Teemamapp: "Riigiettevõtete juhtkondades peaks kehtestama sookvoodid"

I Sissejuhatuseks teemasse 

Antud väitlus peaks eelkõige keskenduma põhimõttelisele küsimusele selle üle, kas ja mille tõttu on õigustatud riigi sekkumine sugudevahelisse võrdsusesse. Väitlus ei peaks mitte niivõrd keskenduma sellele, milline on täpne meeste-naiste osakaal, mida kvootide läbi saavutada soovitakse (vähemalt 30/40/50% mõlemast soost), vaid sellele, miks see vajalik on ning kas riigipoolne sekkumine riigiettevõtete juhtkondadesse aitab seda probleemi lahendada.

Väitlus ei pea tingimata piirduma Eestiga, st teemat võib käsitleda üldisemalt. Samas üldjuhul ei ole teema kitsendamine Eestile keelatud (välja arvatud juhul, kui eitus näitab, kuidas selline kitsendus nende positsiooni väitluses oluliselt kahjustab).

II Definitsioonidest

Riigiettevõtted - ettevõtted, mille osanike/aktsionäride seas on riigil juhtiv positsioon (nt Eesti Energia, Eesti Raudtee, tänasel päeval ka Estonian Air)

Juhtkonnad - juhtkonna all võib mõelda nii tegevjuhatusi, kes otsustavad igapäevasemaid küsimusi ja valmistavad ette strateegilisi valikuid kui ka nõukogusid kui juhatusi kontrollivaid ja ettevõtet suunavaid organeid.

Sookvoodid - riigi poolt määratud minimaalne osakaal mõlema soo esindajatele (nt 40% mõlemast soost).

III Mõned küsimused, millele jaatus peaks mõtlema

• Kuidas see mõjutab naiste olukorda ühiskonnas?
  
• Keda, millal ja miks on riik õigustatud positiivselt diskrimineerima (ehk ebavõrdselt soodsamalt kohtlema)? Milliseid tagajärgi võib positiivne diskrimineerimine kaasa tuua?
  
• Kuidas mõjutab selline plaan naiste soovi pürgida ettevõtete juhtideks?
  
• Kuidas see mõjutab ettevõttes viibivate inimeste (töötajad + juhtkond) suhtumist ja hoiakuid naistesse?
  
• Kuidas see mõjutab ühiskondlikke hoiakuid naiste suhtes (sh alateadlikul tasandil)?
  
• Kuidas see mõjutab naiste uskumusi enda rolli suhtes?
  
• Kuidas see mõjutab noorte tüdrukute hoiakuid tulevikus?
  

IV Mõned küsimused, millele eitus peaks mõtlema

• Eitus peaks mõtlema samadele küsimustele, mis jaatuski, ent lisaks neile:
  
• Kas sookvootide kehtestamisele on soolise võrdsuse saavutamisel alternatiive?
  
• Millised on positiivse diskrimineerimise halvad tagajärjed?
  
• Kuidas mõjutavad sookvoodid riigiettevõtete juhtimisele? Kas jätkub piisavalt vajaliku kvalifikatsiooniga naisi?
  
• Kuidas mõjutaks selline poliitika hetkel firmajuhtidena töötavaid naisi, nende saavutusi?

V Viited

1. http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/quota-working_paper_en.pdf
   
2. https://idebate.org/debatabase/debates/society/house-believes-gender-quotas-eu-are-advantageous
   
3. http://www.e24.ee/608420/euroopa-voib-vajada-ettevotetesse-naissoost-noukogu-liikmeid-importida
   
4. http://www.epl.ee/news/online/kaubamaja-juht-sookvoot-voib-raskendada-parimate-spetsialistide-valikut.d?id=64049683
   
5. http://www.epl.ee/news/online/tallinna-vee-juht-ettevotlusele-on-ka-suuremaid-riske-kui-sookvoodid.d?id=64049999
   
6. http://www.epl.ee/news/arvamus/viviane-reding-ja-olli-rehn-naiste-andeid-ei-tohi-raisata.d?id=64038679
   
7. http://www.epl.ee/news/arvamus/miks-me-raagime-soolisest-vordsusest.d?id=51285789

Autor: Peakohtunike Koda