KKEMV I etapi teemamapp

14:22, 01. november, sigrid.solnik, Kommentaarid: 1
20.-21. novembril toimub Keskkoolide meistrivõistluste I etapp, kus väideldakse teemal 'Vägede väljaviimine Afganistanist on põhjendatud'. Peakohtunike koja väliskorrespondent otse Aafrikast, Anna Karolin, on etapi teemal koostanud põhjaliku teemamapi. Suur aitäh Annale! Väitlejad ja treenerid - kui teil tekib etapi teemal küsimusi, palun võtke ühendust KKEMV I etapi peakohtunikuga, Kerttu Mägeriga (kerttu.mager(at)gmail.com). Edu!  

VÄGEDE VÄLJAVIIMINE AFGANISTANIST ON PÕHJENDATUD

Teemamapp 2010/2011 KKEMV I etapiks

Sissejuhatus: praegune sõda Afganistanis algas 2001. aasta lõpus, kui USA ja Briti lennukid asusid Osama bin Ladeni kättesaamiseks ning terroristliku organisatsiooni Talibani kukutamiseks Afganistani pommitama. Kui alguses oli sõda edukas ning Taliban kukutati, halvenes olukord 2004. aastal. Tänaseni on mitmed piirkonnad (eriti lõunas ja idas) siiani Talibani kontrolli all ning hoolimata NATO vägede kohalolust, on rünnakud nii sõduritele kui tsiviilelanikele tavalised ning liitlasvägesid kritiseeritakse suurte tsiviilhukkunute arvu pärast. Olgugi et riik on nii viljaka maa kui ka looduslike ressursside koha pealt rikas, elavad enamik elanikke väga halbades tingimustes. Afganistan on maailma suurim illegaalsete narkootikumide tootja. Mitmetes lääneriikides käivad ägedad debatid selle üle, kas sõda Afganistanis on õigustatud ning enam võidetav. USA presidendi Obama plaani järgi asutakse vägesid välja tõmbama 2011. aastal.

DEFINITSIOONIDEST JA VÄITLUSEST ÜLDISELT

Mida tähendab vägede väljaviimine? Afganistanis on sõjaga hõivatud 2009. aasta seisuga ligi 67 000 inimest. Nendest enamik tuleb USAst, Suubritanniast ja teistest NATO riikidest sh Eestist. Lisaks on vägesid saatnud mitmeid teised koalitsiooni liikmed, nagu Austraalia, Uus Meremaa jne.

Väitluses on jaatusel õigus defineerida vägede väljaviimine mõistlikkuse piires. Rääkida võib nt Eesti või kõikide vägede väljatoomisest (ja sõja lõpetamist üldse). Vastavalt sellele, mis väed jaatus väljaviimiseks valib, muutub erinevaks ka väitlus. Nii tähendab Eesti vägede väljaviimisest rääkimine tõenäoliselt väitlust Eesti kaitse- ja välispoliitika mõttest, meie kohustustest rahvusvahelise maailma (sealhulgas NATO) ees jne. Samas, kui rääkida suuremaarvulisest väljatoomisest, on väitluse teemaks sõja põhjus, saavutatav eesmärk jms küsimused.

Samuti on jaatuse otsustada vägede väljaviimine detailid—jaatus EI PEA pakkuma välja väga täpset strateegiat ning võib väidelda vägede kiiremas korras väljatoomise üle üldiselt. Samas jaatus VÕIB teha täpsema plaani—nt mis aja jooksul, mis etappidena, mis riikidest enne jne. Soovitame ka täpsema plaaniga jääda mõistlikkuse piiridesse.

Küll aga võiks jaatuse idee sisaldada mingit kiiremat aega—ilma detailse plaanita lihtsalt nt paari aasta jooksul (või kiiremas korras) vms. Jaatusest on ebamõistlik panna paika mingi pikem aeg (nt 10 aastat), sest teema mõte on rääkida vägede väljatoomisest praegu või lähimas tulevikus.

Aga kas juba praegu ei ole plaaniks väed välja tuua?

Tõepoolest, 2011. aastasse on plaanitud vägede kohaloleku vähendamine. Koda tuletab kõigile meelde, et väitluse ei käi status quo muutmise üle (s t et jaatusel pole kohustust teha plaani, mis erineks dramaatiliselt praegusest olukorrast). Väitlus käib kahe alternatiivi üle—kas peaksime väed suhteliselt kiiresti välja tõmbama või võitlema edasi, kuni oleme edukad. Eitus ei pea kaitsma ideed, et väed peaksid Afganistan igavesti, vaid et kiiremas korras vägede väljatoomine pole põhjendatud ning et peaksime missiooni jätkama.

VÄITLUSEST ÜLDISELT

Jaatuse strateegiad

Nagu varem väljatoodud, võib jaatus kitsendada väitluse ainult Eesti vägede peale ning sellisel juhul keskendub väitlus ka Eesti kaitse- ja välispoliitikale. Sellisel juhul võib jaatus argumentidena analüüsida järgmisi küsimusi:

©     Kui palju sõda meile maksma läheb ja kas nende kulutuste tegemine on õigustatud?

©     Kas meie osalus reaalselt panustab sõja võitmisesse või on see mõttetu?

©     Kas oleme valmis enda sõdurite elusid ohtu panema nõnda kauge riigi nimel?

©     Kas selles sõjas osalemine suurendab meie turvalisust või just vastupidi?

©     Kas seda sõda üldse saab võita ning kui ei saa, kas me peaksime seal olema?

©     Kas eestlased toetavad selles sõjas osalemist?

Teisel juhul võib jaatus keskenduda kõikide sõjas osalevate vägede väljaviimisele ning siis  võib argumentidena analüüsida järgmisi küsimusi:

©     Miks me sinna sõtta läksime ja kas need eesmärgid olid õigustatud? Kas sellest tulenevalt peaksime seal edasi sõdima?

©     Missugune sõda üldse on õiglane? Kas sõda Afganistanis on õiglastel põhjustel?

©     Kui palju see sõda meile maksma läheb? Kui palju läheb maksma, kui me ei lahku Afganistanist? Kas need kulutused on saavutatud eesmärke väärt?

©     Mis juhtub, kui me jääme edasi Afganistani? (jaatus võib mõelda erinevatele negatiivseltele stsenaariumitele, nt sõdurite edasine hukk, Taliban surub veel rohkem tsiviilelanikke jne).

©     Mis juhtub, kui me lahkume? (Jaatus võib mõelda erinevatele positiivsetele stsenaariumitele—nt Talibani mõõdukamaks muutumine, Pakistani sekkumine jms)

©     Kas see sõda on võidetav? (Jaatus võib analüüsida, kas soovitavat tulemust saab üldse saavutada)

©     Kas oleme osa eesmärkidest juba saavutanud? Kas Afganistan saaks ise hakkama? (analüüsida Afganistani enese võimekust—nt on nende armeed ja politseid koolitatud)

©     Mis mõju on meie lahkumisel naaberriikide tegevusele ja regioonile üldiselt?

©     Mis mõju on meie lahkumisel rahvusvahelisele õigusele ja stabiilsusele?

©     Mis riikidesse oleme varem sekkunud ja kas/kuidas need on õnnestunud?

Eituse strateegiad

Kui jaatus keskendub Eesti osalusele, võib eitus mõelda järgmisele küsimustele:

©     Missugused on meie kohustused NATO  (ja enda liitlaste) ees?

©     Missuguse sõnumi saadab see meie liitlastele?

©     Missugused on meie rahvusvahelised kohustused?

©     Missugustes sarnastes missioonides oleme varem osalenud? Kas need olid edukad? Miks me seal osalesime?

Kui väitlus puudutab vägesid Afganistanis üldiselt, võiks eitus mõelda järgmistele küsimustele:

©     Missugused on Afganistani sõja eesmärgid ja kas need on saavutatud?

©     Kuidas on lääne sekkumine mõjutanud Afganistani ja kas sellest tulenevalt on meil mõni eriline kohustus?

©     Miks ei ole suudetud Talibani vastupanu lõunas ja idas murda? (Eitus võiks uurida Talibani ning selle seoseid Pakistaniga, samuti tulevikustrateegiaid Talibani vastu võitlemiseks)

©     Mis juhtub, kui me Afganistanist lahkume? (see on üks eituse põhilisi strateegiaid—näidata, kuidas olukord läheb kordades hullemaks. Mõelda tasub Talibanile ja selle põhimõtetele, tsiviilelanike heaolule, võimuvõitlusele,  jne)

©     Kuidas mõjutab meie lahkumine naaberriike ja tervet regiooni (või tervet maailma)? (mõelda tasub Talibani sidemetele teistes riikides ja teiste terroristlike organisatsioonidega)

©     Missuguse signaali saadame tähtsatele osapooltele terrorismivastases sõjas?

©     Mis saab Afganistanist edasi?

©     Mis riikidesse oleme varem sekkunud ja kas/kuidas need on õnnestunud?

Lõpetuseks soovitab koda kõikidel väitlejatel uurida nii väärtusargumente, mis peamiselt puudutavad rahvusvahelist õigust (millal on õigustatud sõtta minemine?) ning praktilisi argumente, mis eeldavad teadmisi Afganistani geograafiast, poliitikast jne.

Tõestuse või materjalide otsimisel maksab otsida inglisekeelseid allikaid, eriti rahvusvahelistest meediaväljaannetest (the Guardian, the Economist, the New York Times). Ärge unustage, et inglise keeles öeldaks Afghanistan J.

Kasulikud leheküljed:

Eesti Afganistani kontseptsioon: http://web-static.vm.ee/static/failid/373/Afganistan.pdf

Postimehe Afganistani uudised: http://afganistan.postimees.ee/

„Eesti juhib Afganistanis hukkunute kurba edetabelit“: http://www.epl.ee/artikkel/585689

„Analüüs: Sõjaga kümnendasse aastasse: Afganistan otsib juba tõsiselt rahu“: http://www.epl.ee/artikkel/584945

„Aaviksoo: soov Afganistanist lahkuda ühe süveneb“: http://www.epl.ee/artikkel/583364

„Rumaluse marss Afganistanis“: http://www.epl.ee/artikkel/581604

„Ahto Lobjakas: Talibani tibud“: http://www.postimees.ee/?id=323361

“War in Afghanistan: Lunch With The Taliban”: http://www.economist.com/node/17363902?story_id=17363902

„Ex-UN official says Taliban infiltrating Afghan forces“:  http://www.bbc.co.uk/news/world-south-asia-11464175

Afganistani profiil BBCs (country profile): http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/country_profiles/1162668.stm

Afganistani profiil, CIA World Factbook: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/af.html

BBC ülevaade vägedest: http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/7228649.stm

BBC Talibanist: http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/1549285.stm

BBC kiirtutvustus Afganistanist: http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/5140380.stm

NATO ISAF missiooni kodulehekülg: http://www.isaf.nato.int/

NYT Afganistani lehekülg: http://topics.nytimes.com/top/news/international/countriesandterritories/afghanistan/index.html

Hea raamat: „Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda“, Hallik, Klaassen, Kuura

Kommentaarid: 1

1
CANNONADRIANA 05:39, 10. jaanuar It's understandable that cash can make us disembarrass. But what to do if someone doesn't have money? The one way is to try to get the home loans and just college loan.

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: