KKEMV 2015/16 I etapi teemamapp

14:34, 29. oktoober, kristin.parts, Kommentaarid: 0
Riikides, kus vaktsineerimine ei ole kohustuslik, ei annaks riik sotsiaalseid hüvesid neile, kes ei vaktsineeri oma lapsi 

Teema avamisel tuleb mõelda põhjustele, miks kõnealustes riikides vaktsineerimine ei ole kohustuslik st analüüsida, miks vanemad oma lapsed vaktsineerimata jätavad: analüüsida tuleks subjektiivseid uskumusi ja hirme selle kohta, kuidas vaktsiinid mõjuvad ning nende muutumise tõenäosust juhul, kui laste vaktsineerimine on kohustuslik eeldus riigipoolsete sotsiaalsete toetuste saamiseks. Lähtuvalt teema sõnastusest on tugevalt mittesoovitav eitaval poolel vaktsineerimise kohustuslikuks tegemise alternatiiv valida. Seda seetõttu, et muidu väideldakse samade argumentidega nii eitusest kui jaatusest ainult karistusmehhanismi üle. Väitlus muutuks  sellisel juhul kitsaks ning eituse poolelt on raske leida eraldiseisvaid argumente, mille pealt väitlus võita.

Väitluse ülesseadmisel tuleb kindlasti välja selgitada, millistest riikidest me räägime ning millised vaktsiinid tulevad kõne alla. Sotsiaalne hüve on iseenesest lai mõiste. Sotsiaalse hüvena võib käsitleda tervishoiuteenuste kättesaadavust, haridust, erinevaid soodustusi laste huvikooliharidusele, ühistranspordi kasutamisele, kuid ka sotsiaaltoetusi nagu näiteks töötu abiraha. See, millises ulatuses sotsiaalseid hüvesid riik ära võtaks, on iga jaatava võistkonna defineerida. Sealjuures tuleb silmas pidada, et äravõetavad hüved oleksid piisavalt olulised, et tuua kaasa muutus lastevanemate käitumises, kuid mitte liiga rängad, mis võiksid mõjuda peredele hävitavalt.


Jaatava poole ülesanne on näidata, et just nende poolt välja pakutud lahendus (etapi teema) viib kaitstuma ühiskonnani s.t. et tuleb tõestada, kuidas teatud toetuste nagu lapsetoetused, töötu abiraha, huvikoolide toetused jms äralangemine või selle oht viib üha enam vanemaid otsusele oma lapsi vaktsineerida. Mõtlema peaks ka sellele, miks selline valikute ja hüvede sidumine on õigustatud ning millist rolli mängib vaktsineerimisküsimuses vanemlik autonoomia.

Eitava poole ülesanne selles väitluses on näidata, kuidas lubatud muutust kas ei tule või kuidas selle plaani kehtestamine viiks ühiskonnani, kus loodetud kasu ei kaalu üles mõju, mida sotsiaalhüvede äralangemine teatud lastele ja/või vanematele avaldab. Lisaks tasub mõelda alternatiividele, mis viiksid taotletud tulemuseni väiksema ühiskondliku kahjuga. Oponeerivat kaasust (ja vastuplaane) tehes peaks silmas pidama, et need oleks reaalselt jõustatavad ning ei muudaks väitlust pelgalt erinevate sanktsioonimehhanismide võrdlemiseks.

Kindlasti tuleks igal võistkonnal enda jaoks selgeks teha:

·      Mis on sotsiaalsed hüved ning millist rolli need inimeste elus mängivad?

·      Mis on laste vaktsineerimata jäämise tagajärjed ühiskondlikul tasandil?

Abistavad küsimused teema avamisel:

·      Mis on levinuimad põhjused, miks lapsed jäävad vaktsineerimata?

·      Mis on karjaimmuniteet?

·     Millistesse ühiskonnagruppidesse kuuluvad perekonnad, kus lapsi ei vaktsineerita ning kas ja kuidas antud teema neid mõjutaks?

·   Kas on olemas alternatiivseid poliitikaid, mille abil vanemaid oma lapsi vaktsineerima veenda?

·   Kuidas sotsiaalsete hüvede äravõtmine mõjutab perekondi, kes otsustavad siiski mitte vaktsineerida?


Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: