Teemamapp: Valimistel osalemine peaks olema kohustuslik

18:44, 25. märts, Joosep Tiks, Kommentaarid: 0
5. aprillil Viljandis toimuvale väitlusturniirile ootame väitlema kohtustuslike valimiste teemal kõiki noori väitlejaid. Anni Haas Väitlusseltsist pani kokku teemamapi, mis on abiks selle teema lahtimõtestamisel.

Hetkeolukord Eestis

* 2011. aasta riigikogu valimistel osales 63,53% valimisealisest elanikkonnast

* 2007 aasta riigikogu valimistel osales 61,0% valimisealisest elanikkonnast

* 2009. aasta Euroopa parlamendi valimistel osales 43,9% valimisealisest elanikkonast

Käesolevale teemale on võimalik läheneda kahte viisi. Esiteks, võib teemat väidelda praktiliselt, lähtudes probleemist, mida on võimalik lahendada valimiste kohustuslikuks muutmisega. Teiseks, võib teemale läheneda põhimõtteliselt, kaitstes, et kas on õige valimiste kohustuslikuks muutmine. Eitava poole kaasust ettevalmistades peaks mõtlema vastuväited ja lähenemise mõlemale variandile.


Teoreetiline lähenemine

Olulised küsimused argumentideni jõudmiseks. Eeldatavalt lähtub see arusaamast, et kohustusliku valimisega suureneb valimaskäijate osalus.


1) Millal võib riik inimesi millekski kohustada?

Siin aitab nii mõtlemine, mis hetkel on juba kodanikele kohustuslik ja mis on ühine nimetaja nende kohustulike tegevuste puhul. Seejärel tuleb siduda valimine üldise loogikaga, miks see peaks olema tegevus, milleks riik kohustab.

Eituse poolelt tuleb mõlda vastupidiselt, miks valimine ei ole üks nendest juhtudest, milleks riik võib inimesi kohustada.

Lisaks võib mõelda, miks just riigile on antud õigus millekski kohustada ning millest riik koosneb ja miks see on hea riigile (valitsusele, inimestele jne).


2) Mis õiguseid kohustuslik valimine puudutab?

Põhiseadus sätestab inimestele teatud õigused ja vabadused. Üles tuleks leida, mis on need õigused, mis seonduvad teemaga ning miks need on inimestele olulised, miks need on inimestele tagatud. Seejärel, kas vastav õiguste piiramine on põhjendatud või mitte.


3) Mis muutub kohustusliku valimisega?

Kas sellest tuleb pikas perspektiivis mingeid lisa kasusid või kahjusid? Kuidas see mõjutab inimeste rahulolu poliitilise kultuuriga ja otsustega? Kas ja kuidas muutub inimeste huvi poliitika vastu? Kuidas see muudab poliitikute tegevust?


4) Missuguseks muutuvad valimistulemused?

Toodavad muudatused aktiviseerivad selle osa elanikkonnast, mis pole seni otsustanud oma hääleõigust kasutada. Kuidas mõjuks kohustuslik valimine nende eelistustele? Kas poliitikas kerkiksid värsked parteid või kasvaks häältesaak vaid koguseliselt, jättes häältejagunemise samaks? Milline oleks kandideerijate võimalus seda uut valijashulka ära kasutada ja kas see oleks pigem hea või halb?


Probleemist lähtuv kaasus

Jaatus

Mis on probleem? Miks see on probleem? Mis on selle põhjus?

Probleemi määratlemisel ei tohi kindlasti jääda numbrite juurde, mis iseenesest ei ole muud kui numbrid. Oluline on leida, miks praegune olukord on halb, miks seda tuleks muuta. Probleemi analüüsimiseks tasub mõelda, kuidas mõjutab vähene osvõtt a) inimest, kes läheb valima; b) inimest, kes ei lähe valima; c) valitsust; d) ühiskonda.

Teiseks, tasub probleemi analüüsimisel mõelda, kas sellel on mingi sügavam põhjus - kas probleem on millegi tagajärg või iseseisev. Oluline on endale selgeks mõelda, miks inimesed hetkel ei käi valimas.

Mudel/Plaan/Lahendus

Probleemi lahendamiseks on teemas juba pakutud mudel - valimiste kohustuslikuks muutmine. Jaatuse otsustada on, kas ja kuidas ta saavib mudelit täpsustada. Lähtuda tuleks põhimõttest, et mudeliga ei ole võimalik võita, küll aga peaks mudel vältima väitluse kõrvalekaldumist väitluskeskmest. Kõige olulisem täpsustus peaks olema küsimuses, kas ja kuidas tagada, et inimesed tõesti valima lähevad. Mudeli valimisel on abiks ka teiste riikide praktika, kus valimised on kohustuslikud nt Austraalia, Luxemburg, Belgia.

Argumendid

Valides probleemiga lähenemise, tuleb jaatusel ära tõestada, et plaan lahendab probleemi või selle põhjusel.

Lisaks probleemi lahendamisele ja sellest tulevale hüvele peaks jaatus tooma veel mõne argumendi. Hea tava on 2-3 argumenti. Argumentidest rohkem teoreetilise lähenemise all.


Eitus

Eitusel on mõnevõrra lihtsam sellises väitluses, sest rünnatavaid kohti on oluliselt rohkem. Eitusel on võimalik rünnata a) probleemi eksisteerimist; b) probleemi olulisust; c) mudeli efektiivust probleemi lahendamisel; d) kasude saavutamist. Kindlasti tuleb eitusele kasuks ka jaatuse mudelist tulenevate kahjude välja toomine. Kahjud ei pea olema ainult praktilised.


Linke, mis võivad aidata:

http://themonkeycage.org/2009/02/08/post_161/

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14461

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/valimas-kaimine-peaks-olema-kohustuslik.d?id=41786587 (see viimane osa, valimas käimisest)

http://en.wikipedia.org/wiki/Compulsory_voting

http://www.economist.com/blogs/economist-explains/2013/09/economist-explains-10


Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: