Tagantjärele muljed euroopakatest

10:44, 21. september, karolin.anna, Kommentaarid: 0
Võistkonna Tartu A liige Sten Andreas annab ülevaate sellest, mis juhtus euroopakatel ning kuidas tema ja Kaspar nüüd Hiinasse väitlema lähevad.

Juba tükk aega tagasi andsin kõrgematele instantsidele lubaduse kirjutada Väitluspäevikusse EUDCist ja nüüd on ka põhjust see lubadus täide viia.

EUDC ehk euroopakad toimusid sellel aastal Galways, Iirimaal. Eesti saatis EUDCile kaks võistkonda, Tallinn A (Elise ja Viktor) ning Tartu A (Kaspar ning Sten).  Oma kohtunikku meil kaasas ei olnud, kuid seeeest olid korraldaja kutsunud Maria kohtunikuks. Lisaks olid Baltikumist kohal meie sõbrad SSE Rigast, Vladimirs ja Reinholds väitlejatena ning Arvydas ja Martinsh Veiss kohtunikena.

Kogu üritus toimus National University of Ireland, Galway hoonetes ning seda organiseerisid enamasti selle ülikooliga tihedalt seotud üliõpilased, kes olid kõik väga külalislahked ja sõbralikud. Siinkohal oleks paslik tänada korraldajaid ka eesti keeles – üritus oli väga, väga hästi korraldatud.  Haruldasel kombel püsiti ajakavas, pakuti korralikku (!) toitu,  leiti mugav majutus ning suudeti organiseerida väga erinevaid õhtuseid üritusi.  Hiljem teiste väitlejatega muljeid vahetades selgus, et tegelikult see ongi Iiri turniiridel tavapärane. Nii et ostke Ryanairi piletid Dublinisse ning minge väitlema!

Kuigi kogenenumad inimesed kindlasti räägivad, et sellel aastal oli tase madalam kui eelmistel (ja et rohi oli kunagi rohelisem), mina seda küll ei tunnetanud.  EUDC 9 vooru jooksul nägid eestlased võistkondasid Oxfordist, Cambridgest,  Londonist,  Šoti parimatest koolidest,  Hollandi tippude hulgast jne ning ei pidanud pettuma.

Esimesel päeval läks Tallinn A-l (Elise ja Viktor) väga hästi ning Tartu A-l mitte nii hästi. Olukord pöördus järgmises kolmes voorus, kuid viimasel eelvoorude päeval vahetas Fortuuna jälle poolt ning Tallinn A-l õnnestus kõik paremini.  Lõpuks läks nii nagu eestlastel viimasel ajal kombeks ehk napilt jäime ESL veerandfinaalidest välja – mina ja Kaspar 3 spiikripunktiga ning Elise ja Viktor 5 spiikripunktiga (ehk olime vastavalt 17. ning 18.)  Vaadates mitte just häid ESL finaale, kirusime oma kurja saatust – Tallinn A ebaõnnestunud teist päeva ning Tartu A viimased voore. Mitte et vinguda oleks tore, aga me oleksime pääsenud veerandfinaalidesse pärast 7.  või 8. vooru päris kindlasti (ning just nii palju on eelmistel EUDCidel voore olnud). Kõige tipuks põhjendas kohtunik 9. vooru (religiooniväitlus, milles me jäime kolmandaks) otsust sellega, et maailmas ei ole ühtegi ilmalikku riiki. Seetõttu piinlesid mõlemad võistkonnad vaadates halbasid finaale, kus eestlaste mitte olemine tundus karjuva ebaõiglusena.

Kuid karma on vist olemas ning just see ajendas mind ka seda postitust kirjutama. Nimelt, mõni nädal tagasi saime Kaspariga Jens Fischerilt kirja, mis algas: „You are invited to a debating competition in Beijing, China on Sept 23 - 28, with all expenses paid for.  No, not a joke.”

Tuleb välja, et aasta 2011 on EU-China Year of Youth, mille raames korraldatakse koostöös erinevaid üritusi, sealhulgas ka väitlusturniir Pekingis.   Sellele väitlusturniirile kutsutakse 16 parimat Hiina võistkonda ning 16 Euroopa võistkonda, kusjuures  meie õnneks (ja ilmselt Euroopa Liidu nõudel) on võetud arvesse lisaks tulemustele ka regionaalset esindatust. Tartu A-na olime oma regioonis kõige tugevam võistkond ning osutusime kutsutuks.

Viimased nädalad oleme tegelenud hiinlastega kirjavahetuse pidamisega, viisade taotlemisega ning muu bürokraatiaga. Vähemalt meilivahetuse ning senise korralduse põhjal tundub, et vastupidiselt stereotüübile on hiinlased sarnasemad kreeklasete kui sakslastega.  Lennupiletid saime kätte alles eile, viimasel päeval kui sai kiirviisat taotleda ning ka seda peale kümneid meile ja suurt hädakisa. Lisaks õnnestus neil osta piletid valele kuupäevale ning kirjutada Kaspari nimi valesti.  Ka Hiina saatkond on päris tülikas asutus – käisin seal viisa taotlemiseks 3 korda ning umbes 15 korda kuulsin fraasi „it is not possible“, mõnikord ka mitu korda järjest.

Lõpuks sai kõik korda ning homme, 22. septembril lendame Pekingisse.  Mulle meilis juba meie „abiline“  Pekingis, M. Zhang, kelle ülesandeks on ilmselt meid jälgida ning valvata. Ta saatis ka oma pildi, et me ta lennujaamas ära tunneksime (right...). 

Oleme seal 29. septembrini ning ma luban, et pärast seda täidame väitluspäevikut uuesti, et kirjeldada väitlemist Hiinas. Ja seekord võibolla väiksema hilinemisega kui ligi 40 päeva.

Sten Andreas

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: