Eile kõlanud mõtteid ja emotsioone ning saalitäie rahva kogemusi on raske siin sõnadega kirjeldada, kuid tahaksin edastada üksikud mõtted, mis panid mind küll koduteel maailma ja elu üle järele mõtlema. Eile esinesid oma ala asjatundjad, kes suutsid väga lihtsalt, kuid samas uskumatu kiiruse ja teadmisepagasiga selgitada publikule energeetika temaatika põhifakte ning seisukohti. Ei ole tänases Eestis vaidlusküsimus selles, kas eelistada ühte ratsionaalset suunda teisele, vaid see, mis mahus, mis kiiruse ja ulatusega peaks Eesti liikuma praegusest fossiilsetest kütustest elektrienergia tootmiselt keskkonnasõbralikumale, nt tuuleenergia tootmisele. Kas teadsite, et: -Eesti on ainus riik, kes toodab põlevkivist energiat. Seega puudub põlevkivil ka maailmaturu hind -Eestis on piisavalt tuuleenergiat, et katta meie soojusenergia vajadus -Eestis on nii palju merepinda, et mõistlik ja efektiivne oleks rajada tuulepark avamerele, u 10 km kaugusele rannast -Eesti saaks 6 miljardit krooni potentsiaalselt tulu, kui hakkaks kasutama tuuleenergiat, kuna Eesti saaks müüa oma süsihappegaasi kvooti. -Eesti Energia plaanide järgi kasutab Eesti aastal 2020 10% taastootvat energiat -Eesti energeetika arengut pidurdab peamiselt gerantofiilia :) Miks tegutseda nüüd ja praegu: 1.Eesti peaks hakkama kiiresti tuuleenergia peale mõtlema, kuna naftat jagub meil ainult 30 aastaks, kui praegu lõpetaksime nafta kasutamise. Kuna EL ja teised riigid ei tegutse selles vallas praegu aktiivselt, siis oleks Eestil hea võimalus haarata nn härjal sarvist ning olla innovaatiline. Mõneteise aasta pärast on lihtsalt inimesed sunnitud alternatiivide peale mõtlema 2.Eesti saaks majanduslikult kasu lõigata teiste passiivsuse pealt müües süsihappegaasi kvoote. 3.saaksime maale elu tagasi tuua 4.saaksime rahvusliku sõltumatuse ega peaks ootama Brüsselist käsuliini 5.kuna tuulenergia vallas pole innovatsiooni toimunud aastasadu, siis Eestil oleks sarnaselt skype ja e-riiklusega võimalik olla innovaatiline ning teha maailmale silmad ette Mis on meie takistused: -Eestis puuduvad ajud, kes suudaksid sellist innovatsiooni tagada. Sisuliselt sama probleem on kogu Euroopas -Eesti haridussüsteem toodab ja väärtustab üksnes humanitaarainetega seotud erialasid. Reaalainete osakaal on oluliselt vähenenud -Tarbija ei ole valmis ega soovi minna üle alternatiivenergiale, kuna praegune süsteem on mugavam Kilde väitlusest: „ Ega kiviaeg ei lõppenud sellepärast, et kivid otsa said“ „Kas te olete õnnelikud gaasimaskiga jääpangal istudes, no jah see ka ju võimalus“ „Parem olla täna aktiivne kui homme radioaktiivne“ „Enne ootasime Moskvast käsku, nüüd elame Brüsseli bürokraatide jaoks“

Üks vana hea väitlusteema

[:2006-05-02 13:07:40]
Päevik vabandab väikese vaikuse pärast. Lähipäeval peaksid välja jõudma loood Tartu Openist, suvelaagrist ja Tartu tudengipäevade väitlejate-näitlejate väitlusest. Aga seniks lugemist väitluskultusväljaandest Majandaja vanal heal väitlusteemal kanepi legaliseerimineJa üks kollektsioon artikleid, mis esimese mai puhul räägib kommunismist. Neile, kel nutu ja hala juurde ka numbreid meeldib visata. Päevik muidugi mõistab NSVLi kohta inglise keeles lugemise irooniat, aga mis teha. Sellist Eestit me mmõneti ju tahtsime.

WC, JFK, MLK jne

[:2006-05-05 15:03:16]
“Ich bi ein Berliner” “this was their finest hour” “A government of the people by the people and for the people” Kui need fraasid teile tuttavad tulevad ja te nende taustast rohkem teada tahate, lugege edasi. Käisin Haapsalus esinemas riigiasutuste kommunikatsioonitöötajate retoorika ja kõnekirjutamise seminaril ja rääkisin seal kuulsatest kõnedest. Et me EVSis niikuinii peaaegu et avalikku teenust osutame, siis panen oma esinemise jaoks välja töötatud 12 kuulsa kõne näidete-viidetega materjali siia ka üles. Kuna lähteülesanne oli leida kõnesid, mis muutsid maailma ja minu silmaring ning funktsionaalne keeleoskus on küllaltki piiratud, on need kõned enamikus pärit angloameerika kultuuriruumist. Sestap on nad ka siin ära toodud inglisekeelsetena, originaalis kõlavad nad lihtsalt määratult paremini. Rääkisin iga kõne kohta natuke ka selle kontekstist ja analüüsisin kasutatud võtteid, aga seda juttu ei jõua hetkel siia juurde kirjutada. Kui huvi on, võin seda ehk mõnel ürritusel kunagi esitada. Aga ka kõned ise on minu arust väga ägedad. Abraham Lincoln Gettysburgi lahinguväljal November 19, 1863 The Gettysburg Address “It is rather for us to be here dedicated to the great task remaining before us - that from these honored dead we take increased devotion to that cause for which they gave the last full measure of devotion - that we here highly resolve that these dead shall not have died in vain - that this nation, under God, shall have a new birth of freedom - and that government of the people, by the people, for the people, shall not perish from the earth. ” Winston Churchill, peaministrina esimest korda parlamendis May 13, 1940 “I have nothing to offer but blood, toil, tears, and sweat. ” “I take up my task in buoyancy and hope. I feel sure that our cause will not be suffered to fail among men. I feel entitled at this juncture, at this time, to claim the aid of all and to say, "Come then, let us go forward together with our united strength." ” Winston Churchill parlamendis June 18, 1940 “I expect that the Battle of Britain is about to begin. Upon this battle depends the survival of Christian civilization. Upon it depends our own British life, and the long continuity of our institutions and our Empire. The whole fury and might of the enemy must very soon be turned on us. ” “Let us therefore brace ourselves to our duties, and so bear ourselves that if the British Empire and its Commonwealth last for a thousand years, men will still say, 'This was their finest hour.' ” Harold Ickes (USA siseminister) New Yorki Central Parkis May 18, 1941 “What is an American” “What constitutes an American? Not color nor race nor religion. Not the pedigree of his family nor the place of his birth. Not the coincidence of his citizenship. Not his social status nor his bank account. Not his trade nor his profession. An American is one who loves justice and believes in the dignity of man. An American is one who will fight for his freedom and that of his neighbor. An American is one who will sacrifice property, ease and security in order that he and his children may retain the rights of free men. An American is one in whose heart is engraved the immortal second sentence of the Declaration of Independence. ” “We have always helped in struggles for human freedom. And we will help again. But our hundreds of millions of liberty-loving allies would despair if we did not provide aid and encouragement. The quicker we help them the sooner this dreadful revolution will be over. We cannot, we must not, we dare not delay much longer. ” Adolf Hitler USAle sõda kuulutades Dec 11th 1941 “Our enemies must not deceive themselves – in the 2,000 years of German history known to us, our people have never been more united than today. The Lord of the Universe has treated us so well in the past years that we bow in gratitude to a providence which has allowed us to be members of such a great nation. We thank Him that we also can be entered with honour into the everlasting book of German history! “ Winston Churchill Westminster Kolledžis, Fultonis, Missouri osariigis, USAs March 5, 1946 “From Stettin in the Baltic to Trieste in the Adriatic an iron curtain has descended across the Continent. Behind that line lie all the capitals of the ancient states of Central and Eastern Europe. ” “If we adhere faithfully to the Charter of the United Nations and walk forward in sedate and sober strength, seeking no one's land or treasure, seeking to lay no arbitrary control upon the thoughts of men, if all British moral and material forces and convictions are joined with your own in fraternal association, the high roads of the future will be clear, not only for us but for all, not only for our time but for a century to come. ” Richard Nixon vastusena talle esitatud süüdistustele September 23, 1952 “One other thing I probably should tell you, because if I don't they will probably be saying this about me, too. We did get something, a gift, after the election. A man down in Texas heard Pat on the radio mention the fact that our two youngsters would like to have a dog, and, believe it or not, the day before we left on this campaign trip we got a message from Union Station in Baltimore, saying they had a package for us. We went down to get it. You know what it was? It was a little cocker spaniel dog, in a crate that he had sent all the way from Texas, black and white, spotted, and our little girl Tricia, the six year old, named it Checkers. And you know, the kids, like all kids, loved the dog, and I just want to say this, right now, that regardless of what they say about it, we are going to keep it. “ “But let me just say this last word. Regardless of what happens, I am going to continue this fight. I am going to campaign up and down America until we drive the crooks and the Communists and those that defend them out of Washington, and remember folks, Eisenhower is a great man. Folks, he is a great man, and a vote for Eisenhower is a vote for what is good for America. “ John F. Kennedy presidendiametisse astumisel January 20, 1961 “My fellow citizens of the world: ask not what America will do for you, but what together we can do for the freedom of man. Finally, whether you are citizens of America or citizens of the world, ask of us here the same high standards of strength and sacrifice which we ask of you. With a good conscience our only sure reward, with history the final judge of our deeds, let us go forth to lead the land we love, asking His blessing and His help, but knowing that here on earth God's work must truly be our own. “ Nelson Mandela kohtuprotsessil tema vastu April 20, 1964 “During my lifetime I have dedicated myself to this struggle of the African people. I have fought against white domination, and I have fought against black domination. I have cherished the ideal of a democratic and free society in which all persons live together in harmony and with equal opportunities. It is an ideal which I hope to live for and to achieve. But if needs be, it is an ideal for which I am prepared to die.” Ronald Reagan Berliini müüri ees June 12, 1987 “General Secretary Gorbachev, if you seek peace, if you seek prosperity for the Soviet Union and Eastern Europe, if you seek liberalization: Come here to this gate! Mr. Gorbachev, open this gate! Mr. Gorbachev, tear down this wall! “ “As I looked out a moment ago from the Reichstag, that embodiment of German unity, I noticed words crudely spray-painted upon the wall, perhaps by a young Berliner: "This wall will fall. Beliefs become reality." Yes, across Europe, this wall will fall. For it cannot withstand faith; it cannot withstand truth. The wall cannot withstand freedom. And I would like, before I close, to say one word. I have read, and I have been questioned since I've been here about certain demonstrations against my coming. And I would like to say just one thing, and to those who demonstrate so. I wonder if they have ever asked themselves that if they should have the kind of government they apparently seek, no one would ever be able to do what they're doing again.” Martin Luther King Washingtonis demonstratsioonil “I Have a Dream” 28. 08. 1963 “But we refuse to believe that the bank of justice is bankrupt. We refuse to believe that there are insufficient funds in the great vaults of opportunity of this nation. And so, we've come to cash this check, a check that will give us upon demand the riches of freedom and the security of justice. “ “And so even though we face the difficulties of today and tomorrow, I still have a dream. It is a dream deeply rooted in the American dream. I have a dream that one day this nation will rise up and live out the true meaning of its creed: "We hold these truths to be self-evident, that all men are created equal." I have a dream that one day on the red hills of Georgia, the sons of former slaves and the sons of former slave owners will be able to sit down together at the table of brotherhood. I have a dream that one day even the state of Mississippi, a state sweltering with the heat of injustice, sweltering with the heat of oppression, will be transformed into an oasis of freedom and justice. I have a dream that my four little children will one day live in a nation where they will not be judged by the color of their skin but by the content of their character. I have a dream today!” “Let freedom ring from Stone Mountain of Georgia. Let freedom ring from Lookout Mountain of Tennessee. Let freedom ring from every hill and molehill of Mississippi. From every mountainside, let freedom ring.” Kolonel Tim Collins oma meestele enne Iraagi ründamist We go to liberate, not to conquer. We will not fly our flags in their country We are entering Iraq to free a people and the only flag which will be flown in that ancient land is their own. Show respect for them. There are some who are alive at this moment who will not be alive shortly. Those who do not wish to go on that journey, we will not send. As for the others, I expect you to rock their world. Wipe them out if that is what they choose. But if you are ferocious in battle remember to be magnanimous in victory. Iraq is steeped in history. It is the site of the Garden of Eden, of the Great Flood and the birthplace of Abraham. Tread lightly there. It is not a question of if, it's a question of when. We know he has already devolved the decision to lower commanders, and that means he has already taken the decision himself. If we survive the first strike we will survive the attack. As for ourselves, let's bring everyone home and leave Iraq a better place for us having been there. Our business now is North.

Intervjuu mere tagant

[:2006-05-15 15:48:32]
Kes huvituvad sellest, kuidas väitlust Suure Lombi taga tehakse, võivad lugeda meie katusorganisatsiooni IDEA endise tegevjuhi Noel Selegziga tehtud intervjuud, kus ta räägib natuke rahvusvahelisest väitlusest ja ka sellest, et USAs harrastatav Lincoln-Douglase formaat on alla käinud. Tsitaat Noel: There is no equivalent to American LD abroad. There is LD debate, but it’s not practiced the way it is in the US in that the debaters rely less on evidence by authority (”Kant said it, so it must be right”) and while they may be influenced by the philosophers from their part of the world, are less likely to cite them. These days a direct approach to a topic, as opposed to one mediated by a philosopher, is used abroad more often than it is in American Lincoln-Douglas Debate. I’ve only heard statements such as, “I’m running Nietzsche on the negative,” in the United States. Kogu artikkel

Pikem jutt EVSi kommunikatsioonist

[:2006-05-17 13:33:44]
Karin, EVSi juhatuse liige ja Päeviku toimetaja õpib Tartu Ülikoolis PRi ja kirjutab selle käigus palju tarku analüüse, enamiku neist meie organisatsiooni teemal. Järgnev dokument ongi üks fookusgrupi analüüs (see on siis selline asi, kus kutsutakse kokku hulk inimesi, kes grupijuhi juhtimise all mingil teemal arvamust avaldavad) EVSi liikmete informeerimise ja kaasamise teemadel. Iseenesest oli see täitsa põnev koosolek, mille käigus tekkis ka palju põnevaid ideid (näiteks rate.debate.ee), nii et mõtlesime, et see võiks ka meie lugejatele huvi pkkud. Kui teil on/tekib neil teemadel ka ideid, pange need siia kommentaaridesse kirja või saatke Karinile. Fookusgrupi alüüs asu ise siin

Tartu Open 2006

[:2006-05-23 13:22:21]
Tarmukale koduloohuvilisele, kes aastakümnete pärast põlevil silmil Eesti Väitlusseltsi 2006. aasta kevade tegemisi uurib (Jajaa, hea uurija, kujutage ette, 2006 aastal oli meil veel oma raha, mida nimetati Eesti Krooniks. Oh kuldne vabariigi aeg... aga me kaldume kõrvale), on Päevik võlgu Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi mõned tegemised. Kõigepealt sai klubi veel Martin Aheri, Silva Otti ja Karin Palo käe all maha üle pika aja vingeima Tartu Openiga, kus kaks päeva magati Ihaste Hotelli siidilinade vahel. Turniiril osales kokku 24 võistkonda, neist umbes pooled välismaalt: Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Inglismaalt ja Tallinna Väitlusklubist (wink wink). Turniir toimus seekord taas Ameerika parlamentaarses formaadis, mille viimseteks mohikaanlasteks me meie regioonis jäänud oleme. Väidetavalt ei julgeta sedamoodi (“Jeesuke, nad väitlevad kaks kahe vastu! Aga kus siis positive contentit sisse tuuakse?”) imereeglitega väitlusele tihtipeale tullagi, nii et järgmisel aastal peame selle kontsepti kriitiliselt läbi mõtlema. Turniir ise oli igastahes vägev, seda hoolimata peakohtunikepaneeli skleroosist, mille tagajärjel üks teema (suitsetamise keelamine) täpselt samasugune sai kui eelmisel aastal. Pühapäevahommikustesse verandfinaalidesse madistama pääsesid neli Eesti võistkonda: Tartu rebased Holger-Johannes, Kadi-Martin ning Tajo-Morten ja Eesti esindustiim Debatamates – Uve ja Allan. Viimased jõudsid ka finaali, kus neil küll sedakorda SSE Riga veteranidele Jurile ja Martinsile alla vanduda tuli. Nii et Tartu Openi võit rändas Soomest Lätti. Aga järgmisel aastal... Veel võiks openist ära märkida vabaajaprogrammi, mis koosnes Eesti veninide degustatsioonitunnist (“Jees jees vi häv ö loong vain tradishn in Estoonia”), ohtrast saunast ja klubi Tallinna külastamisest, kuhu me kõik isegi lõpuks sisse pääsesime. Tänud Tartu klubi juhtkonnale, oli meeliülendav! Openi tulemused leiate siit Pildigalerii aga siit

Näitlejad vs väitlejad

[:2006-05-23 19:16:37]
v "Kukub!" Väitlustehnika kastist väljastpoolt Teine lugu, mis siin veel rääkimata, puudutab Tartu klubi head tava (üritust, mis kaks korda toimunud, võib ju tavaks nimetada küll): tudengite kevadpäevade aegset rahvaväitlust. Kui möödunud aastal väideldi räpparitega, siis seekord võeti ette näitlejad. Väitlust oli vaatama tulnud täitsa suur hulk inimesi, ning kuigi väitluspaik oli oluliselt vähem maaliline (Lutsu teatrimaja asemel Lossi õppehoone väitlusklass 327), oli väitlus ise palju parem kui möödunud aasta oma. Seda peamiselt tänu oluliselt pädevamalt väidelnud näitlejatele (Mait ja Kaur), kes muuhulgas kasutasid EVSis vähelevinud laualt-purjus-mehe-kombel-mitu-korda-allakukkumistrikki (pildil). Väitlejate eesmärk oli seekord tõestamisele, et teater on mõttetu ning ebaefektiivne ja et selle riigipoolne toetamine tuleks ära lõpetada. Näitlejad põhimõtteliselt nõustusid, et palu teatrit on tõesti mõttetu, kuid tõdesid, et mehhanismi, millega mõttetut mõttekast eristada pole seni välja mõeldud.

Järelakaja põhikoolide meistrivõistlustele

[:2006-05-24 05:51:02]
 Nädalavahetusel pidasime Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi külaslislahke katuse all põhikoolide meistrivõistlusi. Turniir, teemal "Kohustuslik kirjandus on põhjendatud", oli vägev; võistkondi oli kokku 15, neist noorimad (Silmatera ja Pesamuna nimelised näiteks) viiendast klassist. Hoolimata sellest, et enamikele väitlejatele oli turniir elus esimeseks, oli väitluste tase kõrge, tunnustavalt peab märkima, et enne turniir kardetud definitsiooniväitlusi praktiliselt ei juhtunud. Koduseinte toetusel oli pärast esimest kahte vooru täiseduga koguni kolm GAGi võistkonda. Neljas niiöelda poolfinaali pääsenu oli Pärnu Sütevaka võistkond Conspirator (Kai Allikas, Age Tomson, Helena Sits), kes juba jupp aega ka keskkooli meistrikatel osalenud ning viimase aastaga kõvasti edasi arenenud. Nendest kogemustest tuleneva paremuse panid pärnakad ka maksma ning võitsid nii viimase vooru kui finaali suhteliselt kindlalt. Teine koht kuulus võistkonnale GAG002 (Maarja-Helena Kallase, Maija Britta Laost ja Pauliine Viidu). Turniiri esialgsed tulemused ja pildid leiate siit

Väitlusest keskkooliõpilaste silmade läbi

[:2006-06-06 22:54:41]
Oleme tänaseks päevaks rääkinud ja kirjutanud palju EVSi toimunud ürituste emotsioonidest, jaganud mõtteid erinevatel väitlusteemadel, vaadanud organisatsiooni sisse iseenda pilkude läbi, kuid vähe oleme uurinud ja küsinud, mida teised meist arvavad, milline on väitleja ja väitlemise üldine kuvand tavalise keskkooliõpilase silmade läbi. Selleks, et me ei joonduks üksnes iseenda tarkuse ja arvamuse, uskumuste järgi palusin eelmisel kuul kirjutada ühel tavalisel Gustav Adolfi Gümnaasiumi keskkooliõpilaste klassil oma mõtted, arvamused väitlusest ja väitlejatest. Saadud esseesid analüüsides jõudsin väga huvitavate tulemusteni, mida ise väitlustegevuses sees olijana ei oskakski kohe tähele panna. Hästi kokkuvõtvalt ja üldistavalt öeldes pani mind ennast sügavalt mõtlema just esseede põhjalt välja tulnud väitluse kuvand – väitlemine on tehnilisis oskusi andev tegevus. Väga vähe tulid väitlemise esmasel lahti mõtestamisel õpilastele meelde emotsionaalsed kogemused ja seosed, mis väitlemise kuvandiga ise väitlusringis sees olles palju tunnetuslikumalt väljendub. Huvitav oli vaadata ka väitlustegevuse kohta kasutatavaid sünonüüme. Enim räägiti väitlemise kontekstis vaidlemisest, küllaltki palju toodi välja ka teisi väitlemise kui enda õigustamise, kaaslaste paikapanemise ning musta valgeks rääkimisega seonduvat. Väitleja iseloomustamisel arvatakse üldiselt, et väitlus on inimest arendav ja silmaringi laiendav, ent ka tähenärijaks ja iga asja üle vaidlejaks muutev. Kõigil, kel on suurem huvi antud uurimuse tulemuste ja väitluse positiivsete, negatiivsete külgede, esmaste assotsatsioonide ja väitleja iseloomustamise ehk laiemalt väitlustegevuse kuvandi ja esseedes esile kerkinud diskursuse vastu lugege uurimust siit.

Filmihuvilistele

[:2006-06-07 10:21:07]
http://www.youtube.com/watch?v=x5nafbKN300 Selle lingi taga peitub Väitlusturniiri Durham Open reklaam, mis on tehtud... filmitreileri kujul. Väga äge idee minu arust.

Oleme suvelaagris

[:2006-06-27 15:23:42]
... Roostal jälle. Väga lõbus on. Meil on kaks turniiri - parli ja popperi oma ning hulgaliselt muid üritusi 

Suvelaagrimälestus

[:2006-07-07 15:45:44]
Nii. 2006. aasta suvelaager on nüüd kõigile sisse laagerdunud ja aeg on sellele pisut tagasi vaadata. Et mis me siis tegime? Kirjade järgi viisime ellu projekti "Kes siis teeb ja otsustab, kui mitte mina". Seda toetasid Avatud Eesti Fond, ELIS, MATRA-KAP ja Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus. Projekti raames: - Andsime kokku 14 uuele popperivõistkonnale põhjaliku õpetuse formaadist ning pidasime maha turniiri teemal "Euroopa Liidu laienemine peab jätkuma". Turniiri võitis võistkond Jerry koosseisus Heli Hirsik, Mari Schihalejev ja Viivika Rõuk (pildil vasakul), keda treenisid Karin Palo ja Märt Pärsimägi. Turniiri parim kõneleja oli Tõnis Kuusk. Jätke need nimed meelde, järgmisel aastal kuulete neist kindlasti veel!  Pidasime maha viie vooruga Ameerika parlamentaarse väitluse turniiri, kus debateeriti teemadel: Valitsus usub, et 25 liikmest Euroopa Liidule piisab Valitsus laseks Poola torumehe Lääne-Euroopasse tööle Valitsus näitaks näpuga seksuaalkurjategijate peale Valitsus usub, et Eesti Vabariik ei vaja valijamehi Valitsus usub naftavabasse Euroopa Liitu finaal Valitsus usub, et Euroopa väärtused on universiaalsed Finaalis võitis võistkond Terass1 (pildil vasakul väitlemas ruumis Terass 2 hilisemate finaalivastastega. Jah, see kõik on küllalt keeruline) koosseisus Viktor Nikonov-Mari Agarmaa võistkonda Eva Sule-Jaan Viru. Eva oli ka turniiri parim kõneleja. Mõlema turniiri tulemused saate alla laadida siit  - Panime paika järgmise aasta kava ja avalike väitluste laienemisprojekti ja veel palju asju, millest kõigest pikemalt mõne aja pärast - Lasime treeneritel oma vabal ajal väidelda miniturniiri briti parlamentaarses formaadis (ka väga sisulistel teemadel muidugi), kust võitjateks kuulutati Johannes Vaher ja Kajar Kase - Harisime hoogsalt keha ja vaimu     Nüüd siis tänamisenurk. Ega mul ei olegi mingit kõne ette valmistatud (võtab põuest pabei ja loeb maha). Tänud kõigile osalejatele. Eriliselt suur tänu võrratule treerenrite gängile. Ja tänud Karinile ja Tajole heli ja pildi eest. Ja minu emale, ilma kelleta mind siin... (vali muusika hakkab mängima ja esineja juhatatakse lavalt minema) Fotosid üritusest on veel üleval siinsamas lehel meie fotogaleriis. Ja loodetavasti tuleb neid veel, eriti laagri lõbusamast poolest, nii et jälgige seda sisseekannet. Ja kui kellelgi on veel pilte üleval, võib lingi neist visata siia kommentaaridesse. Sinnasamma on väga teretulnud ka kõigi teie arvamused laagri kohta. Tagasisidelehed olid küll väga sümpaatselt positiivsed. Järgmine aasta jälle!

MM võistkond rokib

[:2006-07-09 19:10:54]
 Eesti MMvõistkond Hollandis: vasakult Marek, kohtunik Toomas, Klairi, Jaanus, Liiri ja Ellen Keskkooliväitluse MMil Walesis läheb Eestil praegu väga hästi. Pärast esimest kuut vooru on meil võidud Bermuuda, Botswana ja Rumeenia üle ning üks kohtuniku (täpsemalt peakohtunik Trevor Satheri) hääl väitlusest Hollandi vastu. Homme madistab Eesti Šotimaa ja Kanadaga ja siis juba vaatame, kas meil esimest korda pärast 2001. aastat ka kaheksandikfinaalidesse asja on. Seis on praegu igastahes lootusrikas. Loodame, et saame mingil hetkel teile ka osalejate endi muljeid vahetada, praegu teame me ainult seda, et Walesi toit pidada kohutav olema.

MMi tulemused pärast kuut vooru

[:2006-07-10 13:07:03]
British debate meililisti saatis keegi MMi seniste voorude tulemuste põhjal koostatud tabeli. Seis on järgmine (vabandused, et asi pisut ebaühtlane välja näeb). See on nüüd mitteametlik järjestus ja tolles saadetud tabelis olid ainult kohtunike hääled (teine tulp), ma tegin neile ise võidud (esimene tulp) juurde, sest minu andmetel arvestatakse neid MMil ikka kõigepealt. Eesti on siis kolme võidu ja üheksa häälega jagamas 18.-19. ja kui ma õigesti aru saan siis 3.-4. kohta EFL ehk English as a foreign language arvestuses. riik võite hääli Scotland 6 17 Pakistan 6 17 South Africa 6 16 Ireland 6 16 New Zealand 5 13 Wales 5 13 Greece 4 13 England 4 13 Peru 4 12 Singapore 4 12 USA 4 11 Canada 4 10 Bangladesh 4 10 Hong Kong 4 9 Slovenia 3 10 Germany 3 10 Australia 3 10 Lithuania 3 9 Estonia 3 9 Philippines 3 8 South Korea 3 7 Argentina 2 9 Israel 2 9 Sri Lanka 2 7 Indonesia 2 7 Kuwait 2 7 Hungary 2 6 Netherlands 2 6 Czech Republic 1 5 Bermuda 1 4 Slovakia 1 4 Botswana 1 3 Romania 1 3 Croatia 0 2 Lesotho 0 1 Montenegro 0 0

MM: seitsmenda ja kaheksanda vooru tulemused ka

[:2006-07-10 18:02:33]
 Eesti meeskonna hea esinemine MMil päädis täna kahe 2:1 kaotusega Kanadale ja Šotimaale, mis on inglise keelt emakeelena kõnelevate väitluskantside vastu suurepärane tulemus. Eesti sai turniirilt kokku kolm võitu ja 11 kohtuniku hääled ning me jääme nüüd lõplike tulemusi ootama. Varasematel MMidel oleks sellise skooriga ilmselt kaheksandifinaali pääsenud, ent seekord on võistkondi rohkem ja edasipääsemine seetõttu keerulisem.

MM: kaheksandikfinaalid

[:2006-07-11 11:19:38]
Siin on nüüd MMil esimese 16 sisse jõudnud võistkonnad. Eesti ega ükski teine Ida-Euroopa riik nende seas kahjuks ei ole, aga nagu juba varem öeldud oli meie võistkonna esinemine ikkagi suurepärane. Mõni teadjam võiks kommenteerida, kui palju neist 16st ei ole native speakerid. Minu peamised kahtlusalused oleksid Bangladesh, Kreeka ja Lõuna-Korea. 1 Pakistan vs 16 South Korea 8 Singapore vs 9 Greece 5 Wales vs 12 Australia 4 South Africa vs 13 Peru 3 Scotland vs 14 Hong Kong 6 New Zealand vs 11 Canada 7 England vs 10 USA 2 Ireland vs 15 Bangladesh

MM:

[:2006-07-12 14:48:39]
 Pisut udune Liiri väitleb Bermuuda vastu Kuigi igasugune loogika ütleks, et MMi eelvoorude tulemused peaksid meil nüüd käes olema, ei ole neid seni ilmunud. Nii et me ei tea ikka veel, kui head kohta eestlaste 3 võitu ja 11 häält tähendavad. Küll on meil käes kaheksandikfinaalide tulemused: South Korea beat Pakistan Singapore beat Greece Australia beat Wales 3-0 South Africa beat Hong Kong Canada beat New Zealand Scotland beat Peru Ireland beat Bangladesh England beat USA Veerandfinaalid: South Korea vs Singapore Australia vs South Africa Canada vs Scotland England vs Ireland Äramärkimisväärset on siin seda, et 16. asetus Lõuna-Korea võitis esimest asetust Pakistani ja eelringis üllatuslikult nõrgalt esinenud tiitlikaitsja Austraalia (12. koht) alistas kodumeeskonna Walesi. Kohe kui rohkem tulemusi saame, anname ka neist teada.

MM: poolfinaalid ja finaal

[:2006-07-13 10:26:32]
Mitteametlikel andmetel (Britishdebate listi tulnud kirjad) olid poolfinaalid Iirimaa-Kanada ja Singapur-Austraalia ning finaal (teemal demokraatia on igale riigile parim riigikorraldus vmt) tuleb Iirimaa vs Austraalia. Ühesõnaga mingeid suuri üllatusi ei tulnud -- Singapur võitis üllatajat Lõuna-Koread ja Iirlased vanu isandaid Inglismaalt. Iirimaa ja Austraalia kohtusid nii kõrgel tasemel viimati 2002. aasta MMi finaalis Singapuris. Tookord jäi peale Iirimaa, ent alates sellest on Austraalia võitnud kolm MMi järjest. Ja muude tulemustega ongi konspiratsioon: seitsmes raund on nüüd ka üleval, kaheksandat aga mitte. Miks see täpselt nii on, jääb mulle pisut segaseks.

MM: võitja teada

[:2006-07-13 19:07:44]
Ja maailmameister on... trummipõrin... Austraalia, kes finaalis võitis 5:2 Iirimaad. See on Austraaliale viimase kuue aasta jooksul viies maailmameistritiitel. Parim ESL võistkond oli Pakistan ja parim EFl võistkond Lõuna-Korea. ESL tähendab riiki, kus inglise keel pole riigikeel, kuid võistkonnas on inglise keelt esimese keelena rääkivaid väitlejaid, EFL tähenab võistkonda, kellele inglise keel on täielikult võõrkeel.

MM: kuidas meil läks

[:2006-07-14 13:40:34]
täiendatud: lisatud MM võistkonna kommentaar Hoolimata MMi ametliku koduka infoaugust vahendab Päevik oma vaprate kommentaatorite abil ka Eesti selle korra tulemuse. Eesti lõpetas MMi 23. kohaga. Mida see siis tähendab? Alljärgnevast tabelist saab võrrelda Eesti võistkondade esinemisi MMidel läbi aegade. Tulpades on järjest MMi toimumiskoht ja -aasta, Eesti koht, osavõtnud riikide arv ja seljataha jäetud tiimide arv. Kui kedagi huvitavad võistkondade koosseisud, siis need on üleval meie ajaloo lehel. Wales 2006 - 23 (36) 13 Kanada 2005 - 26 (31) 5 Saksamaa 2004 - 24 (29) 5 Peruu 2003 - 25 (25) 0 Singapur 2002 - 14 (28) 14 LAV 2001 - 31 (32) 1 USA 2000 - koht pole teada, võistkond sai ühe võidu kaheksast Inglismaa 1999 - 22 (31) 9 Iisrael 1998 22 (25) 3 MMi eksperdid tõdevad küll, et päris võrreldavad need tulemused ei ole: palju oleneb vastastest ja teemadest jne. Tänud Klairile info ja kommentaator Delfile tabeli eest. UPDATE Mõned sõnad kohapealt, mis seni miskipärast modereeritavatesse kommentaaridesse olid sattunud. Aga nüüd see-eest pääsevad otse päevikusse: Klairi&Ellen&Liiri&Rax Seletuseks brake'imise kohta. Kaheksandikfinaali p22ses ainult 5 v6iduga. K6ik nelja ja kolme v6iduga j2id ukse taha. Seda rekordilise 36 osav6tja t6ttu. Kuulujutud jubeda toidu kohta vastavad t6ele. V6ileib, v6ileib, v6ileib. V6i siis 6lise juurviljapudruga t2idetud pirukad. Ainuke normaalne toit on McDonalds. Seet6ttu see vist v2lismaal nii populaarne ongi. Klairi on juba juustuburgeri n2gu. Kokkame ise. Aga ikkagi Walesi maitse on juures. Kama tahaks. Musid.

MM teema lõpetuseks

[:2006-07-15 23:02:14]
2006. aasta MM saagale paneb ilusa punkti selle aasta treener Ragnar Siil, kes räägib MM kogemusest ja väitlusest esmaspäeval kell 13.30 Vikerraadio saates Päevasüda. Head kuulamist!

Kus me järgmisel aastal väitleme?

[:2006-07-20 12:27:08]
MM-jutule vahelduseks ka EVSi järgmise aasta plaanidest. Suvelaagris panime sealviibinud treeneritega kokku projekti järgmise aasta aastakavast, mille nüüd ka siia kommenteerimiseks riputame. Kõigepealt tuleb kalender, siis natuke seletust sellele, miks mõned asjad on teistmoodi kui varem ja siis ürituste lühike tutvustus. Niisiis: 2006/2007 õppeaasta EVSis: (16.-20. august EVSi rattatuur Tapalt Tallinna1. september Algab kool ja töö väitlusklubides 23. ja 24. september Moderaatorite ja turniiridirektorite koolitus Tartus 7. oktoober Tudengite algajate turniir 21. ja 22. oktooberSTART turniirid Tallinnas, Tartus ja Pärnus 28. 10 - 5. 11. Koolivaheaeg 11. - 12. november Tallinn Open: rahvusvaheline inglisekeelne turniir keskkooliõpilastele 2. - 3. detsember Keskkooli meistrivõistluste I etapp 23. 12 - 7. 1 Koolivaheaeg jaanuari lõpp või veebruari algus Kolmekeelne turniir 3. -4. märts Estonian Open: rahvusvaheline turniir tudengitele Tallinnas 17.-18. märtsEesti meistrivõistluste II etapp 17.-25. 03. Koolivaheaeg 14. aprill Riigieksamid algavad kirjandiga 21. - 22. aprill Tudengite meistrivõistlused ja ReSTART Siit saate alla laadida faili, kus on täpsemalt kirjas nii meie üritused, muud olümpiaadid, koolivaheajad ja eksamid. Oma ürituste planeerimiseks on see väga hea dokument. Kalendrisse peaksid lisanduma Tartu jõuluturniir (kunagi jõulude ajal), Rapla harjutuskohtu turniir (kunagi kevadel, kui teil on ettepanekuid, kunas , andke teada), Tartu võsaturniir (suve hakul) Viljandi (muinasjutu)turniir ja veel üritusi, mis loodetavasti selguvad aasta alguseks. Mõned seletavad sõnad ka: Kõigepealt järgmise aasta üldiseks suundumuseks oleks, et üritusi oleks rohkem ja osa neist oleksid väiksemad. Viimastel aastatel on peaaegu kõik seltsi üritused olnud üle-Eestilised, aga tegelikult ei ole mõistlik iga väitluse jaoks kõiki Eesti väitlejaid ühte kohta kokku tuua: transport maksab ja ka turniirid kipuvad üle mõistuse suureks minema. Pealegi on tobe, et mingi turniiri võitmiseks peab võistkond kohe olema Eesti parim, ka olümpiaadidel on ju piirkonnavoorud. See kõik ei tähenda, et me üle-Eestilisi üritusi üldse ei teeks, nagu näete, on neid ikka paras hulk plaanis. Lihtsalt tahaksime rohkem pakkuda ka mitte nii kõrge tasemega ja suure võistluslikkuse astmega turniire. Turniiriks piisab ju tegelikult ka neljast võistkonnast ja kahest kohtunikust ning väitlushariduse mõttes pole suurt vahet, kas samas koolimajas on koos neli või nelikümmend tiimi. Siit ka üleskutse kõigile väitlusklubidele: mõelge kindlasti oma turniiri korraldamise peale, võite sinna kutsuda näiteks lähimate koolide väitlejad ja ühepäevase turniiri puhul pole ka kulud nii suured. Kogu korraldamisega (peakohtunik, kohtunikud, turniiridirektor, info jagamine jne) aitame meie siin seltsi poolel kindlasti kaasa. Sellest üldisest filosoofiast lähtudes olemegi teinud kaks otsust: esiteks START tuleb sel aastal ühepäevane ja toimub kolmes linnas: Tartus Tallinnas ja Pärnus, et rohkem võistkondi sinna kohale tuleks. Teeme aasta alguses neile ka suure reklaamkampaania ja loodame, et nendel turniiridel on meil esindatud oluliselt rohkem koole ja võistkondi kui sel aastal oli. Teise muudatusena oleme keskkooli meistrivõistlused sel aastal planeerinud kaheetapilisena. Põhjuseks see, et teha kalendrisse ruumi väiksematele üritustele. Pealegi tulevad järgmisel aastal juurde inglisekeelne Tallinn Open ja kolmekeelne turniir. Nüüd veel mõned selgitavad sõnad: Septembris toimuv turniiridirektorite ja moderaatorite koolitus on avatud kõigile seltsi liikmetele. Kuna mõlemad oskused on hästi vajalikud, võiks sinna igast väitlusklubist ühe osaleja saata, kes seda tarkust siis hiljem edasi anda oskaks. Kolmekeelne turniir on vana hea turniir eesti- ja vene keelt kõnelevatele võistkondadele, kus eri keelt kõnelevad võistkonnad väitlevad omavahel kolmandas - inglise - keeles. Oma keelt kõnelevate võistkondadega võib ikka emakeeles väidelda, sellest ka nimetus kolmekeelne turniir. Estonian Open on rahvusvaheline väitlusturniir, mis on Tartu Openi õigusjärglane ja mida korraldavad Tartu ja Tallinna klubid vaheldumisi. Tudengiklubide juhid otsustasid Roostal, et nii meistrikad kui Open hakkavad toimuma vaheldumisi Tartus ja Tallinnas. Ehk siis selle aasta tudengite meistrikad toimuvad Tartus. Kommenteerige!

Uudised Rumeeniast

[:2006-07-26 12:55:12]
Eesti võistkond (Mariliis Mets, Sigrid Solnik, Liisa Loog, treener Kerttu Mäger) võitis Karl Popperi MMil Rumeenias esimeses voorus Rumeenia vastu 3:0 ja teise vooru Lõuna-Korea vastu 2:1. Kolmandas voorus kaotasime Serbiale 3:0. Kokku on turniiril 4 eelvooru ja 40 võistkonda, mis tähendab, et kui eestlased homme hommikul toimuvas raundis võidavad, on nad kindlasti edasi pääsenud. Homme anname teada, kuidas neil läks ja räägime ehk natuke pikmalt, mis siin toimub. Üldiselt on nii, et väljas on väga palav ja õhtuti ei tohi õue minna, sest seal valitseb karuoht.

Rumeeniast

[:2006-07-27 22:37:46]
 Eesti võistkond (pildil roosas) sai Karl Popperi MMil kokkuvõttes 18. koha (40 võistkonna seas), edasisaamisest jäi meil puudu ühe kohtuniku hääl. Seejuures olime me koos eelmise aasta võitja Leeduga (kes samuti edasi ei saanud) turniiri kõige kõrgemate vastaste võitudega võistkond ehk siis Eesti võistkonnal lihtsalt ei vedanud seekord. Turniiri 25 parima võistkonna tulemused on üleval IDEA uues ajaveebis siin. Täna toimunud finaalväitluses kohtusid Lõuna-Korea (kes saadavad meie MM võistkonnale tervitusi) ja Slovakkia (kes Eestit viiamses voorus 2:1 võitsid) Kohtunike häältega 4:3 jäi peale Lõuna-Korea. Ja üleeile käis hotelli prügikastis söömas päris elus karu. Nii et meil on siin põnev.

Tibeit fann!

[:2006-08-02 14:38:24]
 Eesti võistkond tegleb kultuuridevahelise kommunikatsiooniga Nagu te eelmise kirjutise kommentaaridest lugeda võite, on Eesti delegatsiooni elu IDEA suvelaagris Rumeenias lõbus ning vaheldusrikas. Täna algas laagri teine turniir, mis toimub segavõistkondades, kus üks väitleja on eelmise turniiri kõnelejate paremusjärjestuse esimesest, üks teisest ja üks kolmandast kolmandikust. Et siin on kohal ka IDEA uued liikmed, kelle paljud esindajad väitlusega ja Karl Popperi formaadiga elus peaaegu tegelenud ei olegi, tähendab see, et igas võistkonnas on väga erineva tasemega väitlejaid ja paljude võistkondade põhiaur läheb kõige nõrgemate liikmetega tegelemisse. Sellest kontekstist pärineb ka EVSi hüüdlausekonkursile pakutud "Kamm, kamm- tibeit fann!" mille ühest praegu mitte meenuvast -stanist pärit väitluspartner 2004 aastal Roostal Kadile ütles. Selle aasta kõige ägedamad kogemused on ilmselt Liisal, kelle võistkonnas on võistkonnakaaslane on pärit Moldovast. Tal on kolm väitlejale olulist omadust, mida siin jagame 1. Loovus. Kaasuse tegemisel (meie teema on "The world's fresh water resource should be considered common property", mille tõlgendamiseks on võistkondadele jäetud küllaltki vabad käed) pakkus meie kangelane välja idee, et tuleks teha üks hästi atraktiivne film, mis räägib veetemaatikast ja mida kõik maailma noored vaatavad. Minu meelest oli see väga tore plaan, sest seal saaks esimene kõneleja 3-4 minutit kirjeldada filmi stsenaariumit ja kes seal mängib jne ja siis väitlus läheks selle peale, et kas film on atraktiivne või mitte. 2. Sihikindlus Eile mägimatkal (see oli ainus matk, mis midagi ei maksnud, nii et kõik eestlased läksid muidugi sinna) ronisime me suure grupiga päris kõrge mäe otsa. Korraldajad tahtsid teha paariminutist pausi, aga hoolimata korduvatest palvetest peatuda rühkis meie kangelane vapralt edasi ning kadus peagi silmist 3. Oskus end maksma panna Tänases väitluses leidis meie preili, et tema võistkonnakaaslane Liisa plaanib vist kõnes mingit oma juttu ajama hakata. (Liisa muide on eestlasele paslikult tegelikult selle võistkonna parim kõneleja). Paar sekundit ja teravat põlvelööki hiljem oli võistkonna tõeline juht kõigile teada. Päevik soovib Liisale õnne ja edu edasiste kultuurikogemuste omandamisel. Loodame, et need on vähem füüsilist laadi. Eestlastel, muide on seni hästi länud: Sigridi ja Mariliisi võistkonnal on kaks võitu, Liisa võistkond kaotas esimeses ringis Sigridi omale ja oli teses ringis bairaundis.  Eesti võistkond on tehnoloogiline

Popperihuvilistele Rumeeniast

[:2006-08-03 14:44:58]
Eilse lõbusama jutu kõrvale täna Rumeeniast ka miskit tõsisemat: räägime, mis rahvusvahelisel tasandil Karl Popperi väitlusformaadiga põnevat tehakse. Taustaks niipalju, et Popperi on välja mõelnud USA väitlusprofessorid ning selle reeglite kontrollimisega tegeleb IDEA, kus suurem sõnajõud ja -osavus on ka jänkide käes. IDEA suvelaagrit kasutataksegi “võrgustikku uue materjali sisestamiseks”. Tänavu sisestati siis võrgustikku kaks mõtet: 1. Mis oleks, kui ei paneks jaatavale võistkonnale mingit kohustust, mis tüüpi kaasusega välja tulla. Seni on IDEAs ja EVSis mõlemas arvatud, et teatud tüüpi teemad nõuavad teatud tüüpi kaasuseid: et on olemas väärtuskaasused (definitsioonid-kriteerium-argumendid) ja plaanikaasused (probleem-plaan-hüved). Me oleme ise ka mõelnud, et see ükskõik mis kaasuse lubamine on asi, mida mõnel meie turniiril võiks proovida. Igastahes siin on nüüd nii, et väideldakse teemal “The world's fresh water resource should be considered common property”, kus jaatus võib tulla välja näiteks plaanikaasusega (paneme vett reostavatele firmadele peale maksud) või väärtuskaasusega (vee tarnimisega tegelevate ettevõtete erastamine on üldiselt halb mõte). Heade võistkondadega turniiril võiks see ehk isegi hea mõte olla. Aga näiteks mina istun hetkel väitlusel, kus jaatus räägib maksudest reostajatele, aga eitus otsustas tulla välja kolme argumendiga, miks erastamine on hea. Tibeit fann! 2. Mis oleks, kui teeks turniiridel ka improväitlusi See on eriti lõbus lugu. Kuna härrad ameeriklased arvasid et ega midagi sellist vist kusagil tehtud ei ole, tuleks improväitluse jaoks täiesti uus formaat teha. Nende ettepanek oli järgmine: 1. Kõneajad võiksid olla kõik seitse minutit 2. Et paremini arendada spontaanse kõnelemise oskust ei tohiks väitluse ajal üldse mõtlemisaega anda 3. Kuna kõneleja peab kasutama omaenda laialdasi teadmisi, ei tohi raundi kaasa võtta ühtegi trükitud materjali 4. Rahvusvahelisel turniiril, kus koos on võistkonnad, kes pole varem üksteist näinud ja on väga erinevate tasemetega, piisab kaasuse ettevalmistamiseks (ja kõigi eituse argumentide läbimõtlemiseks, sest kõnede vahel seda ju teha ei saa) poolest tunnist. 5. Mis oleks, kui testiks seda formaati esimest korda veerandfinaalis, aga laseks samas kõikidel võistkondadel seda harjutada. Kui need reeglid treeneritele päev enne turniiri algust hoomikusel kokkusaamisel esitati, oli ikka väga naljakas. Hommikusöögile me sel päeval ei jõudnud, aga vähemalt õnnestus meil kõik ülejäänud muudatused peale pooletunnise ettevalmistusaja maha karjuda, nii et lõpuks sai asjast lühendatud ettevalmistusajaga KP väitlus. Hästi sümpaatne oli näha, kuidas mitte ükski inimene, kes ka peale IDEA laagri mõnda Karl Popperi turniiri näinud on, uusi reegleid ei toetanud. Sellised sõjateated siis. Eks me arutame neid küsimusi kindlasti jälle uuel aastal peakohtunike kojas ka, kuhu kõik asjast huvitatud on väga oodatud. Huvitatuse kriteeriumiks võiks näiteks olla selle artikli lugemisega lõpuni jõudmine. Ja veel: Sigridi ja Mariliisi võistkondadel on mõlemal kolm võitu ja kaks kaotust, mis tähendab, et mõlemal on veel nibin-nabin variant veerandfinaali saada. Viimane voor on täna kell pool neli.

Maarjamaa väitlejate verbaalsest diarröast Hollandi Anglo-saksi Parlamentaarse Väitlemise Instituudis

[:2006-08-15 12:02:59]
Juuli alguses põgenes Eesti kuuma suve eest veelgi karmima kliimaga Hollandisse kolm Eesti väitlejat (kelle lojaalsuse kodumaale võib kahtluse all seada, kuivõrd kaks kolmandikku esindusest resideerub välismaal). Nimelt oli vaja Eesti "esindusmeeskonnal" Debatamates koosseisus Uve Poom (Tallinna Ülikool) ja Allan-Hermann Pool (Kuopio Ülikool Soomes) koos kõnealuse düsfunktsionaalse perekonna uusima liikme Triin Sikk’uga (SSE Riga) vaja tõrelemas käia Euroopa liberaalsaimate kodanikega Madalmaadest. 3.-7. juunini toimunus seal DAPDI (Dutch Anglo-Saxon Parliamentary Debate Institute) nimeline suvekool/turniir, mida viis läbi Erasmuse Ülikooli väitlusklubi Roterdamis koostöös Oxford Unioni väitlejatega. Kaugel maal toimunust saab lähemalt lugeda allpool. Miks tulevad Hollandist head väitlejad Nendele, kes veel ei tea, siis ilmselt edukaimad ESL (English as Second Language) väitlejad maailmas on hollandlased. Üleeelmine aasta said Euroopa meistriteks kõikide emakeelsete rääkijate kiuste ja ESL eurooplaste härdaks heameeleks hollandlased, rääkimata veel MMi ja EMi ESL finaalvoorudest, kus konkurentsitult kõige arvukamalt esindatud riik on Holland. Rotterdamis selgus veidi Hollandi eduloo tagamaid. Esiteks purunes pettekujutelm, et kõik need rahvusvaheliselt edukad hollandi väitlejad, tulevad lahkelt koju oma teadmisi ja oskusi jagama ning aktiivsete väitlejatena viivad taset üles. Pigem vastupidi – välisturniiridel rokkijad annavad iganädalastel kogunemistel haruharva näole ning käivad vaid paar-kolm korda aastas turniiridel. Milles siis ikkagi seisneb hollandlaste fenomen? Peale nädalat Hollandis on meil sellele ilmselt kolm seletust. Esiteks – nagu Uve eelnevalt juba Inglismaal täheldas – mida mitmekesisemate sotsiaalsete fenomenidega konkreetne ühiskond kokku puutub, seda laiema kontseptsioonidepagasi oma lähtkohariigist väitlejad kaasa saavad ja järelikult seda analüüsivõimelisemad nad on (ning Madalmaade ühiskond on pidanud enda jaoks tasuta heroiinist pedofiilide parteini kõige veidramaid kurioosumeid selgeks mõtlema). Teiseks suureks panuseks Hollandi väitlusse ongi 18 aastase ajalooga kõnealune DAPDI kursus – kus igaaastaselt saavad koolitatud parlamentaarse väitluse hälli Oxford Union Society väitlejate käe all alates mõnenädalase väitluskogemusega algajatest kuni rahvusvaheliste turniiride võitjateni. Ning kolmandaks võib esile tuua ka hollandi keele suhtelise läheduse inglise keelele, mis väljendub elegantselt selles, et Hollandlased räägivad oma üle-kanali-naabrite keelt lihtsalt paremini kui ükski muu ESL rahvus. Koolitus Koolituse akadeemiline pool oli vinge, asjalik, valgustav ja kõik see, mida teile eeloleval hooajal Tallinna ja Tartu väitekates edasi püüame anda. Uve ja Triin õppisid Gavin Illsley (valitsev Euroopa meister) käe all edasijõudnute grupis ning Allan heideti registreerimisel Will Jonesi kureeritavasse väitlusmeistrite klassi. Edasijõudnute töögrupis olid väitlejad keskmise Eesti tasemega. Meistrite töökoja kontingent oli see eest paras pähkel – alates selle aasta euroopakate ESL finalistidest ja veerandfinalistidest kuni ilmselt eelseisvate maailmakate ja euroopakate vihasemate ESL breikide tõenäolisemate võitjateni. Üks Leidenist pärit tüdrukute paar, keda hilisemal turniiril õnnestus Debatamatesil vaid korra võita (nende ainuke kaotus icic ;)) ning kellele lõpuks finaalis alla jäädi, seljatas Oxfordi väitlejate vastasel näidisväitlusel muuseas ka ühe tuutorite tiimi. Veidi kummastavalt mõjus asjaolu, et kaks ilmselt turniiri parimat kõnelejat, kes võistlustel ESL väitlejatena osalevad, on aastaid USAs õppinud ning on ilmselgelt keeleliselt osavamad, kui keskmine native speakerist väitleja. Ehk siis endiselt – KARTKE HOLLANDI VÄITLEJAID. Koolituse rõhuasetus oli kahetine - a) kuidas strateegiliselt väitlust võita ning ehk meie jaoks kõige väärtuslikum b) kuidas koostada ja samas ka rünnata filosoofiliselt ja praktiliselt balansseeritud kaasust. Ning et kõik see praktiliselt rakendatavaks muuta – illustreeriti kõike väitlustega klassikalistel teemadel (THW Ban Extremist Political Parties etc.) Ohtrate harjutusväitluste vahele pikiti teemaseminare – kus kahe grupi tuutorid Will ja Gavin võtsid läbi enim peavalu valmistavad väitlusvaldkonnad alates rahvusvahelistest suhetest ja demokraatiast homoabieludeni, kus tehti puust ette ja punaseks, kuidas opositsioonist ja valitsusest teemasid võita – ehk siis kõik, mille koha pealt me oleme varasemalt jalgratast leiutanud ning mis nüüd kandikul meile toodi. Ning ehk siin sai meile lõplikult selgeks, mis alustel head rahvusvahelised kohtunikud väitluseid hindavad. Aga kõigest sellest räägime lähemalt sügisel. Turniir Peale kolme päeva koolitust algas turniir. Kõik osalejad võisid endale paarilised valida sooja soovitusega edasijõudnutel paarduda algajatega. Sisuliselt toimus meistrite, edasijõudnute ja algajate grupi inbriiding ehk sisearetus. Allan ja Uve kombineerusid Debatamatesiks ning Triin väitles Soome/Hollandi päritolu Freijaga. Ilma pikemata läks siis järgnevalt - 6 eelvoorust breikis Debatamates kolmnandana 11 punktiga olles oma suureks rahuloluks võitnud kõiki masterclassi meeskondi. Triinil ja Freijal jäi napilt poolfinaali breigist puudu suuresti tänu päeva lõpus kergelt puudulikule kohtunikutööle (sellest juttu veidi hiljem). Poolfinaalis väideldi teemal „THW Correct the Deafness of Children Against the Wishes of Parents”, millest Debatamates jõudis edukalt finaali. Finaal leidis aset Rotterdami raekojas ning teemaks „THW Stop Overseas Development Aid to be Tied to the Process of Democratization”. Uve ja Allan loosisid ennast esimeseks opositsiooniks. Vaatmata paljulubavale teemale oli väitlus hirmus kamarajura, kust võitjatena väljusid siiski kahest Leideni väitlejast koosnev võistkond. Hiljem kohtunikega muljetades selgus, et otsus tuli peale pikka vaidlust lõpuks häältega 4/2 Debatamates’i kahjuks. Eelvoorude teemad turniiril olid alljärgnevad: 1.THW Strip The Workers Of Their Right To Strike 2.THW Offer Certain Convicted Criminals The Choice Of Exchanging Their Prison Sentence For Corporeal Punishment. 3.THBT All Crimes Should Be Tried By Jury. 4.THBT Rich Countries Should Pay Developing Countries For Preserving Their Rainforests. 5.THW Ban All Religious Dress In Schools. 6.THBT The West Has A Duty To Institute A Government In Somalia. Mahetsemine ETKVL ehk kuidas elada teiste kulul väga lahedalt? Uve lugulaulu seikluslik osa algas teel Rotterdami, täpsemalt Amsterdami lennujaamas. Nimelt suutsid muidu igati armsad põhjapõdrad vahemaandumisel Helsingis kõnealuse isiku pagasi kuskile maa ja taeva vahele jätta, mistõttu Uve ja ta kott dramaatiliselt mitmeks päevaks lahutati. Rotterdami jõudis objekt alles ürituse neljandaks päevaks, sest ega Hollandi sotsialistidest lennujaamatöölised ka end oma Soome kolleegidest oluliselt kiiremini ei liigutanud. Esmamuljel kurb lugu aitas Uvel õnneks rakkesse panna oma reisikindlustuse võimaluse end päevas 500 krooni eest oimetuks shopata, et kohvris leiduvad esmatarbekaubad asendatud saaks. Niisiis võib rahus uskuda, et kindlustus saab varsti sellekohase arve ja Uve vannitoa- ning riidekapp ohtralt lisavarustust. Hollandit avastamas Allan ja Triin seevastu laekusid Rotterdami ligi pool päeva varem ning veetsid kergendusega üles küntud Rotterdami kesklinnas kahtlaselt Leonardo DiCapriole sarnaneva peakorraldaja Manueliga unise pealelõuna, kuni laekusid meie brittidest tuutorid – 2,5 Allanit kaaluv Will Sharp, lühike ja palju rääkiv šotlasest Euroopa meister Gavin (nendega ka vastassoohuviliste nimekiri piirdus), Rose, Will Jones ja Richie. Kuna üks ürituse väljareklaamitud kõrgpunktidest käesoleval aastal pidi olema ’majutus vooditega’ (fanfaar ja inglihääled), siis peale esimest ringi linnas suundusime koos tuutoritega ööbimiskohta. Kerge hirm hakkas aga nahavahele pugema, kui sinna jõudmiseks olles suhteliselt linnast välja sõitnud, keerati metsavahele, läbiti takistusrajale sarnanev sild, asfalttee suubumisel kruusateeks laiutas poole teepeal Männiku karjääri taoline kruusaauk ning lõpuks mudasele nõgesepuhmastevahelisele jalgteele pöörates olid meie Oxfordi sõbrad väga näost ära langenud. Oleks me esimesel korral karvaseid härgi kohanud (vt pilte), kes osavõtjaid järgnevatel päevadel kollitamas käisid, oleksime ummisjalu põgenenud. Lõppeks jõudsime jões asuvale saarele ehitatud skaudipoiste majja, mis polnud teab mis villa, ning kus osades magamistubades oli temperatuur suve puhul tõusnud nii 55 kraadiseks. Vabameelsusest, vendlusest ja võrdsusest Hollandi vabameelsus ja tolerants tekitasid kõigis nii mõnigi kord vastakaid tundeid. Uve saabumisel Rotterdami rongijaama jalutas seal ringi sihvakas ja sale roosas särgis pilkupüüdev blond naine. Seetõttu silmasid veetlevat olendit ka rongijaamas patrullivad (nais)politseinikud. Suur oli aga nii Uve kui ka politseinike üllatus, kui muidu hella kesta seest vaatas vastu mehelike näojoontega.. noh... mees.. või midagi. Ning samal ajal kui Eesti väitleja tundis rõõmu esimese Hollandipärase vaatamisväärsuse nägemisest, ei suutnud üks naiskorravalvuritest naeru pidada ja käis muudkui neiut roosas nurga tagant piilumas. Niipalju siis hollandlaste tolerantsusest, kuigi üldises plaanis suutsid kohalikud jätta positiivse mulje. Näiteks kui Allani VISA pangakaarti keelduti kohalikus võileivapoes vastu võtmast ja Allan otsustas söögitavaari sinnapaika jätta, võttis üks kena naine mõtteks need võileivad enda raha eest kinni taguda, Allanile pikkade sammudega järele joosta ning emalikult hoolitsevate sõnadega kosta "ma tean küll kuidas välismaal ilma rahata olla on". Trump that. Sotsiaalsetest kurioosumitest rääkides nägi Triin reisi jooksul liputajat, teisel õhtul kõndis Eesti esindusele vastu rebadel pükstega purjakil naine ja oma silmaga sai näha ka mõnda töötavat tüdrukut. Meie suureks kurvastuseks või tegelikult isegi õnneks jäi nägemata igasugune zoofiilia, mis on muide Hollandi seadusandluse kohaselt täiesti legaalne tegevus. Et aga kogu ühiskondlik diapasoon korralikult ja demokraatlikult esindatud oleks, siis mõni päev peale meie lahkumist sai Hollandi peakohtult viimaks rohelise tule Ligimesearmastuse, Vabaduse ja Mitmekesisuse partei, kelle valimisplatvorm nõutab õigust kasutada alates 12 aastaseid lapsi pornofilmides, vaba levi lastepornole ning muuhulgas seadustada täiskasvanute vaba vahekord 16 aastastega (ida-euroopa lapsprostituutidele ’tervist!’). Pärast lennukitoidu peal elatud päeva tundus asjakohane Rotterdami kesklinnas kerget kehakinnitust leida. Toitev kebab käes, jäädi ka ammutellitud Madalmaade au ja uhkust Heinekeni ootama.. et 10 minuti pärast teada saada, et Hollandi õlu keskmine mõõtühik on 0,2l, mis Eesti mõduga harjunud isast muidugi ei rahuldanud. Seega peaksid õllelembesed Hollandisse reisijad a) varuma kannatust pärast esimest sõõmu uus õlu tellida või b) käia kohalikes tsiviliseeritumates iiri pubides. Muide, suurepärane laialt-levinud mitte-alkohoolne jook on igas Rotterdamis baaris kergelt kihisev 30 kroonine ja samuti 0,2l kogustest pakutav jäätee, mis võiks oma raja soodsamal kujul ka Eestisse leida. Jätkates Debatamates'i sümpaatset traditsiooni igal väitlusüritusel esinevate sotsiaalsete rühmituste ja markantsete tegelaste jaoks nimesid välja mõelda, ristiti käesoleval reisil ära nt inglased (senini on sõnavara laiendatud nt mustade, araablaste, juutide, sakslaste jpt vastuolulised klikkide arvelt). Koodnimeks sai rahvusvaheliselt vähe-sensitiivne ent igati asjakohane sõna "saarlased", keda esindasid, nagu mainitud, Oxfordi väitlejad. Nagu eelnevalt mainitud, juhtis kogu paraadi väitlusklubi president Manuel, kelle sarnasus DiCaprioga teenis talle ka vastava hüüdnime. Lisaks sai ta endale nimeks ka ’käsiraamat’, loomulikult tulenevalt eestlastele iseloomulikust vajadusest inimesi selja taga kiruda. Kui 11 välisosavõtjat välja arvata, siis kursuse kontingent oli valdavalt Hollandist. Peale Eesti oli rahvast kokku tulnud Sloveeniast, Serbiast, Saksamaalt ning koguni Iraanist. Ainus sakslane oli meie vana klemm 2005. aasta balti meister Sebastian, kes tagasihoidlikult ennast algajate gruppi registreeris. Lisaks kohtasime Hollandis ühte soome/hollandi juurtega näitsikut, kes veelgi kinnitas reeglit, et etnilised soomlased ja väitlus ei käi põhimõtteliselt kokku (täpsemalt ei kommentaari, aga küsige Triinilt ;)). Käesolev kursus oli järjekordne ehe näide, et rahvuste stereotüübid peavad ikka teatud määral paika – ei läinud päevagi, kui üks Serbia neiu jõudis ilmselgelt väsimustunnustega Uvele ja Allanile kella kolmeni öösel Serbia kurvast käekäigust pajatada (Euroopakatel sõitsid Uvele ja Allanile külje pealt sisse Horvaatia väitlejad, kes rääkisid täpselt sama juttu, aga Horvaatia perspektiivis ning seda kõike kellaaega, konteksti ja igasuguseid sündsuse- ning taktitundepiire eirates:)). Oh seda ex-jugoslaavlaste maailmavalu küll. Jalgpall on parem kui väitlus Meelelahutus oli kursuse jooksul tugevalt mõjutatud jalgpalli MM-ist. Kahel õhtul lärmati erinevates pubides MM-I poolfinaale jälgides. Ürituse viimasel ööl korraldati skautide laagris suur grill koos ohtra tasuta alkoholiga (suur viga:)). Peale eelpidu otsustas rahvas suunduda Rotterdami ühte väidetavalt tuntuimasse klubisse Baha Beach Clubi (mis veidratel asjaoludel ei asunud siiski rannas). Kui Allan ja Triin otsustasid aja maha võtta ja skaudilaagris mahetseda, siis Uve marssis resoluutselt koos massidega Baha poole. Viimane ürituse päev, mis hõlmas ühtlasi turniiri finaalvoore, möödus Uvele peale möödunud ööd tõttu väsinult ja Debatamates’ile tervikuna üpris edukalt. Selle õhtu sotsiaalne külg osutus tagasihoidlikuks ja eesti delegatsioon maabus 1-2 paiku öösel Rotterdamis õppiva tšehhi väitleja korteri elutuppa, kus suudeti end kahe nädala jooksul esmakordselt välja magada. Väitlemine Hollandis ja sellele eelnenud Eesti Väitlusseltsi suvelaager Roostal olid võtnud oma. Edasi kulges reis Uve jaoks lennujaamas taastumise ja Oxfordi väitlejatega edasiste suhete sõlmimise tähe all või Allani ja Triini jaoks Poola maanteedel, kus tekkis tehnilistel põhjustel ka ca 24h viivitus, sest buss läks katki. Kui ööpäeva jooksul asendusbuss Lätist kohale polnud jõudnud, võtsid bussijuhid nõuks sõiduvahendi ise paari tunniga ära parandada, et Eestist Lätti ning Soome emigreerunud eestlased Baltikumi toimetada ja Eesti väitlejate Hollandi-ekspeditsioon lõppenuks kuulutada. Reisi järelmõjudest Rotterdami väitluskoolituselt omandatud kogemused lähevad edastamisele järgneva väitlusaasta jooksul ning koolituse on kavas teha mitu. Alustuseks viiakse 22.augustil Tallinnas läbi rahvusvahelise väitlemise seminar, mille käigus antakse tudengiväitlejatele ülevaade Hollandis toimunust ning keskkooli väitlejatele räägitakse Walesis keskkooli MM-l toimunust. Koolitusi korratakse ka Tallinna ja Tartu väitlusklubides ning võimalusel/vajadusel ka enne suuremaid rahvusvahelisi turniire, et tagada Eesti väitlejate tippvorm ja tulemuslikkus. Kokkuvõtvalt võib koolitust pidada kordaläinuks, sest ta aitas katta osalenute puudujääke ning tekitada parem arusaam anglo-saksi kultuuriruumis levinud arusaamast väitlusest, mis on edukaks osalemiseks tiitlivõistlustel enam kui vajalik.

Meie esimene Tööpäev

[:2006-09-05 14:36:15]
Sellist tavalist tööd oleme me juhatusega Seltsis teinud kes rohkem ja kes vähem, aga üldiselt ikka pikki aastaid. Aga alates tänasest hakkame me kaks päeva nädalas tegama ka Tööd: tõelist tööd, kontori ja kohvi ja kohalolekuga. Nimelt on EVSi juhatus alates sellest nädalast teisipäeviti ja kolmapäeviti vallutanud meie sõbraliku katusorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liidu kontori, mis asub Estonia puiestee 5a (samas majas, mis meie kunagine emaorganisatsioon Avatud Eesti Fond). Tulge meid vaatama ja toetama!

Väitlus Inglismaal

[:2006-09-14 21:55:17]
Inglise päevalehes The Guardian (mida väitlejad võiksid vahel ka niisama lugeda) ilmus lugu sellest, kui palju kasu on väitlemisest tulevases elus karjääri tegemisel. Täitsa õpetlik lugu.

Kliimamuutuste turniirist

[:2006-09-19 11:43:05]
 30. septembril toimub Tallinnas aasta esimene väitlusturniir, mille teemaks on "Kliima soojenemise peatamiseks tuleks tarbimist vähendada". Mõned sõnad ja juhised sellest, kuidas sellele teemale läheneda. Kõigepealt teema on mõeldud tavaliste, väärtuskaasustega väitlemiseks. Jaatajad võiksid alustada oma uurimistööd turniiri toetava kampaania "Sina mõjutad kliimamuutusi" kodulehelt siin . Aga ainult sellel lehel toodud info ettelugemisest tõenäoliselt jaatajate võiduks ei piisa. Lihtne on tõestada, et tarbimise vähendamine mingil määral ka kliima soojenemist pidurdab. Ent lisaks sellele tuleks jaatajatel ka tõestada, et see on piisavalt oluline probleem, et sellele raha kulutada. Eitajatel näengi ma üldiselt kahte strateegiat. 1. Tõestada, et kliimamuutuste vähendamiseks ei tuleks tarbimist piirata, sest kliimamuutused pole inimtegevusega seotud 2. Tõestada, et tarbimist ei tule piirata, kuna selle mõju kliimamuutustele on väheoluline või olematu. Ühe artikli, mis umbes sellest mõtteviisist lähtudes on kirjutatud, leiate siit . Veel märksõnu, millega seoses tõestusmaterjali otsida: kliimamuutused, globaalne soojenemine, teadlik tarbimine, Kyoto protokoll, kasvuhoonegaasid, "Inconvenient truth". Heaks lähtekohaks edasiseks (inglisekeelseks) lugemiseks on ka Wikipedia selleteemaline artikkel siin Ja veel: väitleja lemmikajakirjas "Majandaja" (The Economist) ilmus hiljuti pikk ja põhjalik raport globaalse soojenemise kohta, mida selle nädala jooksul saate lugeda siit Kommentaarid oodatud!

EVS sai uue nõukogu!

[:2006-09-25 09:20:29]
22. septembril toimunud Eesti Väitlusseltsi üldkoosolek oli sisutihe ning mitmelgi põhjusel märkimisväärne. Nii sai üheskoos muudetud põhikirja, valitud uus nõukogu ning arutletud ühiselt EVSi järgmiste aastate põhisuundade üle. Praktiliselt ühehäälselt otsustas üldkoosolek muuta põhikirja EVSi nõukogu valimise osas. Kui siiani kuulusid põhikirja järgi nõukogusse automaatselt ülikoolide väitlusklubide presidendid, siis alates 22. septembrist on kõik 6 nõukogu liiget võrdselt valitavad EVSi üldkogul. Niisiis 2006-2008. aastal kuuluvad EVSi nõukogusse: Liina Naaber, Uve Poom, Heidi Taal, Kaarel Oja, Matti Laarmaa ja Andreas Kaju! Majandusaasta tegevusaruande, üldkogu protokolli ja muudetud põhikirjaga on võimalik tutvuda peagi EVSi kodulehel rubriigis Eesti Väitlusselts alalingi "dokumendid" all.

Küsitlus: jõulupidu

[:2006-09-27 21:02:06]
 Üleskutse - ütle ka sõna sekka! Heaks traditsiooniks on Eestis saanud jõulude ajal oma lähedaste, sõprade, koostööpartnerite ja tuttavatega pidu panna! Ka Eesti Väitlusseltsi juhatus tahab sel aastal korraldada ühe tõsiselt laheda ja meeldejääva jõulupeo kõikidele aktiivsetele ja vähemaktiivselete liikmetele! Selleks, et jõulupidu vastaks enamuse ootustele vajame erinevaid arvamusi ja väitlejatele kohast diskussiooni. Päeviku kommentaaride rubriik on koht, kus öelda välja oma arvamus selle kohta, mis vormis ja millal peaks olema selle aasta EVSi jõulupidu? Diskussiooni seemneks paneksime ka juhatuse siseselt arutlusel olnud variandid, aga nimekirja ja ettepanekuid võib loomulikult laiendada. Praegused ettepanekud 1. jõulupidu võiks toimuda detsembri alguses (esimesel nädalavahetusel) natuke formaalses vormis mingis restoranis pidulikuma õhtusöögiga. 2. jõulupidu võiks toimuda detsembris, aga formaalsuse asemel vabas vormis peo stiilis üritusena, kus on kõva muusika, palju tantsu, head veini…. 3. jõulupeo võiks siduda ReStart üritusega ja korraldada see detsembris või jaanuari lõpus.

Euroopa päeviku väitlusturniir

[:2006-09-30 16:43:30]
 "Ja siis ma võtsin välja sellise paki tõestusmaterjali..." võistkond leib laseritega Euroopa Päeviku väitlusturniiril See rinderaport jõuab teieni, head lugejad, otse Liivalaia Gümnaasiumist, kus parasjagu on käimas "Euroopa Päeviku väitlusturniir: teejuht nutikale tarbijale" nimeline üritus. Nagu näete püüab Päevik sel aastal olla pisut operatiivsem. Meil on kaheksateist hästi asjalikku võistkonda, kes juba kolmandat vooru väitlevad teemal "Kliima soojenemise peatamiseks tuleks tarbimist vähendada". Sellisel teemal arutame me seetõttu, et turniiri toetavad kampaania "Sina mõjutad kliimamuutusi" ja Eesti Euroopa liikumise Euroopa Päeviku projekt. Praeguseks on konkurentsi jäänud viis võistkonda: HTG7, TIK-Tak, Gea Ketsup, Fenrir ja sada tarka. Kusagil seitsmeks peaks selge olema, kes siis seekord peale jääb. Turniiril osalejatele, muide, on juba teada ka START turniiride teema. Aga see jõuab peagi ka kõigi teisteni, varuge veel hetk kannatust... TÄIENDUS: turniir on läbi. Finaalis kohtusid võistkonnad HTG7 (Katrin Lepp, Mihkel Trei ja Martin Mets) ja TIK-TAK (Laura Lepp, Herman Kelomees, Jaanus Korjas), seekord jäi peale HTG7. Turniiri tulemused on üleval siin. Korraldajate poolt veelkord suures tänud turniiri toetajatele, kohtunikele ja osalejatele. Me kohtume veel.

STARTi reklaam

[:2006-10-03 16:53:11]
Listi ja Päeviku lugejad kindlasti juba teavad, et sel aastal tuleb ühe STARTi (keskkooli algajate turniir) asemel kolm. Et need turniirid ikka eriti rahvarohked oleksid, oleme käima lükanud kampaania, kus kutsume sinna osalema väitlejaid nendest koolidest, kus praegu aktiivselt väitlusega ei tegeleta. Selle toetamiseks on meil nüüd olemas materjal Popperi algajatele, mida kõik on lahkesti palutud vaadama siin. Kellel on ideid, kuidas seda paremaks teha, kirjutagu Kajarile või avaldagu siin kommentaarides mõtteid. Ja kindlasti on lubatud oma sõpradele, tuttavatele ning ka lihtsalt tänaval vastutulevatele inimestele STARTist rääkida ja neid sinna väitlema kutsuda.

Polüamooria: mis me arvame?

[:2006-10-03 17:10:34]
Alustame natuke ringiga: märkamatult on Päevikul vahepeal täitunud esimene aasta, siinne esimene postitus ilmus mullu 15. septembril. Kõige aktiivsem kuu oli kümne postitusega juuli, kui toimusid MM ja IDEA laager. Juulisse jäi ka kõige aktiivsem kommenteerimise periood. Sel aastal tahaks proovida lisaks operatiivsemale ürituste kajastamisele ka rohkem niisama juttu ajada. Sellest ka käesolev postitus. Käisin eile Tallinna Väitlusklubis, kus toimus esimene inglisekeelne klubi. See tähendab vist muuhulgas ka seda, et pealinlaste klubitöö läheb nädala plaanis koguni kahetaktiliseks, aga sellest ehk üks teine kord. Tahtsin hoopis rääkida väitlusest, mis toimus brittide vanal heal väitlusteemal: polügaamia legaliseerimine. Väitlesime siis ja minul jäi lõpuni üles küsimus: kas on olemas mingit põhimõttelist vahet argumendil homoabielude toetuseks (mis teadupoolest väitlejatele tundub küllaltki ratsionaalne) ja polügaamia (õigupoolest polüamooriaehk siis rohkem kui kahe täisealise, asjaga nõus oleva inimese abiellu astumise) toetuseks? Mõlemad räägivad justkui seda, et kui inimesed tahavad midagi teha, siis ei tohiks riik neile kätt ette panna, kuni see tegevus kedagiteist ei kahjusta. Mõtteid? Muidu valmistutakse tudengite klubides 7. oktoobril toimuvaks algajate turniiriks, mis toimub Uve koinitudsõna kohaselt juunior-seenior süsteemis ehk siis üks vana ja üks uus väitleja. Soovitame soojalt osa võtta.

Väitlejale kohustuslik: Blairi kõne

[:2006-10-04 22:47:11]
Raiko soovitab kuulata Tony Blairi viimast kõnet peaministrina leiboristide parteikonverentsil. Ma olen väga nõus, väitlejale on see tõesti suurepärane eeskuju. Vaadake kasvõi, kuidas ta saab hakkama tema kõnet segavate protestijatega. Väga raske on viimase kümne aasta jooksul maailma poliitikast paremat kõnemeest nimetada. TÄIENDUS: kuna me õhutame ikkagi väitlust, mitte kõnelemist, siis paneme siia võrdluseks välja ka leiboristide suurima konkurendi tooride (kes juba mõned kuud neist arvamusküsitlustes eespool on) liidri James Cameroni kõne oma parteikonverentsil. Ka see on peajagu enamiku Eesti poliitikute kõnedest üle. Kas keegi tahaks teha väikest kohtunikutööd ja hinnata, kuidas neil läks? Peaaegu väitluse mõõdu annavad need kõned välja küll.

Tudengite algajate turniir

[:2006-10-10 11:36:11]
Nagu juba öeldud, peeti sel nädalavahetusel Tartus tudengite algajate turniiri, kus juunior-seenior süsteemis (täisefekti mõttes peaks seda ütlema Alev Strömmi aktsendiga) väitles kokku 11 võistkonda. Lõpuks jäid peale Tallinna väitlusklubi esindajad Uve ja Mario (võistkonna nimi: TLÜ for Life), kes finaalis alistasid Inga ja Iivika (ehk võistkonna Stabilo Boss). Turniiri täistulemused on üleval siin

Üks, kaks, kolm, START, START, START

[:2006-10-25 15:11:32]
Nädalavahetusel väitlesime ajalukku esimese kolmeosalise STARTi ehk siis kolm keskkooli algajate turniiri. Teema, mäleatavasti, rääkis klassikalisel kombel kohustuslikust kaitseväeteenistuses ja õhkkond oli nagu ikka hariduslik. Kokku võttis turniiridest osa 31 võistkonda: Tartust seitse, Tallinnast kaheksa ja Pärnus 16 võistkonda, mis kokku teeb 31 võistkonna jagu algajaid väitlejaid ehk umbes sama palju kui eelmistel aastatel. Tänud kõigile turniiridele kohale tulnud kohtunikele ja treeneritele võistkondade väljapanemise eest. Tulemustest. Võib öelda, et väitlustaevasse kerkis uusi tähti rõõmustavalt põnevatest kohtadest. Tartus sai turniirivõidu (endise treenerina võin öelda, et kooli väitlusklubile ajaloos esimese) Miina Härma Gümnaasiumi võistkond Lauri Kriisa, Sille Rästas, Marleen Pedjasaar, Allan Avi võistkonnast HTG9. Tallinnas võitis Tallinna Tehnikagümnaasiumi võistkond Gregori Palm, Jaarek Konsa ja Liis-Marii Roosnupp. Ka TTGle on see vähemalt minu mäletamist mööda esimene turniirivõit. Parim kõneleja oli Kaisa Laever TIKi võistkonnast Ego. Pärnus, turniiril, kus oli rohkem osavõtjaid kui teistel turniiridel kokku, sai esikoha Rapla Ühis- ja Vesiroosi gümnaasiumite ühisvõistkond RVÜG: Kadri Kesküla, Jaan Viru, Pent Laineste. Parim kõneleja oli Triin Rand kohaliku Koidula gümnaasiumi võistkonnast stepsel. Ja nüüd kaks küsimust: 1. Kas kolmeosaline START tasub ennast ära? osalejaid sel aastal küll oluliselt rohkem ei tulnud kui eelnevatel aastatel, pigem vastupidi. Kuulsin ka mitmelt poolt, et igatsetakse taga suurt, kahepäevast turniiri. Teiselt poolt ma ikkagi ei mõista, miks peaks väitleja oma elu esimese turniiri pärast Eesti teise otsa sõitma. 2. Kas kellelgi neist üritustest pilte on? Vasused neile küsimustele ja muidu mõtted-memuaarid selle aasta STARTist pange siiasamma kommentaaridesse.

Sihtmärk: Sloveenia

[:2006-10-28 10:30:00]
Tervist USAst rahvusvahelist väitlusveebi pidav professor Tuna (Alfred Snyder) edastab, et Sloveenias on toimunud 45 osaleva võistkonnaga väitlusturniir. Eesti rekord on praeguse seisuga 42 (möödunud aasta esimene meistrikate etapp Viljandis). Sloveenia rahvaarv on 2 miljonit, meil on 1,4. Ettepanek oleks neile sellest hoolimata ära teha. Meistrikate esimene etapp toimub 9.-10. detsembril.

Parli plaanimõtteid

[:2006-11-08 10:20:33]
Tervist Loodetavasti ei tule väitlejatele suure uudisena tõik USAs toimunud valimistest, mis üle tosina aasta andsid kontrolli kongressi esindajatekoja (selleks ajaks kui te seda loete, on ehk selgunud ka, mis saab senatist) üle Demokraatidele. USAs on nii, et lisaks valimistele toimuvad paljudes osariikides ka referendumid erinevate seadusemuudatuste üle. Kokku oli 37 osariigis hääletussedelitel 205 seadust. Osasid neist kasutavad parteid oma toetajate valima meelitamiseks, aga paljud neist toimivad lihtsalt täiendava demokraatliku mehhanismina. Täpsemalt võite referendumitest lugeda siit. Päeviku huvi selle teema vastu tõusis aga sellest, et mitmed neist on kasutatavad ka väitlusteemade või parlamentaarse väitluse plaanidena. Mõned näited: - Mitmes osariigis sai lisaks valimistele toetada muudatust osariigi põhiseaduses, mis eksplitsiidselt keelab samasooliste inimeste abielud - Viies osariigis otsustasid valijad tõsta seal kehtivat miinimumpalka - Kahes osariigis hääletati alla ühe untsi marihuaana omamise dekriminaliseerimise vastu - Missouri valijad said hääletada tüvirakkude uurimise poolt või vastu - Neljas osariigis sai toetada järsku tõusu tubakaaktsiisis, mis näiteks Californias tõstaks suitsupaki hinna $6.55ni. - Pennsylvania valijad toetasid seadust, mis lubas osariigil laenata 20 miljonit, et maksta oma veteranidele ühekordset toetust $525 ulatuses - Ja minu isiklik lemmik: Arizonas oli hääletusel seadus, mille alusel loositaks kõigi tulevastelvalimistel osalenute vahel välja miljon dollarit. Ettepanek kukkus kahjuks läbi.

Miks emme on demokraat?

[:2006-11-09 11:24:28]
USA valimistest eile juba kirjutasime, aga see on lihtsalt liiga hea, et vaka alla jätta. Piltide stilistika on minu meelest küll puha nõukogudeaegne. Kindlasti tahaks näha ka raaamatut "Miks issi on vabariiklane", sest seal saaks latsekestele teha pilte kurjadest homodest ja araablastest ja lehekülje "Miks issil on kolmkümmend püssi?". Eesti kontekstis pole ilmselt kaugel raamat "Miks issi on rahvaliitlane", kus taustal kurjad oravad üksi oma pähkleid järavad. Kas me sellist... ah, nojah.

Meistrikad: kas lükkame jälle

[:2006-11-09 12:00:56]
Juhatuseni on jõudnud hääled rahva seast, mis paluvad keskkooli meistrivõistluste etapi nädala võrra edasilükkamist, siis 16.-17. detsembrile. Tõestusmaterjalina esitaksin alljärgneva kirja. --- hea kajar... täna lastega väitlusringis arutasime meie peamist muret, et meistrikad ja riia (Riias toimub 9.-10. detsembril suur tudengite väitlusturniir -toim.) kattuvad. sest nii palju kui mina tean, siis väga paljud tudengid tahavad sinna minna. isegi mina ja kerttu tahame. ehk siis kui peaks valima, siis läheks riiga. ehk siis, kuna meistrikaid nädala võrra varasemaks ei saa lükata, siis äkki saab nädala võrra edasi lükata? sest kas kohtunikke jätkub, kui paljud riiga lähevad? kui jätkub, on kõik korras, sest meie lapsed ei pahanda, kui me ei saa neil voorude vahel kätt hoida. nii et vanemlikke süümekaid ka ei ole, mis riiga minemist takistaks... ehk siis selline lugu. inga --- Ehk siis minul isiklikult ei ole edasilükkamise vastu sisulisemaid argumente kui vana inimese ´me ju juba korra lükkasime edasi selle etapi ja võiks ikkagi olla kord majas´ mõte. Aga ma mõistan, et neil, kes juba selle ajaga arvestanud on, või keskkooliõpilastele, kes tahaks hakata juba veerandit lõpetama, võiks olla vastuväiteid küll. Seega palun endast märku anda järgmistel inimestel: 1. Kes peale Inga ja Kerttu plaanivad minna Riiga ja tuleksid muidu meistrikatele kohtunikeks? 2. Kes oleksid turniiri edasilükkamise vastu. Kui olete kategooriliselt vastu, märkige see eraldi ära. Märkuandmiseks kas kirjutage mulle või jätke siia kommentaar. Ja vabandused selle pideva asjatamise pärast, aga tahaks tõesti, et meistrikad oleksid nii head kui vähegi võimalik. TÄIENDUS: Tänud kõigile vastanutele. Arvamuste tulemusena lükkame turniiri nädala võrra edasi 16.-17. detsembrile.

Oxford ja Vilnius

[:2006-11-15 17:17:49]
Mõned tudengite tulemused välisturniiridelt on edastada. Möödunud nädalavahetusel Vilniuses peetud Balti väitlemise meistrivõistlustel jõudsid veerandfinaalidesse neli Eesti ja viis eesti võistkonda (eestlased, kes esindavad SSE Riiat), kellest Martin ja Kadi kukkusid välja veerandfinaalide, Holger ja Anna ning Uve ja Allan poolfinaalide järel. Finaali jõudsid tartukad Silva ja Aare ning riiakad (siis linna mõttes, mitte inimestena) Priit ja Triin, kes kokkuvõttes ka võitjaks tulid. Tulemused on kõik väga tublid, sest kuuldavasti oli tase täitsa tugev olnud, koos inglise keelt emakeelena rääkivaid võistkondi ja nii. Nii et palju õnne päeviku poolt! Pisut vähemametlikku juttu Vilniuses käimisest saate lugeda siit Ja sel nädalavahetusel peeti Oxfordis sealne InterVarsity turniir, mis on Euroopa- ja maailmameistrivõistluste kõrval üks maailma tugevamaid väitlusvõistlusi. Siit võite leida ürituse tulemused, kust näeme, et Eesti esindusvõistkond Debatamates olid 140 võistkonna seas 68ndad ja kuuldavasti said ESL arvestuses veerandfinaalidesse finaalidesse. . Kõnelejatest leiame Allani parimana 138. kohalt. Seejuures tegid meie poisid ära kahele SSE Riia võistkonnale. laiendatud Baltikumist olid aga parimad Helsinki A (Gabe ja Richard), kes pääsesid koguni põhiturniiri veerandfinaalidesse, mis on äärmiselt kõva saavutus. Debatamates seikleb praegu endiselt inglismaal, osaledes järgmisel nädalavahetusel ka Cambridge'i IVl. TÄIENDUS: Uve kirjutab, et Debatamates jõudis ESLi arvestuses finaalidesse ja jäi napilt esikohast ilma ning lubab peagi ka pikemat teksti.

Veel välismaalt

[:2006-11-21 13:44:36]
Kiired uudised veel: Cambridges on Debatamates'i osalusel lõppenud sealne IV, mille tulemusi veel üleval ei ole, aga põhimõtteliselt Oxfordis läks neil pisut paremini, millest teadupoolest lisaks neile lehtedele ka suures meedias juttu oli. Teiseks on üles pandud Vilniuse turniiri täielikud tulemused, pildid ja muu nänn, mille juurde pääsete siit. Eelmise artikli täienduseks tuleks välja tuua, et veerandfinaali pääsesid lisaks varem mainituile ka pealinlased Kaarel ja Viktor.

Keskkooli MM võistkond valitud

[:2006-11-28 11:59:15]
Nädalavahetusel valis Eesti 'MM võistkonna treener Tajo pärast paarikuist valikprotsessi välja võistkonna, kes juulis sõidab Eestit esindama keskkooli väitluse maailmameistrivõistlustele. Tajo sõnul oli valikusõel tihe ja konkurents kõva. Aga et varasematel aastatel on pikk valikuprotsess tihtipeale pisut paksemat verd põhjustanud, otsustasime seekord võistkonna pisut valutumalt ära valida. Niisiis: võistkonda kuuluvad (trummipõrin) Eva Sule (HTG) Eva on eelmise aasta Eesti meistrivõistluste finalist ja suvelaagri parliturniiri võitja Herman Kelomees (TIK) Herman on eelmise aasta meistrikate kolmanda koha võistkonna liige Klairi Liis (GAG) Klairi on ainus eelmise aasta MM võistkonna veteran Marta Pulk (Sütevaka) Marta on pikaajaline ja teenekas Sütevaka Humanitaargümnaasiumi väitleja Viktor Nikonov (Reaalkool) Viktor on selle aasta Vilniuse tudengiturniiri veerandfinalist Kohtunikuna sõidab Eestit MMile esindama eelmise aasta treener Ragnar Siil. Tore on see, et kõik väitlejad on eri koolidest. Olles ise neid kaks korda näinud võin öelda, et potentsiaali on võistkonnas kõvasti ja kui me kõik oma MMteadmised treeningprotsessis kokku paneme, võib juulis juba tulemust oodata. Esimest infot Kore Mmi kohta võite lugeda siit Eelmise aasta tulemustest kirjutasime päevikus pikemalt juulikuus Rahvusvahelistele võistlustele minejate valimistest olimeil pikemalt juttu siin

Mõtteid meistrikate teemast

[:2006-12-01 12:46:43]
Anna kirjutab ja küsib etapi teema kohta mõnesid asju, panen oma vastuse siia, ehk on ka teised võistkonnad neile asjadele mõelnud. Hei Kajar. Popperi reeglite kohaselt on teema kitsendamine keelatud, eksole. Kas jah pool peaks väitluse huvides defineerima nii legaalse kui illegaalse immigratsiooni ( ja kui ta seda ei tee, kas ei pool tohib need sisse tuua) või jääma üldise defi (immigratsioon) juurde? kuna ma ise olen nii kuulnud kui ka kohanud päris palju tiime, kellel mõlgub mõttes defineerida ainult legaalne immigratsioon ja seeläbi ka väitlus kitsendada, kas nad peaksid turniiril automaatselt väitluse kaotama? Kuidas kohtunikud seda karistama peaksid (kui peaksid)? kas ka siis kui ei pool on rumal ja ebaausat defi tähele ei pane? aa, ja see vist ei ole ka automaatselt selge, et me räägime ELi välistest lähteriikidest (sest teema seda ju otseselt ei ütle). Mul on kolm vastust. 1. Immigratsioon: kas illegaalne, legaalne või mõlemad? Popperi reeglite järgi peavad jaatajad defineerima teema "nii, nagu keskmine mõistlik inimene seda tõlgendaks". Mida see täpselt tähendab on igas väitluses muidugi kohtuniku otsustada ja see otsus tehakse nende argumentide põhjal, mis võistkonnad oma tõlgenduse toetuseks toovad. Samas ei suuda ma küll praegu mõelda välja argumenti, mida ma kohtunikuna uskuma jääksin, selle kohta, et mõistlik oleks siin väitluses rääkida ainult illegaalsest või ainult legaalsest immigratsioonist. Nii et ma tungivalt soovitaksin defineerida laialt ning valmistuda mõlemast rääkima. Ja kui jah pool räägib ainult legaalse immigratsiooni mõjust siis eitus võib kindlasti ka illegaalse immigratsiooni sisse tuua. 2. Immigratsioon: kas EList väljastpoolt või ELi seest? Immigratsioon tähendab minu arusaamist mööda sisserännet ehk siis jah, rääkida tuleks ELi välistest riikidest tulevatest inimestest. Jällegi ma ei välista võimalust, et mõni võistkond ei või mõnda kohtunikku veendateistsuguses lähenemises, aga see peaks olema väga raske. ELi sisest protsessi nimetataks vist ikagi migratsiooniks. 3. Kas kohtunik peaks võistkonda ebaausa defiitsiooni eest karistama? Ei, Popperi reeglite järgi ei saa kohtunik võtta arvesse argumente, mida kumbki pool pole väitluses kasutanud. Seega kui eitajad nõustuvad jaatajate ebaausa definitsiooniga, peab ka kohtunik selles lähtuma. Mõtted või küsimused on oodatud kommentaaridesse.

Uus logo: mis arvate?

[:2006-12-04 20:35:46]
Nonii, siin ta nüüd on! ehk Totaalne muutumine Eesti Väitlusseltsi visuaalses identiteedis Enne:  Nüüd:  Uus logo on alguse saanud 2004. aastal Eestis korraldatud IDEA suvelaagri logost. Siin peaksid olema esindatud väitlus, nii graafiliselt kujutatuna kui võimalik, ja meie vapiloom sebra (need on need metsikud triibud seal keskel). Mis te arvate?

SSE Riga turniir

[:2006-12-10 18:09:36]
George Sorose auditooriumist otse Riia majanduskooli südames on edasi anda SSE Riga LMT IV 2006 tulemused. Meeskondade resultaate meil hetkel veel ei ole, Eesti esindusvõistkond Debatamates esindas meid turniiri finaalis. Kohe kui tulemused jõuavad, saavad nad ka siia üles. TÄIENDUS: Debatamates saavutas samamoodi nagu Oxfordi ESL finaalis tulemuse "väitlesime hästi, kohtunikud vaidlesid kõvasti, kas anda esikoht meile või neile, kes lõpuks võitsid". Viimatimainitute rollis olid seekord Agne ja Audinga Leedust, Mykolas Romerise ülikoolist Kõnelejatest oli Anna 9. Martin Mäesalu 7. Holger 4. ning Uve ja Allan jagasid omavahel esimest-teist kohta. Nii et viis kõnelejat Top10s ja kolm Top4s. Päris tubli tulemus. Poolfinaali jõudis neli eestlastest võistkonda: lisaks Debatamatesile veel Anna-Holger, Priit-Triin ja Tajo Silva. Veerandfinaalis olid peale nende veel Kerttu-Inga ja Martin Mäesalu kes väitles sakslase Sebastianiga. Martin ja Rainer jagasid 16-17 kohta ja jäid veerandfinaalist välja müdiviskamise tulemusena.

Kõige tõsisem väitlusformaat

[:2006-12-11 23:00:04]
Riias tuli jutuks jutuks USA ülikooliväitlus ja lubasin siia üles panna lingid dokfilmidele USA meistrivõistlustest ülikoolidele Policy formaadis. Siin need nüüd on: 20042005 ja 2006. Kui te kõiki ei viitsi vaadata soovitan alustada 2004. aasta omast. Üldiselt on põnev see, KUI kiiresti seal ikka räägitakse aga samas on asi ikkagi kohati täitsa arusaadav. Ja kui jõuate filmi teise poolde, kus lähebplay-off väitlusteks, näete ka täitsa tublisti emotsioone. Ja teine asi ka: vaidlesime tagasiteel bussis et kes on Eesti suurem eraomanduses olev tööandja. Ma päris kndlat vastust sellele ei leidnud, agaEesti ettevõtete konkurentsivõime edetabeli andletel on Hansapangal 6702 ja Falckil 3966 töötajat. Näiteks Balti Laevaremonditehasel on 3564 ja Eesti Energial koguni 8756 töötajat. Nüüd siis teate. TÄIENDUS: Siin on LA Timesi artikkel sellest, kuidas mõned võistkonnad on policys kiiresti rääkimise asemel hakanud kasutama räppi, indiaani meditatsiooni ja muid põnevaid taktikaid. Küsitakse, et kas see võib olla väitluse lõpp? Mis te arvate?

Meistrikate esimene etapp peetud

[:2006-12-19 19:40:27]
 2007. aasta keskkooli meistrikate esimene etapp sai nädalavahetusel Pärnus õnnelikult ajalukku saadetud. Nagu turniiridirektor Helina turniiri tulemustelehel kirjutab sai esikoha Rocca al Mare kooli võistkond Ühiskonn, koosseisus Andreas Elme, Joosep Lassmann ja Indrek Stern. Finaalis olid kohtunike hääled 2:1. Parim kõneleja oli Karin Öövel võistkonnast TPLK punktisummaga 387. Kõnelejate arvestuses järgnesid: Andreas Elme 384 Hanna Nõmm 380 Elllen Murula 378 Klairi Liis 378 Jaanus Korjas 376 Silver Suun 373 Viktor Nikonov 373 Joosep Lassmann 372 Marina Ninaste 371 Palju õnne võitjatele! Aitäh mõnusa turniiri eest! Esimesi pilte toimunust võite vaadata meie fotogaleiist siin. Loodetavasti tuleb neid veel juurde, kaasa arvatud õhtul toimunud glamuursest Tantsud tähtedega võistlusest. Ja kommentaaridesse, nagu ikka, on oodatud mõtted, kuidas järgmist etappi veel paremaks teha ja muidu arvamused ka

Jaanuse ja Elleni seiklused telemaailmas

[:2006-12-22 20:28:43]
Eile näitas Eesti kommertstele publitsistikalipulaev Kahvel oma saate lõpus väitlemist. EVSi esindasid Jaanus Korjas (TIK) ja Ellen Murula (TPL). Minu meelest oli väitlus hea, arvestades seda, et härrased saatejuhid andsid ainult kolm minutit kogu pulliks aega ja teema selgus alles kohapeal. Aga kuidas teile tundus? Mõned eredamad detailid ka: - Kiuri arvates on väitlus musta valgeks rääkimine - Kui kõneaegu ei ole, on Jaanuse vastu raske rääkida, ta sai umbes 2/3 kõneaega endale. Aga tal oli ka raskem pool. - Väitlejad jäid saate paigutuses alla Evelyn Sepale, Ken-Martti Vaherile ja skandaalsetele koeraomanikele. Kuigi rääkisid neist kõigist sisulisemat juttu. - Kahvli toimetaja hilisem reaktsioon olla olnud "Nad on mõlemad niiii ilusad". - Kiurile jäid väitlusest meelde ainult vaheküsimused - Filatov toetab lastekodulapsi! - Hannes palus kõigil kirjutada, kes nende arvates väitluse võitis. Kohtunikulehed teele!

Uudiseid tudengite MMilt

[:2007-01-01 14:40:07]
Tere ja head uut aastat! Homme paneme siia üles ka mõned Päeviku uusaastalubadused. Praeguseks aga läbi meie korrespondendi Uve uudiseid Kanadas toimuvast tudengite MMist. Kõige täpsemaid-värskemaid teateid võite lugeda ajaveebist Esimenevalitsusfinaalis (stiilinäide: "I'll announce the break as soon as possible after it's release - but I have a girlfriend (seriously!) and it is New Year's Eve.") Aga sinna praeguseks ilmunud tulemustest võiks välja tuua, et Helsinki A (tavaliselt Rich ja Gabe) on breikinud 32 tugevaima hulka ja SSE A (Oxfordis oli selle koosseisu nime all kooslus Yuri ja Paulius) ESLi 16 parima hulka. Eestlaslikult kadedad õnnesoovid naabritele! TÄIENDUS: Martin kirjutab kommentaarides, et SSE A on tõesti Yuri ja Paulius.

Mis oleks, kui saaksime õige kuulsaks?

[:2007-01-02 22:56:35]
Tartu tudengiklubi listis käib täitsa põnev diskussioon EVSi võimaliku rolli üle valimisdebatte analüüsides. Panen selle siia ka kommenteerimiseks üles, kõik väitlejad ei ole ju Tartu klubis. Lühike resümee: 10. jaanuaril proovime ETV selle aasta esimest Fookust väitluskohtunikena hinnata. --- Rainer kirjutab: Tere ja head uut aastat. Mul käis hiljaaegu peast läbi üks selline mõte. Tõenäoliselt on vähe väitlejaid, kes ei tea, et 4. märtsil tulevad valimised. Ja nagu ennustatakse, ühed kõige populistlikumad, mida Eestis nähtud. Kus kõik lubavad kõike ja mitte midagi, taas muutub moesõnaks "vassimine" ja urgitsetakse välja uued skandaalid.Ühesõnaga - valimiste päevaks on inimesed kõikides poliitikutes nii pettunud, et ei oska kedagi valida. Mis oleks, kui Eestis oleks selline internetiportaal, nimetame seda näiteks Kandidaatide Välimäärajaks, kus iga inimene saab otsustada, missugune on tema valimispiirkonnas see kandidaat, kes teda kõige paremini esindab. Inimene valib leheküljele sisenemisel valimispiirkonna (nt Lohusuu) ja sisestab kolm asja, mis teda kõige rohkem huvitavad (nt kalapüügi kvoodid, noorte õpetajate palk, kuritegevus), ja lehekülg, kus on olemas kõikide kandidaatide kolme-nelja lubaduse (või veel parem, pädevusvaldkonna) nimekiri, koostab selle põhjal kandidaatide paremusjärjestuse (nt kandidaat nr 303: E. Uba - 94%, kandidaat nr 201 K. Nurk - 88%). Võtmeküsimus on andmebaas - kas see on piisavalt neutraalne? Selle koostamise peaks enda peale võtma mõni sõltumatu institutsioon - võib-olla mõni selline organisatsioon, mis rõhutab tugevama argumendi olulisust Eesti ühiskonnas. Või siis peaks kandidaadid enda kohta käiva info sisestama ise... Kahjuks olen ma kulutanud kogu oma kõneaja, selgitades plaani. Plaaniga kaasnevatest hüvedest räägib täpsemalt järgmine kõneleja, kelleks on ... Tajo kirjutab: Hei! Mul on hea meel opositsiooni liidrina kohe valitsuse plaanist kinni haarata ja juhtida tähelepanu plaani kitsaskohtadele! Nimelt on seda omadustetabelit väga keeruline koostada - kõik kandidaadid lubavad kõike, eriti kui anda neile endile võimalus oma profiili täita. Samuti on raske "objektiivsel meeskonnal" neid 5 suurimat lubadust välja sõeluda - erinevates valimisringkondades võivad erinevad kandidaadid lubada erineval hulgal erineva konkreetsusastmega asju. Niiet sellise objektiivse tulemuse saamine on kokkuvõttes võimatu (vaadake kasvõi seda entusiasmi kuidas enne valimisi erakondade noortekogud igale poole telehääletustele ja netigallupitele vastavad). Paar sõna ka probleemi enda kohta. Tõsi on, et on inimesi, kel pole aimu, kelle poolt hääletada. Samas, neid pole väga palju, kusjuures enamus inimesi Eesti Vabariigis ei hääleta mitte valimisplatvormide järgi vaid selle järgi, milline mees on "omakandipoiss", keda ta telekas nägi jne. Kurb, aga kahjuks tõsi ja ka meie loengutes korduvalt analüüsitud ning tõestatud fakt. Inimesi, kes ei oskaks ühtegi kandidaati valida on valimisealistest kodanikest väga väike murdosa. Jõudes läbi nende kahe argumendi nüüd cost-benefit analüüsi juurde siis selle lehekülje loomiseks läheb mitu korda rohkem ressurssi kui sellest meile kõigile lõpuks kasu on. Aitäh veelkord! Ja ma loodan, et ma olen teid suutnud veenda selles, et opositsioon võidab alati. Tajo Kui meil on praegu Briti parl. siis äkki 2. valitsus tuleb laiendusega välja :D Kajar kirjutab: Tere Teise valitsusena teen kahte asja: a) annan suht avalikult Rainerile nuga b) laiendan valitsuse plaani paari uue mõttega. Niisiis läheme noaandmise juurde. Ma näen andmebaasil kahte probleemi: 1. Kandidaatidel puuduvad Eestis isiklikud lubadused, need on ikkagi parteide omad. Ja isegi kui on mingid isiklikud asjad, ei ole kandidaadil suurt vahendeid neid täide viia. Seega edendaks see andmebaas ainult meie niigi suurt isikuvalimiste probleemi. Aga mis siis, kui me teeks sama asja, aga parteidega? Analüüsiksime programme ja valimisplatvorme ja siis inimesed saaksid sisestada oma huvid ja andmebaas ütleks, kes neid tõenäoliselt täidaks? Siit tuleb minu meelest teine probleem. 2. Ma kardan, et meil ei ole selliseks analüüsiks ka kompetentsi. Väga raske on öelda, kas mingi lubadus on populistlik või ei ole (võis isegi asetada seda kusagile skaalale): see on ju prognoos asjade kohta, mille kõik tegurid pole teada. Samamoodi on raske öelda, milline poliitika oleks Eestile parim: isegi majanduseksperdid ei suuda öelda näiteks millist mõju omaks astmeline tulumaks meie riigi majanduskasvule, maksutulule, välisinvesteeringutele või maksupettuste arvule ja kas kõiki neid mõjusid arvesse võttes tulemus oleks parem kui praegu või halvem. Ehk siis: me oleksime kingsepad, kes proovivad bussi juhtida. Aga kuidas me siis saaksime oma liistude juurde jääda? Seda räägin teile oma laienduses. Meie liistud on ikkagi väitlus ja mulle tundub, et mida me saaksime pakkuda, et inimesed suudaksid paremaid valikuid teha, olekski valimisdebattide analüüs. Ehk siis tuleks olla neile kohtunikuks. Öelda inimestele, kes põhjendab oma platvormi paremini ja sisulisemalt. Et kui see oleks päris väitlus (mida ta ju selles mõttes peaks olema, et kodanikud peaksid hääletama selle erakonna poolt, kes esitab tugevaima argumendi) siis kes võidaks. Aga. Me ei ole sellist asja kunagi proovinud. Seega plaan järgmine: 10. jaanuaril on ETV eetris selle hooaja esimene fookus, Eesti suht ainus avalikule debatile pretendeeriv saade. Võtame meie pädevad väitluskohtunikud ja palume neil seda fookust kohtunikuna jälgida ehk siis pärast täita justkui kohtunikuleht: mis olid peamised argumendid, kes need võitis, kes kokkuvõttes peale jäi ja ehk ka mõned individuaalsed kommentaarid väitlejate kohta. Ja vaatame siis õunte pealt, kas meil on avalikkusele miskit pakkuda. Kes tuleks paati? Kajar P.S Mingis vormis on see debati analüüs meil ikka plaanis ära teha. Aga et ta võimalikult pädev saaks, on teise, kolmanda ja neljanda opositsiooni sõnavõtud väga oodatud. P.P.S Panen selle diskussiooni ka Päevikusse üles. Allan kirjutab Tere ka mitte-nii-aktiivse-liikme poolt. Lisaksin omalt poolt paar remarki. Enne kui alustan, peab ütlema, et idee mulle meeldib(eriti Kajari laiendus) aga mõned kitsaskohad siiski on millele tahaks tähelepanu juhtida. 1) Teatavasti kajastatakse valimiste eelset nö. "debatti" Eesti meedias väga laiaulatuslikult. Siit ka minu esimene üsna loogiline küsimus. Mis tasemel me seda väitlust lahkama hakkame? Kui analüüsida iga päev kõigis eesti meediakanalites välja käidud poliitikute "argumente", siis muutub asi liialt laialivalguvaks(ajalehed, raadio, televisioon, blogid, on-line meedia, otsepostitused ja propa- oi tähendab parteiajalehed ja muu tasuta jagatav "teave" mis ei põle kuigi hästi). Pigem võiks valida mõne tähtsama kommunikatsioonikanali, (suuremad päevalehed, televisioonikanalid) ja seal esitatavate argumentide ja vastuargumentidega tegeleda. Teine antud teema alapunkt on ka argumendi ja väitluse kvaliteet. Enamik nö argumente on ju Eesti poliitikas inimese pihta suunatud, kas ja mismoodi on üldse võimalik sellisel juhul mingit otsust langetada(Savisaar: Laar on varas. Laar: Ei, Savisaar on varas.)? Sest ausalt öeldes, mingisugusele koolipoiste kemplusele, kus peamine tüliküsimus selles, kes möödunud peol kelle joogi ära jõi... sinna pole küll väitluskohtunikku vaja. Seal osutub võitjaks see, kes lihtsalt kauem ja kõvemini karjub. 2) Teine küsimus on meie endi poolt kasutatav väljund. Kuidas me oma analüüsi tulemused teistele teatavaks teeme? Lõpetuseks: Lubasime uut aastat - Tehtud! Teie Edgar. Aare kirjutab Nii. lavale tuleb ka kolmas opositsioon. esimese valitsuse plaanile andis Kajar küll juba täitsa õigustatult nuga. Ja sellised political compass'i (http://www.politicalcompass.org/questionnaire ) taolisi asju eelmistel valimistel juba minu arust keegi tegi, Postimees vist. Lasti poliitikutel küsimustikke täita ja siis said inimesed ka neid täita ja nii said teada, et kes sulle maailmavaatelt kõige lähemal on. Meedia sobibki seda rolli täitma ilmselt veidi paremini kui väitlejad, jätkemgi see neile. Me võiksime muidugi aidata neid peamisi teemasid identifitseerida, mida küsima peaks, juhul kui meedia ise sellega hätta jääb. Mis puutub fookuse hindamisse, siis see oleks ju esmapilgul tegelikult täitmata nišš küll. Võrdlus võib olla küll ehk kohatu, aga kui USA presidendikandidaadid meedias väitlevad, siis on kohe järgmisel päeval meedia täis erinevaid eksperte, kes hindavad, et millises punktis üks või teine kandidaat võitis. Ja et kes kokkuvõttes väitluse võitis. Meie valimiste kontekstis tähendaks see ehk pigem ehk seda, et me äkki suudaksime tõesti sellest mullist mõned olulised punktid välja tuua - oleksime justkui natukene argumentatsioonisemiootikud. Sihtgrupi küsimus on ka muidugi asjakohane, aga kui on hea analüüs, küll siis keegi sellest hoolib ka. Aga mul on ka üks põhimõtteline eriarvamus. Kõik justkui võtaksid eelduseks selle, et poliitiline protsess ongi nagu väitlus, et ideaalis peaks tugevam argument võitma ja seetõttu see, kes suudab paremini argumenteerida, peaks võitma ka valimised jne. Aga poliitiline protsess on ju siiski natuke keerulisem. Ühel hetkel taandub kõik sellistele maailmavaatelistele küsimustele, mille sisuline argumenteerimine on mõttetu. Väärtusi ei ole võimalik argumenteerida, sest erinevad maailmavaated viivad erinevate lõppeesmärkideni, mis ju vaatamata oma erinevusele võivad olla sama väärtuslikud. Et näiteks kuigi mina isiklikult arvan, et kõik rahvuslased-konservatiivid-homofoobid-ksenofoobid võiksid iseseisvalt süttida, siis ei saa ma samas öelda, et nende argumendid on nõrgemad kui minu omad - ühiskonnad, kus me tahame elada, on lihtsalt nii erinevad. Aga mida vähem põhimõttelisemad teemad on, seda vähem need väärtused seal muidugi mängu tulevad. Kui mingis inimtegevuse valdkonnas jagavad suurem osa inimesi sama lõppeesmärki (kasvõi nt. kättesaadav ja kvaliteetne tervishoiusüsteem), siis on argumentide võrldemine ilmselt lihtsam. Ja ega tegelikult valimistel väga põhimõttelisemate küsimusteni ju ei jõutagi. Seega, seda valimisdebati analüüsi võiks proovida küll.

Uve Poom Superstaar: tudengite väitlusMMi lõpp

[:2007-01-04 19:37:27]
 Pilt on suht vilets, aga ehk tunnete randmenõksust ära, kellega on tegemist? Esimesele õigesti vastajale au ja kiitus! Kes huvituvad MMi lõpptulemusest ja mõnest kirjeldusest, mis seal lõpus toimus, soovitan soojalt lugeda sakslase Jensi blogi. Muuhulgas saab sealt lugeda finaalikõnede lühikirjeldusi (ESL: LO further argues that the public must know about politicians' adultery to judge their moral character especially in countries in which cheating on your partner is illegal. I love argumentation based on premodern values ...) Samast leiate ka posti pealkirjas olnud kommentaari Uvele. Tulemustest niipalju, et SSE A ESL finaaali siiski ei võitnud ja maailmamistriks tuli võistkond Sydney G.

Parem Uus Aasta

[:2007-01-05 00:24:05]
Päeviku toimetajal on seoses uue aastaga mõned ideed, mis peaksid selle kanali loodetavasti väitlejale veel kasulikumaks tegema ning ehk vahel ka väitlusega mitte seotud inimestele lugemishuvi pakkuma. Esiteks on plaan hakata siin ilmutama kolme poolkorrapärast artiklisarja: Tarkuse Allikad Tarkuse allikad hakkab ühekaupa vaatama neid kohti, kust väitlejad tavaliselt uurimistööd teevad. Proovime anda ülevaate sellest, kui usaldusväärse allikaga tegu on, ning pakkuda praktilisi nõuandeid, kuidas seda paremini kasutada. Ja loomulikult ootame kõigi väitlejate tagasisidet ja täiendavaid nõuandeid. Jama! Jama on rubriik, kus hakkame ümber lükkama laialt levinud väärarusaame, linnalegende ja muud sellist, mida üks asjalik väitleja kuidagi uskuda ei tohiks. Need ... on hullud See pikamas perspektiivis Asterixilt ja lühemas Eesti ja eestlaste sloveenlasest fännilt Simonilt plagieeritud lause tähistab rubriiki, kus me hakkame teieni tooma erinevate rahvuste hullumeelseid või vähemalt põnevaid seaduseid ja tavasid. Esimese näitena võiks ehk välja tuua näiteks selle kirjutise. Ja veel oleks kavas teha Päevikus üks pisut põhjalikum uuenduskuur, mille käigus asju pisut ajaveeblikumaks muudame: täiendame kategooriaid, lisame mõned asjad ning püüame olla veel operatiivsemad ja sisutihedamad. Kohtume meie veergudel! Teie Päevik.

Avaliku väitluse analüüsimisest

[:2007-01-10 14:29:05]
Nagu eelmine nädal kirjutatudon Seltsis olnud plaan, et äkki võiks proovida väitluskohtunikena ühte avalikku debatti hinnata. Tookord jõudsime järelduseni, et mis me ikka räägime, võtame kätte ja proovime omakeskis ära, on näha, kas asjal on mõtet. Ja jutt jäi, et võtame sihikule selle aasta esimese ETV Foorumi saate. See siin on nüüd minu ettepanek, kuidas kohtunikuks olemist menetleda. Täiendused ja parandusettepanekud on oodatud kommentaaridesse. 1. Soovi korral võiksid kohtunikud koguneda kusagile ühte kohta, kasvõi näiteks väitlusjuhi korterisse Tartus. Aga see pole kohustuslik, võib ka omaette kodus kohtunik olla. 2. Saate ajal tuleks samamoodi kui väitluseski pidada flow-d, kuhu saaks kirja panna erinevad argumendid, mida esitatakse, ja nende ümberlükked. Ma ise kujutan seda nii ette, et on üks suur tabel, kus tulpades on esinejad ja ridades siis kõik erinevad argumendid. Aga väga võimalik, et kuidagi teistmoodi oleks mugavam. 3. Kui väitlus on läbi, tuleks täita kohtunikuleht. Nagu ikka, peaks kõigepealt otsustama, millised olid olulisemad vaidlusküsimused ja kes (kas siis üksi või ka ad-hoc moodustunud tiimina - vahel on see valitsus-opositsioon alusel, vahel kuidagi teistmoodi) need võitis. Seda otsustaks nagu kohtunikud ikka - esitatu loogika ja toodud tõestuste põhjal. Üksikute esinejate puhul võib muidugi panna nagu Briti Parlis järjestuse esimesest viimaseni, aga ma ei ole kindel, kas see alati võimalik on. 4. Proovida võiks ka igale väitlejale kõnelejapunktide panemist ja lühikese kommentaari kirjutamist, ka samamoodi nagu väitluses kohtunikulehel. 5. Viimaseks võiks välja tuua üldised pedagoogilised kommentaarid väitlejatele, kui neid on (a la ärge rünnake nii palju isikuid, tooge rohkem näiteid vmt). Täidetud hindamislehe võiks siis saata mulle, kes kogu asjast midagi kokku peaks kirjutama. Siis peab juba õunte pealt vaatama, kas neist ka midagi avaldamiskõlbulikku on. Sellised mõtted. Mis arvate?

Tallinn Open

[:2007-01-12 13:57:20]
Tallinn Open algab siis täna peale esimeste koolituste-aruteludega. Esimesed voorud toimuvad homme hommikul. Meil on meeliülendav hulk võistkondi, sealhulgas kõvasti välismaalasi. Turniirile tulijatega saate tutvuda siin. Kindlasti tasuks Tallinnas viibijatel, kes turniiril ei osale, tulla laupäeva õhtul toimuvale meeleolukale koosviibimisele pubis Texas Honky Tonk (mis asub Hella Hundi kõrval) ja pühapäeval kell 16.00 Raekoja saali finaali vaatama. Ja märgiks EVSi esindatusest meedias käisime Lauraga mõni päev tagasi Kuku raadios Openist ka rääkimas. Helilõiku sellest kuulakesiit.

Conclusions from Tallinn open 2007

[:2007-01-15 20:54:29]
 UPDATE: Some photos of the tournament like the one above are available here This is a special English edition of the Estonian debate blog Väitluspäevik and includes some memories from Tallinn Open 2007. So Tallinn Open is over. Over the weekend we had 22 teams from five nations, debating soft drugs and nuclear power in the beautiful rooms of Tallinn English College. Of the eight teams that made it to the quarterfinals two were Lithuanian (Both from Kaunas Jesuit Gymnasium), one Slovenian (Slovenian Mix) and five Estonian. The semifinal teams were Tec-Tac (Laura, Herman, Jaanus), KJG B (Augustas, Lukas and Vytautas), RealK (Klairi, Viktor and Uku) and Earthforce (Marek, Silver, Marko). We had the privilege of holding the finals in the medieval Tallinn town hall. Besides the debate there were speeches from academician Endel Lippmaa and Alo Kelder, who is the development director of Estonian Energy. Both guests praised the quality of the debate and knowledge of the debaters, which was great because usually our guest speakers say something like:"Well the debate was OK for your age, but there were some mistakes that I'd like to correct..." and then go on for 20 minutes. Anyway the debate was a really close one. The teams (Tec-Tac and KJG B) had already met in the prelims and there the Lithuanians had prevailed. In the final, with the teams on opposite sides, Tec-Tac managed to get their revenge by a 3:2 decision. So they ended up with the zebras that they, as organizers, had bought for the winners a couple of days ago. Oh, by the way, on the zebras. I'm not sure we mentioned in the finals that a zebra is the mascot of Estonian debating society. Our motto is "Zebra: a black animal with white stripes or a white animal with black stripes?" So that's the reason for our zebra fetish. Anyway, the best speakers were Augustas and Ieva from Kaunas and Jaanus from Tallinn. The full results will be up on the tournament website in the next few days. The organisers would like to thank the supporters of the tournament: Youth and Sport department of the city of Tallinn, Estonian Gambling-tax Council and Tallinn English College. Thank you for making this event possible! We'd also like to once again thank all the teams and adjudicators for participating in the tournament and in our fabulous party with international songs and hope to see and debate with you soon! You are welcome to leave comments to this article if you have memories, pictures or anything else to share!

Otseülekanne Bushi "Olukorrast riigis" kõnelt

[:2007-01-24 04:47:16]
 Bush, veerand asepresidenti ja pool spiikrit TÄIENDUS: Anna kirjutab, et huvilised, kes öösel ei tahtnud üleval olla võivad kõnet näha siin. Retoorikahuvilised kindlasti teavad, et kohe-kohe on toimumas maailma iga aasta üks tähtsaim kõne, USA presidendi traditsiooniline "Olukorrast riigis" (State of the Union adress) Kongressile. Proovime siin päevikus oma tavatöö kõrvalt sellest väikese otseülekande anda. Alustuseks natuke konteksti: President George W. Bushi poulaarsus on langenud kõigi aegade kõige madalamale tasemele, vaid 31% ameeriklasi arvab, et nende president teeb head tööd. Septembris kaotasid vabariiklased üle pika aja kontrolli Kongessi mõlema koja üle, seetõttu oodatakse tänasest kõnest eeskätt mõlemale parteile sobivaid lahendusi. Samas peab president põhjendama oma plaani suurendada Iraagis olevate sõjaväelaste arvu. Populaarse telekoomiku Jon Stewarti eelvaadet kõnele saate vaadatasiit. Muuhulgas ütleb Stewart, et "Olukorrast riigis" kõned seavad vastamisi kaks vihavaenlast: George Bushi ja sõnad. Ja CNN näitas just lugu "ajaloolisest muutusest", mis seisneb selles, et kui vanasti tutvustas presidenti Kongressile üks mees (mitte et Kongress ei teaks, kes president on), siis täna ütleb üks mees "Proua spiiker" ja teine "USA president George Bush". Metsik muutus! kell 4.09 Bush tuleb, teadustajad said täitsa hästi hakkama. Presidendil on, nagu ikka, tipp-topp must ülikond ja kerge täpisäbruga sinikashall lips. Kohalolijatel surutakse kätt. 4.12 Spiiker Nancy Pelosi esitleb Bushi veelkord. Bush:"Mul on suur au olla esimene president, kes avab kõne sõnadega proua spiiker..." Vastne spiiker Nancy Pelosi on tõepoolest ajaloo esimene Kongressi naisjuht. Selles jõudsime siis USAst juba ette. Presidendi avasõnadele järgnevad tormilised ovatsioonid. 4.15 Kõne algab päriselt. Ei, siiski mitte, nüüd määrib president mett mokale demokraatidest enamusele. Ja ütleb, et nad peavad kõik koos töötama. Kohe hoopis teine jutt, mis kõik need eelmised aastad. 4.17 "Majandusel läheb hästi. Meil on vaja rohkem ettevõtlust ja vähem riiki. Kõigepealt peame tasakaalu saama eelarve." Seisvad ovatsioonid. Ja kõvad sõnad presidendilt, kes on tekitanud rekordilise riigieelarve defitsiidi. Bush lubab viia eelarve viie aastaga tasakaalu ja langetada tarbetuid kulutusi. Uhke! 4.21 Nüüd haridus. Bush ütleb, et olukord on paranenud ja et tuleb anda rohkem kontrolli kohalikule tasandile ja lasta viletsate koolide lastevanematel oma laps mujale kooli panna. Kõlab väga nagu sõber Tony jutt Inglismaalt. 4.23 Lubadus tervisekindlustust laiendada saab seisva ovatsiooni. Bushi seda algatust on juba enne kiidetud, detailid näiteks siin. Aga osade plaanide kohal plaksutab Bushi taustal kaasa ainult asepresident Cheney, Pelosi istub lihtsalt reserveeritud näoga. 4.27 Immigratsioon. Bush ütleb et USA vajab programmi, mille alusel töötajad saavad seaduse alusel ajutiselt USAsse tööle tulla. Sama plaani on toetanud ka California kuberner. Immigratsiooniteema lõppeb mõlema partei püsti plaksutamisega, seda peetakse ka alaks, kus kongress isegi mingi tulemuseni võib jõuda. 4.30 Nüüd on huvitav: energiapoliitika. Bush ütleb, et tuleb vähendada sõltuvust naftast ja loeb ette praktiliselt kogu Greenpeace'i programmi: tuul, päike, mais ja vooluvõrku käivad autod. Ja lubab bensiini kasutamist kümne aastaga 20% vähendada. Aga kes siis SUVdega sõitma hakkab? Kongressil muidugi on rohelise jutu peale tõsine trenn: püsti-istuli, püsti-istuli. Nii tuleb päeva lõpuks pea kolmekohaline arv kükke. Lõpetuseks lubab president vastata globaalse kliimamuutuse väljakutsetele. Loe: tunnistame, et oleme kliimamuutuses süüdi, aga Kyotoga seepärast veel liituma ei hakka. 4.34 Bush ütleb, et senatil on kohustus kinnitada ülemkohtu kohtunikke. Vabariiklased hüppavad püsti ja plaksutavad. Misasja? Nad siis ei teadnud või? 4.35 Et võita sõda terrorismiga "We must take the fight to the enemy". Jälle kõik püsti, Pelosi küll korra kahtles. "Me võlgneme palju avalikele teenistujatele, kes terroristidega võitlevad." See väide saab 15 sekundit seisvat aplausi. Tõsised on nad seal selle terrorismiga küll. 4.39 Terrorijutt jätkub. Hillary Clinton kuulab hoolega, Barack Obama kas loeb midagi või tukub. Bush räägib vana juttu sellest, et sõda terrorismiga on meie aja otsustav võitlus. 4.43 Nüüd tunnistab president, et 2006. aastal läks Lähis-Idas täitsa halvasti: Hezbollah Liibanonis, Iraak ja Süüria, konfliktid Iraagis ja Afganistaanis. Aga me suudame ikkagi võita! Selle heinzvalguliku mõtte peale tõusvad enamikus plaksutama ainult vabariiklased. Bushi vasaku kulmu sisemine osa hakkab kahtlaselt juuksepiiri poole hoidma. Halb meik? Bush põhjendab oma uut Iraagi plaani ja jutu järgi on küll nii, et teist varianti ei ole. Samas ei ole juurdelisatud meeste arv eriti suur, vadi 20%. Niipalju sõdureid on USAl Iraagis varem juba olnud. Bushi palvele USA sõdureid toetada plaksutavad kõik jälle püsti. See muidugi ei tähenda, et demokraadid ka presidendi plaani toetaks. 4.52 Ei anna Iraagile tuumarelva! Toetame Palestiina riiki! Põhja-Koreale ka ei anna relva. kaitseme Valgevene, Kuuba ja Birma inimeste vabadust. Ja Darfuri aitame. Ukranina-Georgia täna paraku ei skoori. Ja Kagu-Aasias on ju ikka Myanmar tänapäeval? 4.54 Aitame Aafrikat. Toetame kaubanduse laiendamist ja võlgadest loobumist. Tubli. 4.56 Nüüd räägime korvpallur(!) Dikembe Mutombost, kes on toodud rõdule istuma ja kes on Aafrikas sündinud USA kodanik, kes ehitas oma kodulinna haigla. Mutombo saab sama pika ovatsiooni kui sõdurid. Aga ta on ise kohal ka ja, olgem ausad, väga suur ja tugev mees. Ahah, nüüd plaksutatakse ka sotsiaalsele ettevõtjale Julie Eigner-Clarke'ile. Tema on küll väike blond naine, aga plaksutatakse ikka. Ja nüüd. mees, kes päästis teise mehe rongi alt. Plaksutaakse tallegi. Äkki oleks äge ka mõni lõhkenud biitsepsiga vmt TV3 doki mees? Ei, nüüd on sõdur, keda tulistati lahingus rindu ja kes ei lasknud endale abi anda ja võitles edasi. Sõdur saab kõige pikema aplausi, milles ka ise innustatult kaasa teeb. Ta näeb natuke kivipalluri moodi välja, aga seda ei tohi nüüd halvasti võtta, sest newsweek ükskord kirjutas, et Eesti sõdurid Iraagis on nagu Ivan Drago Rocky 4st 5.03 on "God bless!" ja kõik läbi. CNN ütleb, et suuri üllatusi ei olnud. Ja et demokraadid toetasid presidenti kohati rohkemgi kui vabariiklased. 5.15 Nüüd on täitsa väitlusvärk, E1 rollis on uus Virginia senaator Jim Webb, kelle napp võit demokraatidele ka senatis ühehäälelise ülekaalu tõi. Webb ütleb, et tahab rünnata kahte asja. majandust ja välispoliitikat. Majandus. Keskmine tööline saab 100 korda vähem palka kui boss, kuigi tootlikkus on maailma kõrgeim. Kui Webb oleks päris väitleja, viitaks ta kindlasti Economisti artiklile. Ja Webb lubab tõsta miinimumpalka (juba tehtud) ja muid asju. Välispoliitika. Webb ütleb, et Iraagis on ikka halvasti ja näitab oma isa pilti. Issi oli kolm aastat välismaal sõjaväes. Jim ise oli koos vennaga Vietnamis, tema poeg on Iraagis. Väga isiklik argument! Aga mõte on selles, et me (ameeriklased) tahavad juhtidelt eluterveid otsuseid sõttamineku kohta. Ja, üllatus-üllatus, Bush pole seda muidugi pakkunud. Ja nüüd oleme me rahvana sõja pantvangis (kiiduväärt kujund). Keegi ei toeta sõda enam. Ja seepärast tahame plaani, kuidas meie sõdureid Iraagist ära saada. Kokkuvõttes täitsa tugev kõne. Teie mõtted on oodatud.

Vaese mehe demokraatia

[:2007-01-26 16:21:16]
Kirjutasin täna ühe väikese jutu selelst, kuidas me neid valimisdebatte tahame analüüsida. Panen selle siia ka, sealt selgub suht hästi, kaugel see asi on. Neeme Korv, kusjuures kirjutab Postimehessuhteliselt samasisulist juttu, ainult et tera vähemdiplomaatiliselt. --- Eesti Väitlusselts on oma missiooniks valinud Saksa ühiskonnateadlase Jürgen Habermasi maksiimist “demokraatlikus ühiskonnas peaks mõjule pääsema tugevam argument, mitte tugevama argument” lähtudes tugevamate argumentide toetamise. Meie põhitegevus selle nägemuse täideviimisel käib läbi haridussüsteemi: koolide ja ülikoolide juures väitlusklubide loomine ja väitlejatele ürituste korraldamine. Ent viimasel paaril aastal oleme püüdnud oma tegevust laiendada ka teistesse valdkondadesse. Peamine valdkond, kus tugevama argumendi mõjulepääsemine on oluline, on loomulikult poliitika. Just poliitikas tehakse neid otsuseid, mis Habermasi järgi tuleks avalikus ruumis põhjalikult läbi vaielda ning lahendustest kõige ratsionaalsemate argumentide toetatu välja valida. Meie väitlusseltsis ei pretendeeri kindlasti oskusele öelda, milline on Eestile tuleviku mõttes õige poliitika. Ent me loodame, et suudame oma kogemustele toetudes osutada, kes omi seisukohti sisulisemate argumentidega toetab. Selleks oleme plaaninud oma parimate väitluskohtunikega mõnesid valimiseelseid debatte jälgida ning neid just erapooletu kohtuniku vaatevinklist hinnata. Kui ausalt tunnistada, ei ole meie esimesed katsetused eriti vilja kandnud. Probleem on pisut selles, et päris tõsiseid avalikke debatte Eestis eriti ei toimu. Näiteks võiks siin tuua ETV vormiliselt väitlussaate Foorum. Selle aasta esimeses Foorumis oli teemaks võimalik arstide streik, mille üle stuudiosse tulnud poliitikute, arstide, haiglate ja haigekassa esindajad võrdlemisi sõbralikult diskuteerisid. Samal ajal venisid teleri ette neid kuulama kogunenud väitluskohtunike näod aga järjest pikemaks, sest väitlust saates ei toimunudki: kõik kõnelejad justnagu nõustusid üksteisega. Loodetavasti valimiste lähenedes see päris nii ei jää. Avalike väitluste jälgimisel jäänud mulje põhjal võiks öelda, et neid saaks parandada kahest kohast. Esiteks võiksid vaidlusküsimused olla sõnastatud konkreetsemalt ning ühele küsimusele tuleks pisut rohkem aega pühendada. Teiseks võiksid poliitikud rohkem tähelepanu pöörata ka oma vastaste argumentide ümberlükkamisele ja vähem vastaste isikutele. Ent see on tõesti vaid mulje põhjal öeldud enne seda, kui meil õnnestub mõnda tõelist väitlust hinnata – see tähendab argumendid üles kirjutada ja enda jaoks läbi mõelda – ei tahaks me Eesti avaliku väitluse iseloomustamiseks midagi põhjalikumat öelda. Väitlejatena me ju teame, et kui midagi ilma tõestusmaterjalita väita, on oponentidel seda väga lihtne ümber lükata. Kellel tekkis huvi väitluskohtunike avalike väitluste analüüsimise projekti vastu, võib edaspidi selle kohta infot leida meie ajaveebist www.debate.ee/blog. --- Aga et kui järgmine kolmapäev tundub hea teema, siis proovime järgi.

Mis päev täna on? Milton Friedmani päev!

[:2007-01-29 13:51:37]
 Ei, päriselt ka! Möödunud aastal surnud USA majandusteadlast, vabaturu ja liberalismi toetajat tuleb Väitluspäevikus meenutada kahel põhjusel. Esiteks eestlastena on meil olnud peaminister, keslugenud vaid ühte majanduspoliitika teemamist raamatut ja teiseks on meie seas paljud, kes sama innukalt loevad vaid ühte ajakirja. Viimase ajaveebist võite vanahärra Friedmani mälestuseks lugedamitmete tähtsate majandusinimeste arvamusi temast.

Mäss õppekava vastu!

[:2007-02-02 13:17:05]
See on nüüd väitlusteemadest natuke kaugel, samas haridus- ja noorteorganisatsioonina meil oluline ka selles teemas toimuvaga kursis püsida. Kolm väga laia huvirühma: õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on teinud uue riikliku õppekava suhtes sellise ühisavalduse, mis ütleb:"Jõudsime järeldusele, et Riikliku Õppekava põhimõtteliselt vaja ei ole. Kõik seni tehtud katsed koostada RÕK-i on äpardunud ja oleme veendunud, et ka edaspidised pingutused selles suunas ei saa õnnestuda." Arvamusi?

Need prantslased on hullud: keera ennast tööl magama

[:2007-02-02 13:38:45]
Kes sobiks paremini meie uue, hullumeelsena tunduvaid plaane tutvustava artiklitesarja esimeseks subjektiks, kui prantslased. Seadustatud 35-tunnise töönädala rahvus uurib nüüd võimalust lubada inimestel ka töö juures magada, kirjutab agentuur AP. Kus ma ennast kirja saan panna? Kui te satute ka mõne hullumeelse plaaniga artikli peale, mis parlikaasuseks tundub sobivat, andke mulle ka teada ja jagame seda siin maailmaga. Või,noh, nende mõnekümne inimesega, kes Päevikut lugemas käivad. P.S. (Päevik lubab, et veel tänapäev kirjutame me ka väitlusest midagi)

Kuidas veeta veebruaris meeleolukas nädalavahetus või neli

[:2007-02-02 19:23:05]
Loomulikult väideldes/kohtunik olles. Siin on variandid: Sütevaka ja Hansapanga V väitlusturniir 10. veebruaril Pärnus Teema: "Alaealiste kuritegevuse vähendamiseks tuleb karistusi karmistada", see on mõeldud väärtusteemana. G5 väitlusturniir 10. veeburar, Tallinn teema: Kasiionde keelustamine Eestis on põhjendatud Kolmekeelne turniir 17.-18. veebruar Tartu teema: Füüsiline jõud on kurjategijate karistusviisina põhjendatud Iseseisvusturniir 24.-25. veebruar, Tartu Täitsa rõõm on näha, et plaan suuremast hulgast väiksematest turniiridest hakkab täide minema. Aga tulge siis kindlasti võimalikult paljudele kohale! Ja lugege pärast lehelt ja päevikust, kuidas neil läks.

Kliima soojenemine: väitlus läbi

[:2007-02-02 19:31:18]
 ...nii ütleb Time Magazine, tsiteerides ÜRO 2500 teadlase uurimustest kokkupandud... noh uurimust, kus väidetakse 90% tõenäosusega, et: - kliima soojeneb - selles on süüdi CO2 jt kasuhoonegaasi atmosfääri paiskav inimetegevus Nii et kui teile mõnes väitluses veel keegi püüab öelda, et ei tea, äkki kliima lihtsalt soojeneb niisama, võite täie tõsikindlusega nentida, et ei, sel teemal on nüüd küll kohver kinni.

Tik-Tak vs. Reformierakond

[:2007-02-02 20:05:29]
 Kas Tik-Takil läheb Reformierakonnaga raskemaks, kui d4ga eelmise aasta meistrikate pronksikohtumises? Tänase - rekordiliselt viie postitusega (see on rohkem kui eelmine aasta mõni kuu!) - päeva lõpetuseks kutse järgmisel kolmapäeval toimuvale avalikule väitlusele. Reformierakond ja TIKi väitlusklubi korraldavad sel kolmapäeval (7. veebruar) väitluse, kus ühel pool on võistkond Tik-Tak (pildil, järjekorras Laura Lepp, Jaanus Korjas, Herman Kelomees, ) ja teisel pool Keit PentusKristen Michal ja Taavi RõivasReformierakonnast (kes on erakonna valimisnimekirjas vastavalt 4. 8. ja 14. ehk küllalt kindlalt riigikogusse pääsejad) Väitluse teema on "Kas Eesti jõuab Euroopa 5 jõukama riigi hulka?" Tänaseks on kokku lepitud, et poliitikud jaatavad teemat ja Tik-Tak eitab. Tallinnas olijad võiksid kindlasti tulla omasid toetama. Väitlus algab kell 15.00 TIKi aulas. Ja veel: kes oskab, võib väitlejatele kommentaaridesse häid argumente ja viiteid tõestustele soovitada. Poliitikutele võiks ju näidata, kuidas Luukas õlut teeb!

Debatamates IUB Openil: hakkab jälle peale

[:2007-02-06 16:39:45]
 Eesti esitudengitiim Debatamates - Uve ja Allan - käisid nädalavahetusel Bremenis sealse ülikooli väitlusturniiril. Turniir on pikkade traditsioonidega ja meie regioonis kindlasti üks uhkemaid. Debatamatesi tulemused olid sarnased juba mitmele-setmele (väidetavalt koguni seitsmele) eelnevale turniirile: pääseti finaali, kus jäädi napilt (kohtunike häältega 3:2) teiseks. Aga see on ka väga kõva tulemus, õnnitlused Päeviku poolt. Pikemad memuaarid lisame siia kohe, kui need laekuvad.

Tobini maks: nüüd Eestis

[:2007-02-06 17:23:36]
See postitus läheb seltsis ilmselt korda ainult neljale inimesele, aga ikkagi: loen parasjagu parteide programme ja Erakond Eestimaa Rohelised on ühe majanduspoliitilise ideena toetamas LSE Openil käinud väitlejate "lemmikteema" ehk Tobini maksu sissetoomist. Ergo kui rohelised peaksid parlamenti pääsema, mida viimased küsitlused justkui näitavad, on üks teema ka Eesti tasandil juures.

Keskkooliväitlejad vs Reformierakond. Ja võitja on...

[:2007-02-08 13:23:29]
Väitluspäevik käis eile Tallinna Inglise Kolledžis toimunud väitlusel, kus kohalik võistkond Tik-Tak väitles neid välja kutsunud Reformierakondade esindajate Keit Pentuse, Remo Holsmeri ja Taavi Rõivasega teemal "Kas Eesti jõuab 15 aastaga Euroopa 5 jõukama riigi sekka?". Väitlus, mis toimus täieliselt Karl Popperi formaadi reeglite järgi, oli uhke. Selgus, et Reformierakonna tänased tipptegijad on ammustel aegadel samuti Popperi formaadis väitlemist proovinud ning seega olid toimuvaks täitsa sobivalt valmistunud. Nende põhitees koosnes kahest poolest: viieteistkümne aastaga viie jõukaima riigi hulka jõudmine on Eestile - vajalik eesmärk ning - saavutatav. Selleks on vaja laias laastus jätkata Reformierakonna majanduspoliitikat, täiustades pisiasju ning säilitades nii 15 aasta jooksul keskmise majanduskasvu 7%. TIK-TAK eitajatena ründas selle väite teist poolt, öeldes kolme asja: - et liberaalsest majanduspoliitikast ei piisa Eesti majanduse 15 aasta jooksul nii kiiresti kasvatamiseks (tootlikus vs palgad, madal ettevõtlikkus ja tööjõupuudus), - aga isegi kui piisaks, ei õnnestu Refomierakonnal tänu koalitsioonivalitsustele seda täielikult ellu viia, - aga isegi kui see õnnestuks, on Eesti majandus oma avatuse tõttu nii sõltuv välismõjutustest (välisinvesteeringud, energia hinnad, majanduskriisid), mis ühel hetkel väga tõenäoliselt meie majanduskasvu pidurdama hakkavad. Eituse filosoofia saab kokku võtta Jaanuse sõnadega lõpukõnest: "Me ei ole otseselt parempoolse poliitika vastu /.../ aga me oleme teile tõestanud, et valimislubadused on nagu ikka üks mull." Rõõm on raporteerida, et Karl Popperi väitluse ja EVSi missiooni vaimus täiendas kodumeeskond (väitlus toimus TIKi saalis) oma argumente ohtra tõestusmaterjaliga, mida huvilised võivad lugeda siit. Reformi võistkond suutis toodud argumentidele oma teises, Remo peetud kõnes, adekvaatselt reageerida osutades kohtadele oma valimisprogrammis, mis välja toodud probleemidega tegelevad. Lõpukõnedes, nagu ka üritust modereerinud Hanno Pevkur õigesti märkis, oli mõlemal poolel mõningaid uusi asju, mis turniiriväitluses oleks kõnelejatele (eriti vist Jaanusele) nii mõnegi kõnelejapunkti maksnud. Aga nagu enne väitlust kokku lepitud, polnud see nii oluline. Paar eredamat hetke väitlusest: Herman:"Eesti tahaks edasi liikuda oravahüpetega, ent järgi tuleb oodata ka teisi loomi, näiteks ninasarvikut" Keit:"Kurb on näha noores inimeses, nagu sina, Herman, sellist kibestumust ja pessimismi" Laura:"Meie eesmärk ei ole siin midagi pärssida, me tahame lihtsalt selgitada, et teie plaan on ebareaalne" Taavi:"Millised riigid teenivad rohkem, kas need, kus mõeldakse kleidi tegumood välja, või need, kus kleit õmmeldakse valmis ja lüüakse tempel peale, et (imiteerib templi löömist) huuuh, põmm, Armani?" Ah et kes siis võitis? Noh, avalikus väitluses on seda kindlasti raske öelda ja nagu Keit pärast väitlust ütles, võitsid eelkõige need, kes asjast uusi huvitavaid mõtteid said. Aga kui pealtvaatajatel paluti oma eelistus öelda, jäi (ilmselt osalt ka koduväljakueelise ja kõvemahäälse lõpukõne tõttu) küllalt selgelt peale Tik-Tak. Väitluse flow'd, mis, tõsi, ei ole eriti erapooletu, sest Päevikki osales pisut kaasuse tegemisel, saate lugeda siit. Lõpetuseks: väitlusliikumisel loomulikult puuduvad oma poliitilised eelistused, aga poliitikute tahtmine omi argumente ja väitlusoskust tavalisest valimisdebatist ehk pisut ratsionaalsemas õhkkonnas proovile panna, tundub meile küll mõistlikuna. Sestap on väitlejad valmis tulevikus ka teiste poliitiliste jõudude vastu väitlema, eriti kui on lootust, et nende argumentidele seeläbi veel sisulisemaks muutuvad. TÄIENDUS: Neljapäevases Ekspressis ilmus samal teemal Argo Ideoni artikkel, mida väitluses osalenud Taavi Rõivas on jõudnud juba ka kommenteerida.

G5

[:2007-02-14 18:13:41]
 Tähtsad korraldajad Kari, Hannes ja Herman TÄIENDUS: G5 pildid internetis Tallinna G5 turniir on seekord edukalt peetud, peakohtunik Herman kirjutab: "Kukkus päris hästi välja see turniirike. Võrreldes möödunud aasta reedepärastlõunase 4 osalejaja 3 kooliga G5 turniiriga oli seekordne märksa parem, seda igas mõttes. Võistkondi oli topelt, seejuures märkimisväärne on mõnede uute tiimide tekkimine ja mõnede vanemate, veel oma väitluspotensiaali vähe realiseerinud tegijate osalemine. Tasemelt küündis tänavune G5 rohkem meistrikate kui Stardi poole. Ka auhinnad olid vinged. 9 inimest on nüüd ID-kaardi lugejate võrra rikkamad, võitjavõistkond sai aga minu arvates kõige ilusama rändkarika väitluses - portselanist sebra. Kes siis võitis? Teist aastat järjest oli parim 21. kool. Eelmisel aastal võitis Earthforce (Tln Openi koosseisus), tänavu 21k, koosseisus Liina Mahlakõiv, Henri Tuulik ja Eerik Till. Finaalis alistasid nad Tallinna Reaalkooli võistkonna KOM (Oliver Rosenbaum, Kristel Kosk, Martin Jõgeva). Parim kõneleja oli Eve-Liis Mendel TIK-i 3. koha saavutanud võistkonnast Contra." Päevik märgib veel, et parim kõneleja oli Eve-Liis Mendel võistkonnast Contra ja et Herman oli esmakordselt turniiri peakohtunik ning Kari/Hannesturniiridirektorid. Ja et selliseid väikseid-armsaid turniire nagu G5 võiks aastas vabalt veel rohkemgi toimuda. G5 turniiri täielikud tulemused Osalejate kommentaarid on, nagu ikka, oodatud.

Otseülekanne kolmekeelselt turniirilt

[:2007-02-17 15:36:07]
 Kolmekeelse turniiri avamine Päevik on Tartus üle mitme aasta jälle peetaval kolmekeelsel turniiril. Meil on kümme vaprat võistkonda, kes vaidleva ihunuhtluse lubatavuse üle. Turniir kestab kaks päeva, loodetavasti jõuame vahepeal veel mõne ülekande teha.

Me armastame ooperit? Reikop vs Kivisildnik

[:2007-02-17 20:26:42]
 Postimees online esilehel võib praegu näha uhkelt esiuudise kohal troonimas lugu Vanemuise teatri ja Eesti Väitlusseltsi koostöös korraldatud väitlusetteemal "Kas ooper on iganenud kultuurivorm". Loo tekst transkribeerib toimunut ning on küllaltki äge lugemine. Stiilinäide Kivisildnikult:«Ooper on parem kui joomine. Igal juhul on sellest rohkem tolku kui kaubajamajas šoppamisest,»

Kolmekeelse võitjad: HTG7

[:2007-02-18 16:07:05]
 Mihkel, Martin, Katrin: selle aasta kolmekeelse turniiri võitjad karikaga. Turniir lõppes finaaliga, kus HTG7 (kes muide toetasid enne turniiri raskemaks peetud kehalist karistamist) võitis häältega 2:1 võistkonda MHG1 (Lauri, Sille, Marleen). Seega on HTG7 sel hooajal juba võitnud kaks turniiri: lisaks praegusele ka sügisel toimunud kliimamuutuste ürituse. Tänud Juliale ja Nataliale suurepärase turniiri eest. Kui turniiride üheks kordamineku näitajaks on see, kui palju süüa antakse, siis Päevik võib kinnitada, et kolmekeelse turniiri osalejad ägisesid pidevalt, et kõht on liigagi täis. Aitäh! Pildid ja tulemused tulevad ka varsti.

Väitluskuu veebruar

[:2007-03-01 02:33:03]
Üliaktiivne väitluskuu veebruar on Päevikut kõvasti kurnanud, aga enne järgmise kuu algust tahame oma võlad ajaloo ees ära õiendada. Niisiis veebruarikuus toimunud neljast (!) väitlusturniirist esimene oli Pärnus toimunud Sütevaka ja Hansapanga väitlusturniir. Turniiri võitis võistkond Conspirator (Age Tomson, Helena Sits, Kai Allikas). Finaalis alistasid nad kohtunike(kes, hoolimata sellest, mis turniiri tulemuste leht ütleb, ei olnud päris kindlasti Augustas Baliulis,Lukas Gelezauskas ja Vytautas Minasianas) otsusega 3:2 võistkonna PSHG 1 (Marijaana Siimson, Marta Pulk ja Sandra Sillaots). Parim kõneleja oli Marta Pulk [PSHG 1]. Lähemalt võite turniirist lugeda pärnu Postimehes ilmunud artiklitest siinsiin ja siin. Auhinnatud kohtadele kõnelejate arvestuses jõudsid veel: 2. Helena Sits[Conspirator] 3. Marijaana Siimson [PSHG 1] Täname turniiri peakorraldajat Heidit ja turniiridirektorit Helinat. Kellel sellest turniirist mõni pilt on, andke teada.

Kolmekeelne turniir

[:2007-03-01 02:41:41]
Pärnu turniiriga samaaegselt toimunud Tallinna G5 turniirist oleme siin juba kirjutanud. Selle artikli juures on nüüd ka viide mõnedele piltidele. Järgmisena toimus nädala pärast Tartus kolmekeelne turniir, millest samuti juba kirjutasime. Nagu öeldud, võitis selle turniiri HTG7 ning rõõm oli koguni kuue venekeelse võistkonna üle, kellele turniiri peakorraldajad Julia ja Natalia lubasid ka suvelaagrisse venekeelset programmi juhtima tulla. Kolmekeelse turniiri tulemused leiate siit.

EVSi valimisdebatt

[:2007-03-01 02:51:02]
EVSi esimene katsetus valimisdebati korraldamise vallas oli täitsa meeleolukas, ise reklaamisime me seda niimoodi: Tere Väitlusselts kutsub kõiki huvilisi homme (kolmapäeval) kell 18.00 Tallinna Ülikooli (ruum K-318) meie korraldatud erakondade valimisdebatti kuulama. Kuna debatte on viimasel ajal hirmus palju, siis mõned põhjused, miks just meie omale tulla: 1. Kõige seksikam teema Meie väitluse teema on "Kuidas tõsta Eesti iivet", mis puudutab kindlasti kõiki noori inimesi ning millest teistes debattides eriti räägitud ei ole. 2. Kõige sisulisem väitlus Oleme erakondade esindajatel palunud esitada oma konkreetsed kavad iibeküsimuse lahendamiseks ning neid võimalikult sisuliselt analüüsida. Erinevalt paljudest teistest debattidest on meie teema küllaltki konkreetne, nii et loodame, et väitlus ei valgu väga laiali. 3. Võimalus ise kaasa rääkida Publik saab meie väitlusel rääkijatele küsimusi esitada ja väitluse käigus parlamentaarse väitluse vormis kaasa elada. Väitlevad Silvia Jakobson Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Peeter Laasik Keskerakonnast, Ene Tomberg Rahvaliidust, Taavi Rõivas Reformierakonnast ja Liisa Pakosta Isamaa ja Res Publica liidust. Publikut oli meil isegi pisut rohkem kui keskmisel Fookuse väitlusel, kuigi võinuks muidugi veel rohkem olla. Debatt ise toimus sõbralikus õhkkonnas ja selle lõpus lubasime järgmisel korral jälle samasuguse ürituse korraldada ja publiku arvu kahekordistada. Debatil käinud võiksid nüüd siin arutada, kes nende meelest selle võitis, ja mittetulnud võiksid vabandada oma puudumist ja soovitada, kuidas me neid järgmine kord paremini meelitada saaks.

Iseseisvusturniir

[:2007-03-01 03:01:09]
 Vapper ja imekaunis korraldusmeeskond Möödunud nädalavahetusel tähistasid väitlejad Tartus vabariigi aastapäeva iseseisvusturniiriga. Turniir oli improteemadega ja tavakohaselt väga meeleolukas: toimusid väitlused stiilselt taasiseseisvumisaegseis rõivais võistkondade vahel, öölaulupidu patriootlike ja vähempatiootlike lauludega, kultusfilmi MacAivari tagasitulek (peaosas Rainer Küngas, võtmetsitaat:"Sel Aivaril oli rull teipi taskus, sidusin ta sellega kinni") vaatamine ja väitlused Eesti rahvuskala üle (haug on suur ja kuri, aga räim see-eest väike ja tark. Kumb on rohkem eestlase moodi?). Finaalis kordas võistkond MHG1 (Lauri, Sille, Marleen) oma STARTi võitu võistkonna HTG9 (Helge, Allan, Maria) üle häätlega 3:2. Tulemustega saate lähemalt tutvuda siin. Turniiri imekaunite piltidega saate tutvuda siin

Uve ja Anna osavõtmisest LSE Openi turniirist Londonis...

[:2007-03-12 19:51:10]
Saate lugeda Anna blogist siin

Let's get ready to IV!

[:2007-03-20 16:01:15]
Tere, Päeviku lugejad! Oleme oma kaamerate ja mikrofonidega tulnud siia, Tallinna Ülikooli, kus juba paar tundi käib EVSi läbi aegade peaaegu-et-kõige-suurem-üritus, Tallinn IV. Esimese kolme päeva jooksul tehakse vähemalt 44 inimesele debate academy't ehk siis koolitatakse neid ja nädalavahetusel toimub 44 võistkonna osalusega turniir. Sõna Päeviku korrespondendi kõrval istuvale peakorraldaja Uve Poomile "Uskumatu on tõdeda, aga me oleme ajakavas, mis rahvusvahelise ürituse raames on enneolemate ja pärastnägematu". Ja nendingu lõpetanud peakorraldaja sööstab ruumist välja inimesi suunama, sest need "ei jaga matsu". Loodame aktiivsemaid väitlejaid IV jooksul ühes või teises vormis meiega liitumas näha. mõned võimalused: Tulge täna ja hommeavalikele väitlusteleKuulake väitluste ja koolituste ülekandeid Skype'is! Esimene neist juba käib! Tulge koolitusele Või vaadake ajakava ja leidke endale mõni teine viis, kuidas osaleda! Edasised ülekanded IVst saavad toimuma juba inglise keeles, siis saavad ka siinolijad neist aru.

Tallinn IV: here we go

[:2007-03-20 17:39:09]
Hi and welcome to the virtual coverage of Tallinn IV Since Estonia is supposed to be the country of e-everything we are legally obligated to cover our history's biggest international tournament in every e-way possible, including website Skype and blog, the latter being what you, for some reason, are reading now. The blog coverage will be appearing on the pages of the Estonian debate blogVäitluspäevik and will focus on everything going on here, as much as possible. We are hoping to bring you the emotions of participants, trainers and organizers and cover the most exciting debates taking place. Hopefully some blogging will also be done by Jens and Henrik of Your German Correspondent fame. I'm off to a practice debate now, see you all soon! And remember: if this e-coverage isn't a success, we will be execute!

Tallinn IV: meet the celebrities

[:2007-03-21 21:01:34]
 Estonian ex-prime minister Mart Laar and organiser Uve Poom at a public lecture There have been quite a few celebrity appearances in Tallinn IV. Yesterday we had a public debate on whether Estonia should declare a propaganda war on Russia with Estonian ex-foreign minister Kristiina Ojuland. Amongst other things Mrs Ojuland said that at least in terms of our European allies the propaganda war has already been won. Then this morning we went to the museum of occupations for a study visit (the whole Estonian history is of course a succession of different occupations, but the museum is dedicated to the Soviet occupation from 1940-41 and 1944 onwards and the German occupation of 1941-1944). There we had a lecture by our two time ex-prime minister and Mart Laar. Mr Laar had the lecture having taken a break from leading his party's delegation at the negotiations for forming a new government. "It's very boring, I'd much rather talk with all of you" he said in the beginning of his lecture. of course when you are a country of 1,3 million people it can happen that the best person to talk to foreigners about history and prime minister happen to be the same person.

Head uudised - EUDC 2008- kõrgelt hinnatud

[:2008-09-29 16:51:51]
EUDC 2008 projekt on Euroopa Komisjoni poolt välja valitud 2005-2008 Eestis toimunud ENEBi projektide seast, esindamaks Eestit Euroopa Noortenädalal. Noortenädala raames toimub omakorda võistlus, selgitamaks välja Euroopa parimad noorteprojektid nende hulgast, kes on Noortenädalal kohal. Projekt on juba saanud tänase päeva seisuga suure tunnustuse. Selgitus Euroopa Noorte büroo poolt: „European Youth Awards on Euroopa Komisjoni poolt väljaantav auhind parimatele programmi Euroopa Noored raames teostatud projektidele. Sel aastal toimuval Euroopa Noortenädalal antakse välja üks auhind igas alaprogrammis, kusjuures projektide juures hinnatakse muuhulgas ka kultuuridevahelise dialoogi arendamist. Iga Euroopa Noored programmiriik esitas Euroopa Komisjonile ühe projekti aastatel 2005-2008 teostatutest igas alaprogrammis, mida parimaks peeti (seega 7 projekti igast riigist), milledest omakorda valis Euroopa Komisjon välja ühe projekti igast riigist, kes sai European Youth Awards nominendiks. Nominentide seast valib Euroopa Komisjon välja parima projekti igast alaprogrammist, kes auhinna pälvivad (kokku 7 projekti).Valikuprotsess on üsna mitmeetapiline ja keerukas. Teie projekt on parim projekt Eestist, mis European Youth Awardsile sel aastal kandideerib. Olen ka aru saanud, et teie projekti tutvustatakse Euroopa Noortenädala jaoks Komisjoni poolt toodetavas parimate projektide voldikus ning samuti korraldatakse Brüsselis fotonäitus projektidest, kuhu ka teilt fotosid oodatakse.“ EUDC 2008 projekti tutvustavad 2.-6. novbembrini Brüsselis toimuval Euroopa Noortenädalal projektijuht Helina Loor ja Andero Uusberg. Pöidlad pihku kõigil !

START

[:2008-09-29 17:07:05]
Möödunud nädalavahetusel toimusid Tartus ja Tallinnas START turniirid. Tartu START turniiri võitis võistkond Kilpkonn Viljandi Paalalinna Gümnaasiumist, Tallinna START turniiri võitis võistkond Steni Tallekesed Tallinna Inglise Kolledžist. Korraldajatel on väga hea meel selle üle, et osalema oli tulnud mitmeid täiesti uusi koole ning et uute koolide tase oli niivõrd hea. Eriti ilmekalt näitab head taset Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi võistkonna esikoht Tartu START turniiril. Tartu START turniiri koondtulemused on kättesaadaval: www.debate.ee/download/START2008_Tartu.xls, peagi peaks neile lisanduma ka Tallinna START-i tulemused. Pildid loodame üles saada niipea, kui tehnilised viperused on ületatud. Kohtumiseni meistrikatel! Kerttu

Eesti Väitlusseltsi üldkoosolek

[:2008-11-01 20:01:10]
Kõik Eesti Väitlusseltsi liikmed on oodatud Eesti Väitlusseltsi üldkoosolekule, mis toimub 14. novembril kell 20.00 Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Päevakorras on ülevaade EVSi tegevusest 2007-2008. majandusaastal, majandusaasta aruande kinnitamine ning uue nõukogu valimine. Loodame väga, et leiate aega kohale tulla. Kui te ei saa isiklikult kohale tulla, siis palun volitage kedagi, kes kindlasti kohale läheb ning edastage volikiri sellele isikule. Volikirja näidise saate alla laadida: http://www.debate.ee/download/Volikiri1.doc Kui teie seas on isikuid, kes ei ole veel EVS-i liikmed, kuid sooviks selleks saada, siis liitumisavalduse leiate siit: http://www.debate.ee/download/liitumisavaldus.rtf. Täitke see ära ning allkirjastage kas omakäeliselt või digitaalselt. Omakäeliselt allkirjastatud avaldused edastage posti teel (MTÜ Eesti Väitlusselts, Jõe 9, Tallinn) või andke üle mõnele juhatuse liikmele. Digitaalselt allkirjastatud avaldused edastage viru@debate.ee. EVSi 2007-2008.majandusaasta aruande, millega oleks kasulik enne üldkoosolekut tutvuda, saate alla laadida siit: http://www.debate.ee/download/2007-2008.majandusaasta.pdf Kindlasti võiksite mõelda ka nõukogusse kandideerimise peale - kas soovite ise kandideerida või kelle kandidatuuri sooviksite üldkoosolekul esitada. Kohtumiseni EVSi juhatus

Uuemad väitluspildid

[:2008-11-03 00:31:38]
Valik pilte EVSi viimastest üritustest on nähtaval siin: http://picasaweb.google.com/EVS.liige. Sealt võib leida pilte Tallinna START turniirist, EVSi suvekoolist, võsaturniirist, põhikoolide meistrikatest ning keskkoolide meistrikate viimasest etapist. Seniks, kuni saame debate.ee galerii korda, panen kõik uued pildid üles picasawebi. Kui ka kellelgi teist on pilte, mida sooviksite teistele väitlejatele näidata, võtke kindlasti minuga ühendust (kerttu.mager@gmail.com). Kerttu

2008-2009 keskkoolide meistrivõistluste reglement

[:2008-11-11 18:42:33]
Tere Postitan siia 2008-2009.a. keskkoolide väitlusmeistrivõistluste reglemendi. Küsimuste korral kirjutage kerttu.mager@gmail.com. Kohtumiseni meistrikatel Kerttu Eesti meistrivõistlused väitluses keskkoolidele 2008 Reglement I Etapid Eesti Väitlusseltsi 2008. aasta keskkoolide meistrivõistlused toimuvad kolmes etapis. I etapp 15-16 november 2008 II etapp 14-15. veebruar 2009 III etapp 18-19. aprill 2009 Meistrivõistluste etapid toimuvad vastavalt Karl Popperi formaadi reeglitele . Meistrivõistluste reglemendi ja etappide teemad otsustab Keskkooliväitluse Peakohtunike Koda. Iga etapi korraldus (paaride moodustamise alused, veerand- ja poolfinaalid jms) sätestatakse vastava turniiri reglemendiga, mille töötab välja turniiri peakohtunik. Meistrivõistluste etapi toimumise kohast ja teemast teatavad korraldajad ette vähemalt kolm nädalat. Esimesel ja kolmandal etapil on viis eelvooru, millest vähemalt üks on improvoor (voor, kus väitluse teema teatatakse tund aega või vähem enne väitluse algust). Teisel etapil on kõik voorud improvoorud. Esimesel ja teisel etapil toimuvad pärast eelvoore poolfinaalid ja finaal, kolmandal etapil on ainult eelvoorud. II Paremusjärjestus 1. Võistkonnad Eesti meister väitluses selgub pärast kolmandat etappi. Paremusjärjestuses 2 esimest võistkonda saavad automaatselt koha poolfinaalis, seega ei pea nemad läbima veerandfinaale. Paremusjärjestuses 3-6 võistkonnad läbivad veerandfinaalid ning 2 paremat saavad edasi poolfinaali. Etappidel saavad võistkonnad punkte järgmise skaala alusel: 1. 50 punkti 2. 45 punkti 3. 41 punkti 4. 38 punkti 5. 35 punkti 6. 33 punkti 7. 31 punkti 8. 29 punkti 9. 27 punkti 10. 26 punkti 11. 25 punkti 12. 24 punkti 13. 23 punkti 14. 22 punkti 15. 21 punkti 16. 20 punkti 17. 19 punkti 18. 18 punkti 19. 17 punkti 20. 16 punkti 21. 15 punkti 22. 14 punkti 23. 13 punkti 24. 12 punkti 25. 11 punkti 26. 27. 28. jne koht 10 punkti Kohtade jagamise korral saavad kõik sama koha saanud võistkonnad oma kohtadele vastavate punktisummade aritmeetilise keskmise jagu punkte. (3.-4. koha jagamisel näiteks (41+38)/2=39,5 punkti). Poolfinaalides kaotajate omavaheline paremusjärjestus otsustatakse eelvoorude tulemuste põhjal. Kui aasta lõpus on kahe võistkonna punktid võrdsed, jäävad võistkonnad kohti jagama. Kui on vaja otsustada, kumb võistkond pääseb automaatselt edasi poolfinaali, saab sinna võistkond, kes on ühel etapil saavutanud kõrgema koha. Viigi korral pääseb edasi võistkond, kelle koosseisus on paremustabelis kõrgema koha saanud kõneleja. 2. Kõnelejad Meistrivõistluste kõnelejate paremusjärjestus selgub kõikide eelvoorude väitluste kõnelejapunktide aritmeetilise keskmise põhjal. Arvestuses osalemiseks peab osalema vähemalt kahel etapil kõikides voorudes. Kui kõnelejate punktid on võrdsed, on tulemuseks viik. 3. Koolid Koolide arvestuses liidetakse kokku kõigi samast koolist pärit võistkondade saavutatud punktid. Segavõistkondade puhul jagatakse punktid vastavate koolide vahel, iga väitleja toob oma koolile kolmandiku võistkonna kogutud punktidest. 4. Tulemused Meistrivõistluste etappide tulemused ja meistrivõistluste seisu panevad korraldajad meistrivõistluste koduleheküljele üles ühe nädala jooksul pärast etapi toimumist. III Võistkonnad Ühe võistkonna koosseisus ei tohi meistrivõistluste etappidel käia rohkem kui neli väitlejat. Võistkond peab kõikidel etappidel osalema sama nime all. IV Apellatsioonid Etappide siseseid apellatsioone lahendab vastava etapi peakohtunik. Meistrivõistluste kohta käivaid apellatsioone lahendab Keskkooliprogrammi Peakohtunike Koda.

EVSi üldkogu

[:2008-12-02 15:24:09]
Rohkem kui kaks nädalat tagasi toimus Seltsi üldkoosolek Tartus Treffneri gümnaasiumis – täpsemalt 14. novembril 2008.Üldkoosolek toimus päevakorra kohaselt. Mõned märksõnad seoses üldkoguga, mis tunduvad olulised. Eraldi tõstaks esile, et 2009. aasta olulisemad arengusuunad on : - Eesti Väitlusseltsi suurima ressursi- inimeste- hoidmine ja tunnustamine ning vastav käitumine organisatsiooni juhtimise tasandil -Finantsvahendite tagamine jätkusuutlikuks tegevuseks, mille väljund on traditsiooniliste väitlusürituste ja uute algatuste korraldamine -Välis- ja sisekommunikatsioonistrateegia rakendamine, mille väljundiks on eelkõige atraktiivne ja töötav kodulehekülg, teataja ja väitluspäeviku „keskmiku“ otsimine - Liikmelisusega tegelemine, mille väljundiks on tugev, laienenud ja kaasatud liikmeskond uuel tasandil. -Vabatahtlike osakaalu tõstmine Eesti Väitlusseltsi töös, eesmärgiga kaasata igapäevasesse töösse rohkem inimesi, et siduda neid organisatsiooniga - Väitlusliikumise edasine laienemine nii eesti- kui venekeelses kogukonnas erinevate tegevuste, projektide jms kaudu - Koolitustegevuse kvalitatiivne areng - Uue arengukava koostamine NB! Iga arenguvaldkonda püütakse nii hästi kui võimalik arendada ning seepärast on kõik, kes tunnevad hetkel tahtmist, soovi ja energiat Seltsi töösse rohkem panustada kontakteeruma juhatusega telefonitsi ( andmed saadaval kodulehel ) või elektronposti aadressil debate@debate.ee Lisaks tänati nn vana nõukogu koosseisus: Andreas Kaju, Liina Naaber- Kivisoo, Heidi Taal, Uve Poom, Matti Laarmaa, Kaarel Oja ning asendusliiget Gerli Kiluskit. Kõiki häid inimesi, kes Seltsi töösse 2007- 2008 majandusaastal panustasid, ei jõudnud üritusel nimeliselt tänada- lugege majandusaasta aruannet ( saab lähiajal kodulehele üles), kus püüdsime igaüht nimeliselt meeles pidada. Eriline tänu kuulub eelmisel aastal EUDC ehk Euroopa ülikoolide meistrivõistlused väitluses meeskonnale eesotsas Helina ja Uvega ning olulisematele ürituse mootoritele, nagu väga paljud tublid inimesed- jätan nimeliselt mainimata, kartuses kedagi ära unustada. Küll ajalugu teid mäletab, vähemalt seltsis . Aitäh! Ja viimaseks: Seltsile valiti ka uus nõukogu koosseisus: Heidi Taal, Andreas Kaju, Liina Naaber- Kivisoo, Uve Poom, Anna Karolin, Siim Vahtrus ja Märt Pärsimägi. Jõudu tööle!