KKEMV II etapi teemamapp

09:49, 09. veebruar, Joosep Tiks, Kommentaarid: 0

EUROOPA RIIGID PEAKSID KEELAMA VAENU ÕHUTAVAD PARTEID

NB! Käesolev analüüs on vaid soovituslik lähtekoht teema ettevalmistamisel ning kõik esitatud seisukohad on jaatuse/eituse kokku leppida konkreetses väitluses argumenteeritud vormis.


Teemast

Tegemist on pigem poolkinnise väärtusteemaga. Kellele viimane lause tekitas rohkem segadust kui selgust, siis väärtusteemad on sellised, kus käsitletava nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on hea või halb. Sellest tulenevalt ei oota teema jaatuselt ilmtingimata detailse või konkreetse mudeli pakkumist, vaid analüüsi teema sõlmküsimuste üle. See ei välista konkreetsema plaani väljatoomist. See ei tähenda, et praktilise mõjuga argumendid on väitluses vähemolulised või keelatud - iga väärtus põhineb analüüsil antud teema kasulikkusel. Teema fookuse seadmiseks on oluline markeerida probleem, mis vaenu õhutavate parteide olemasolul Euroopa riikides lahendamist vajaks. See ei tähenda, et kui hetkel ei leidu ühtki parteid, mis vaenu õhutaks, teemas sõnastatud keeldu sisse viima ei peaks. Samamoodi ei pea, aga võib eitus kaitsta vaenu õhutamist, vaid analüüsima, mida kahjulikku tooks seesuguste parteide keelamine.


Kui jaatus soovib teemat konkretiseerida selge plaaniga, peab ta arvestama, et see kitsendus ei peaks hälbima ülalmainitud fookusest. Teema ei oota lahendust mõne konkreetse erakonna või liikumise keelustamiseks mõnes konkreetses riigis. Sellest tulenevalt oleks väitlust kahjustav ja  ebaaus defineerida teemat: a) vaid mõne konkreetse riigi spetsiifiliselt -  nt Ungari, Saksamaa või Eesti; b) mõne konkreetse erakonna keelamisele - nt Jobbik, Kuldne Koidik või EKRE; c) mõne konkreetse grupi vastu suunatud vaenu õhutamisest lähtuvalt - nt  moslemid, juudid või mustanahalised. Viimane ei tähenda, et nimetet näidete kasutamine oleks keelatud või ei sobiks argumendi tõestuseks.


Definitsioonidest

Euroopa riigid - väitluses tuntud ka kui termin Lääne liberaalsed demokraatiad. Mõistlik oleks väidelda Euroopa Liidu ja teiste demokraatlikke väärtusi ülalhoidvate riikide poliitilisest maastikust, mitte Venemaast, Valgevenest või Serbiast.

Keelamine - jaatuse defineerida on, kuidas riik peaks käituma erakondadega, kes vaenu õhutavad. Kas see tähendab, et erakondi, mis on, või mille programmid on vaenu õhutavad, ei lubata asutada, need saadetakse laiali või kõik liikmed pannakse vangi, on jaatuse defineerida. Kes keelamisega tegeleb, on samuti jaatuse defineerida. Väitluse huvides oleks mõistlik siinkohal lähtuda  olemasolevast praktikast (nt Saksamaa, kus seda küsimust otsustab Konstitutsioonikohus - või muu kõrgem kohtuaste), kuid igati aus on pakkuda ka oma lahendus, mille puhul tuleb arvestada, et sellega kaasneb tõestuskohustus agendi pädevuse ja võimekuse osas.

Vaenu õhutamine - igati mõistlik on lähtuda üldlevinud vaenu õhutamise definitsioonist: tegevus, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Küsimus, kas tegemist on teo- või tagajärjedeliktiga, on oluline väitlusküsimus ja konkreetses väitluses vaja selgeks arutada. Ehk siis, kas tegemist on vaenu õhutamisega vaid siis, kui sõnadele järgneb ka konkreetne tegu, võib olla väitlusküsimus, arvestades, et Euroopa riikide praktika on selles kohas erinev. Kindlasti ei peaks vaenu õhutamise definitsioon olema selle väitluse peamine vaidlusküsimus, sest see viiks teema välja ülalkirjeldatud fookusest. Samas võib argumenteerida, et poliitiliste parteide puhul on selle defineerimine keeruline või võimatu. Viimast eriti jaatuse esitatud mudeli fookuses. Samuti pole iga radikaalne erakond tingimata vaenuõhutav.

Partei - ehk erakond on inimeste ühendus, mille eesmärgiks on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu. Erakond erineb surve- või huvigruppidest tavaliselt kindla struktuuri, liimeskonna ja ideoloogia poolest.


Millele mõelda
Jaatus:

  • Miks vaenu õhutamine on kahjulik?

  • Kuidas demokraatia toimib?

  • Kuidas mõjutavad erakonnad avalikku arvamust?

  • Kuidas mõjutavad keelud poliitikat?

Eitus:

  • Kuidas demokraatia toimib?

  • Mis saab inimestest, kes neid erakondi toetavad?

  • Millal ja kuidas tohib keelata vaba eneseväljendust?

  • Kuidas mõjutaks keelamine avalikku arvamust?


Materjali:
Guugelda :D :D :D!!! See on hea väitleja oskus!


NB! Käesolev analüüs on vaid soovituslik lähtekoht teema ettevalmistamisel ning kõik esitatud seisukohad on jaatuse/eituse kokku leppida konkreetses väitluses argumenteeritud vormis.


Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: