5K - viis küsimust Ida-Virumaa väitluse hingele

08:07, 30. jaanuar, margo.loor, Kommentaarid: 0
Mida teeks Ida-Virumaa väitluse hing Anton Ossipovski kuldkalaga? Kas Ida-Virumaal peaks väitlusprogramm olema eesti või vene keeles? Viis küsimust, viis vastust.

1. Tere, Anton! Ida-Viurmaal teab ja tunneb Sind ilmselt iga väitleja ja treener, ülejäänud Eesti väitlusmaailmas oled veel üsna tundmatu nimi. Kes Sa oled ja kuidas Sa väitluse juurde sattusid?

Olen väitleja. Lisaks veel ühe väikese loovagentuuri kaasomanik, projekti „Terve Narva” ja ühe Kaitseministeeriumi projekti projektijuht. Väitlust kui ainet õpetan ühelt poolt koolis, teiselt poolt juhendan Narva väitlusklubi.

Väitlemisega puutusin esimest korda kokku kooliajal, ühel Kohtla-Järvel toimunud turniiril. Hiljem ülikoolis keskendusingi retoorika õppimisele ning tutvusin Lincoln-Douglas väitlusformaadiga.

Järgmise sammuna kutsuti mind ühel hetkel kohtunikuks Narva väitlusturniirile, kuigi oma arvates olid mu kohtunikuoskused sel hetkel üsna nõrgad. Mõne aja pärast pöördus minu poole üks tiim, et ma aitaks neil turniiriks valmistuda. Võtsin kutse hea meelega vastu ja järgmisel turniiril said nad kolmanda koha. Nii see algas – huvilisi hakkas juurde tulema, hakkasime korraldama iganädalasi klubi kohtumisi, nimetasime ennast Narva väitlusklubiks. Mina hakkasin samal ajal koolis retoorikat ja väitlust õpetama ning teen seda jätkuvalt


Anton2. Kui vaadata täna Eesti väitluskaarti, mis meil väitlusseltsi kontori seinal on, siis on Narva seal suurelt kirjas kui tugev väitluskeskus ja mitmed teised Ida-Virumaa linnad (Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi) samuti väitlustegevustesse kaasatud. Kolm aastat tagasi oli pilt sootuks teistsugune - Narvas toimus paar väitlust aastas ja ülejäänud Ida-Virumaa oli väitluse mõttes tühi ja pime. Mida Sina ja Su meeskond on teisiti teinud ehk mis on edu võti?

Kolm aastat tagasi oli väitlus ainult koolipõhine aine, mida noored ei näinud kui intellektuaalset sporti laiema inimeste ringi jaoks. Nad osalesid mõnel turniiril, said oma hinde kätte ja sellega lõppes ka nende huvi. Karl Popperist väsisid nad kiiresti ära, teistest formaatidest ei olnud üldse midagi kuulnud. Ma ei tea ühtegi treenerit Ida-Virumaal, kes oskaks kõrgel tasemel BP või Lincoln-Douglase formaati seletada.

FOTO: Anton Ossipovski suveakadeemias.

Me lähenesime väitlusele teist pidi. Käivitasime väitlusklubi ja kutsusime liituma neid, kes olid kunagi väidelnud ja oskasid BP-formaati. Alguses kohtusime Narva Noortekeskuses, hiljem tundis meie vastu huvi TÜ Narva Kolledž, kelle vastvalminud majas on meil tänaseks oma uus ja uhke ruum.

Üsna alguses korraldasime ka mõned avalikud väitlused pubis, kus publik sai pärast väitlust oma küsimusi esitada. See tekitas noortes huvi, nad kutsusid oma sõpru ja nii see läks. See kõik oli enne, kui me väitlusseltsiga tuttavaks saime.

Siinkohal pean oluliseks märkida, et tähtsaks arengutõukeks oli ka väitlusseltsi Suveakadeemia 2012. Kohal oli kahjuks vähe Ida-Virumaa noori, kuid saadud kogemus inspireeris meid edasi kasvama ja oma oskusi arendama. Usun, et sellel üritusel saime me väitlusseltsi osalisteks ja nüüd peame ennast osaks suurest liikumisest.


3. Mõned väitlusseltsi suurrahastajad arvavad, et vene noored Eestis peaksid väitlema ikkagi eesti keeles. Sina oled võtnud selge suuna venekeelsetele ja inglisekeelsetele väitlustele ja olnud selles edukas. Kellel siis õigus on - meie rahastajatel või Sinul? Mis keeles peaks Ida-Virumaa väitlus käima ja kas meil kunagi on mõttekas teha Eestis ka "eesti keel teise keelena" võistluskategooria või peavad venekeelse väitluse turniirid Sinu arvates jääma eraldi ürituseks?

Kahjuks juhtub tihti nii, et Tallinnas otsustakse, et ühed või teised protsessid peavad Ida-Virumaal toimuma eesti keeles. Iga uus integratsiooniuuring näitab aga, et need otsused ei vii eriti kuhugi.

Meie väitleme vene keeles sellepärast, et see on meile kõige mugavam ja huvitavam, sõltumata poliitikast. Kui me oleks kohustatud eesti keeles väitlema, on väga tõenäoline, et klubi kas lõpetaks tegevuse või lõpetaks koostöö väitlusseltsiga.

Töötades koolis õpetajana ma näen, et noorte jaoks on eestikeelsed ained igavad. Põhjuseks on see, et neid sunnitakse keelt õppima, kuid ei seletata, mis on selle ühiskonna tulevikuperspektiivid. Mõnikord juhtubki, et minu õpilased ei valda mõnda teemat lihtsalt sellepärast, et nad tõlkisid õpiku teksti selle asemel, et küsimust arutada ja sügavalt uurida.

Sama printsiip kehtib ka väitluse puhul – väitlejad tahavad kasutada oma keele kõiki võimalusi, kuid väideldes võõrkeeles näevad nad piiranguid. Iga väitleja, kes on kord proovinud võõrkeeles väidelda, saab sellest aru. Mina arvan, et on võimalik korraldada turniire nii vene keeles kui ka „eesti keeles kui teises keeles”. Kuid kardan, et see teine variant osutub vähem populaarseks.

Noored kasutavad väitlust enesekehtestamise õppimiseks ja see, et keegi saab olla neist parem keele, mitte väitlusoskuse tõttu, võib tekitada negatiivset reaktsiooni. Samas ma usun, et väitluse vastu huvi arendamiseks peavad suured üritused toimuma koos, mille heaks näideks on Suveakadeemia. Usun, et on võimalik ka sügavamini omavahel üritusi integreerida.

Kui Ida-Virumaa noored näevad, et eesti väitlejad soovivad neid oma kogukonnas näha, kasvab nende huvi terve Eesti väitlusliikumise vastu. Siis hakkavad ka väitlused (ja lihtsalt diskussioonid) eesti keeles toimuma. Aga oma keskkonnas eesti keeles väidelda tähendaks, et ühtegi vajalikku oskust (peale keeleõppe) ei saa piisavalt arendada.


4. Väitluse areng Ida-Virumaal on olnud peadpööritav ja Sul on selles olnud suur roll. Mis edasi saab, mis Su eesmärgid on? Kas varsti oskavad kõik Ida-Virumaa elanikud väidelda ja Narvas tekib kolmas väitlusseltsi kontor?

Tänane olukord on see, et Narva väitlusklubi koguneb küll TÜ Narva Kolledži ruumides, kuid üliõpilasi on meil seal vähe. Samas on meil väike väitlusklubi (4-8 inimest) praktiliselt igas Narva keskkoolis.

Soovime edasi liikuda sinna, et kaasata rohkem üliõpilasi, korraldada Skype vahendusel Peterburi treeneritega koolitusi, suurendada väitlusklubide olulisust koolides, et nende tegevus oleks kooli poolt hinnatud ja osaleda nii Venemaa väitlusturniiridel kui ka tulevastel väitlusseltsi üritustel.

Olen kindel, et väitlus kui aine ja klubi pakuvad ka teistele Ida-Virumaa koolidele huvi, kui neile õigesti läheneda. Praegu paljud koolid ei tea, et väitlust on võimalik õpetada ja et on võimalik seda ka eesti keeles teha. Teisest poolest, paljudes koolides ei ole klubisid, kus mitte noored saavad intellektuaalset arengut.

Väitlusseltsi kontori avamine Narvas kindlasti stimuleeriks väitluse arengut. See lahendaks paljud administratiivsed probleemid ning tõstaks väitluse staatust koolide ja õpetajate silmis. Meil oleks võimalik seal õpetada treenereid ja õpetajad, kes õpetaks noori. Teiselt poolt, ka eestikeelsed treenerid ja väitlejad saaks rohkem ühist venekeelsete noortega, mis annaks võimaluse arendada „eesti keel kui teine keel” kontseptsiooni.

Ida-Virumaa puhul on eriti oluline, et väitlus aitab tõsta aktiivsust ja soovi panustada kogukonna arengusse. Noortel inimestel on sellest praegu kindlasti puudu.


5. Homme hommikul ilmub Sinu ette järsku kuldkala ja ütleb, et saad soovida ühe soovi, aga see peab olema seotud väitlusega. Mida Sa sooviksid? Miljon eurot väitluse arendamiseks Ida-Virumaal? Miljon pädevat väitlusõpetajat? Mõne venekeelse tipp-väitlusturniiri võitu Sinu õpilastele?

Kõlab kommertslikult, aga sooviksin raha. Kui meil oleks rohkem rahalisi võimalusi, siis korraldaks me palju rohkem turniire ja koolitaks treenereid välja. See suurendaks kohe ka meie võimalusi liituda eestikeelsete üritustega. Kui praegu ilmuks fond, kes annaks mulle miljon eurot väitluse arendamiseks – ma istuks juba homme ja teeks tegevusplaane.


Aitäh, Anton!

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: