ONLINE-VÄITLUS: Kiitused mõlemale väitlejale aga ühele üks kiitus rohkem

17:31, 17. veebruar, margo.loor, Kommentaarid: 0
Juhtus nii, et tänasele online-väitlusele kirjutasid kommentaari kaks erinevat kohtunikku. Kokkulepitud kohtunikukommentaari kirjutas Sten, aga üllatuslikult saabus õhtul ka Karli kohtunikukommentaar. Mida rohkem seda uhkem!

Tänane väitlus on olnud meeldiv. See võib tunduda väga väikese detaili või ääremärkusena, kuid tegelikult see ei ole nii. See, et väitlus on olnud meeldiv, tähendab seda, et mõlemad osapooled on olnud üksteise suhtes viisakad, ausad, keegi ei ole kusagil üritanud mängida statistikaga, hiilida kõrvale ebameeldivast küsimusest, rünnata vastase isikut, teinud ebasobivaid kommentaare ega midagi muud sellist. Maailmas, kus iga päev tuleb uksest ja aknast sisse ebaadekvaatset lahmimist ja isiklikku rünnakut, on vahelduseks päris hea lugeda korralikku teksti. Kiitus siinpool nii hr. Tammistile kui hr. Kiselile.

Minnes lähemalt väitluse juurde, on selgelt näha, et mõlemal väitlejal joonistuvad kõnedes välja kas argumendid või selged läbivad motiivid, millest nad soovivad rääkida. Samuti on mõlemad osapooled pakkunud välja piisavalt palju tõestusmaterjali, mis tähendab, et kohtunikul ja tavalugejal ei teki „kas ta mõtleb seda praegu välja või kas päriselt on ka nii?“ küsimust. Selge on see, et mõlemal väitlejal on piisavalt palju empiirilist materjali.

Kui rääkida kõnelejatest, siis Rene Tammisti mõtted, tõestusmaterjal ja küsimused loovad ühtse terviku. Kiita võib kõiki argumente, mis eranditult sisaldavad endas tõestusmaterjali. Ainukene segane olukord tekib siis, kui ühele küsimusele vastates hakkab Rene Tammist rääkima moraalsest kohustustest, mis on meil tekkinud seoses meie ajaloolise taagaga. Miks meie ajalooline taak meid kohustab (erinevalt näiteks Hiinast, kelle tööstus on ka täna meeletult suur ja CO2-rikas), jääb selgitamata. Moraalsed kohustused vajavad lahti seletamist, muidu võib nendega õigustada mida iganes, millal iganes. Siiski, kokkuvõttes väga hea töö.

Einari Kiseli tööd võib kõige paremini kirjeldada vahest kui eklektilist. Kuigi hr. Kisel mitmetes kohtades teeb väga head tööd oma argumentidega ja samamoodi tõendab oma väiteid tõestusmaterjaliga, laseb ta paaris kohas endale jalga. Üks näide sellest on see, kui ta oma avakõnes läbiva motiivina ütleb, et CO2 jalajälje vähendamine kindlasti tõstab olulisel määral meie elektrienergia hinda ning siis toob näiteks USA, kes on oma CO2 jalajälje vähendamisel edukam kui meie ning samaaegselt on suutnud oma elektrihinda, erinevalt meist, hoida küllaltki stabiilsena. Kõlab nagu vastuolu. Teine koht, kus hr. Kisel teeb samamoodi väikese möödalasu, on ristküsitluses, kui olukorras, kus me räägime sellest, mida peaks või ei peaks tegema EL, räägib ta kuidas Aasias on inimeste heaolu parandamine olulisem kui kasvuhoonegaasidega tegelemine. Olenemata sellest, kuidas Aasias lood on, on selle näite puhul probleemiks see, et kui EL on karmim iseenda suhtes, siis see ei puuduta kuidagi moodi neid 700 miljonit Aasia kodanikku, kes ei kuulu EL’i jurisdiktsiooni alla ning keda vastavad määrused kuidagi moodi ei puuduta vaid kes saavad jätkuvalt tegeleda nende probleemidega, mis on nende jaoks kõige akuutsemad.

Kokkuvõttes ütleksin, et tänane väitlus on olnud asine ja tõsine. Räägitud on ausalt ja ilusalt, mitte kusagil ei ole näpuotsagi näha demagoogiat või väitluskaaslase isiklikku ründamist või midagi muud sellist. Just sellist väitlust ja selliseid mehi, kes räägivad asiselt ja tõsiselt olulistest asjadest, ongi meil ühiskonnas vaja. Kohtuniku roll väitluses on aga ka lisaks tagasisidele teha otsus ning tänases väitluses on mõlemad väitlejad esitanud argumente korrektselt, pidevalt toonud tõestusmaterjali aga mis eristab tänaseid väitlejaid, on see, et Rene Tammist on suutnud paremini fokusseerida oma mõtteid ühele kitsamale küsimusele, samas, kui Einari Kiseli mõtted räägivad nii konkreetselt ette antud teemast, kui ka teemaga ääri-veeri piirnevatest asjadest ning seetõttu võin tänaseks võitjaks kuulutada Rene Tammisti. Loodetavasti võidab sellest ka nii meie klimaatiline kui ka ettevõtluskeskkond.  

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: