Teemamapp: "Eurotsoonis jätkata soovivad riigid peavad suutma iseseisvalt riigieelarve kriisidest väljuda."

11:59, 20. november, margo.loor, Kommentaarid: 1
2012/2013 õppeaasta väitluse meistrivõistluste 1. etapi teemamapp.

Teemast

Tegemist on pigem kinnise või poolkinnise teemaga, mis tähendab, et jaatusele on väitluse raamistik juba teema sõnastuses suures plaanis ette antud. Seetõttu ei pea jaatus teemat oluliselt täpsustama ning esitama väga detailset plaani. Küll tuleb defineerida olulised mõisted (vt altpoolt) ning määratleda mõned muud „raamküsimused“ (nt millised on hetkeolukorra kõige olulisemad probleemid, mida lahendada soovitakse). Samas on võimalik ka spetsiifilisema plaani tegemine, mis võib seisneda EL abimehhanismide lõpetamises, riikide väljaviskamises teiste otsuse alusel vms. Oluline on väitlust mitte kitsendada üheainsa riigile või juhtumile, vaid väidelda teemas sisalduva põhimõtte üle. Vaatamata sellele, et kõige rohkem räägitud/ kirjutatud näide on ilmselt Kreeka, siis tuleb silmas pidada, et on mitmeid riike veel, mis on praegu kriisis ja ka mitmeid, mis liiguvad kriisi suunas.

Väitluse tuumaks peaks olema, milline võimalik lähenemine – kas valuutaliidu probleemide solidaarne lahendamine (nagu seda EL praegu teha üritab) või karmide reeglite abil riikide korralekutsumine ja vajadusel eurotsoonist väljaviskamine aitab kokkuvõttes paremini kaasa hetkel esinevate probleemide lahendamisele. Seejuures võib väitlusele kaasa aidata see, kui eristada plaaniga kaasnevaid lühiajalisi mõjusid (mis juhtub aasta-paari jooksul) pikemaajalistest mõjudest (mida see kaugemas tulevikus tähendab).


Definitsioonidest

„Eurotsoon“ – peaks olema selge, et selle all mõeldakse eurot ametliku valuutana kasutavaid EL liikmesriike, ent igaks juhuks võib selle üle korrata.

„Riigieelarve kriisid“ – tegemist on mõistega, mida on võimalik mõnevõrra erinevalt sisustada, ent üldiselt iseloomustab kriisi see, et riigieelarve ei ole tasakaalus (riigi tulud ületavad kulusid) ning mingil põhjusel (nt suure olemasoleva võlakoormuse või madala konkurentsivõime tõttu) on keeruline (kulukas) puudujäävat raha finantsturgudelt juurde laenata.

„Iseseisvalt“ – tähendab siinkohal eelkõige ilma teiste eurotsooni riikide poolt otse või kaudselt rahastavate fondide abita.


Olulised vaidlusküsimused

Peamised vaidlusküsimused, mille baasil saab teha argumente, on 3:

  • Kumb on olulisem – (majanduslikult) hästi toimiv Euroopa või solidaarne Euroopa?

  • Kas eurost loobumine aitaks loobujal oma majandus kiiremini korda saada või mitte?

  • Kuidas mõjutaks „nõrkade“ väljaastumine eurost nii eurotsooni riike kui EL laiemalt?

  • Kuidas mõjutaks eurost loobumine ülemaailmset finantssüsteemi (nt Kreeka väljaastumine Saksa ja Hispaania panku, kes on Kreeka riigi suurteks võlausaldajateks)?

  • Riigi roll eurotsoonis – kas seista hea oma kodanike eest või aidata ka teiste tsooni kuuluvate riikide elanikke?

Küsimused jaatusele

  • Kas hirm eurotsoonist väljaviskamise ees motiveerib riike tulevikus oma käitumist muutma?

  • Milles seisneb eurotsooni „tugevate“ riikide roll?

  • Kas ja kuidas „nõrkade“ väljumine eurotsoonist mõjutab neid riike, kes sinna jäävad/väljuvaid riike/mõlemat tüüpi riikide kodanikke?

  • Kuidas mõjutab plaan panku (probleemsete riikide võlausaldajaid), finantssüsteemi laiemalt ning seeläbi EL ja maailma majandust?

Küsimused eitusele

Lisaks samadele küsimustele, millele ka jaatus peab vastust otsima, on eitusel mõningad omapoolsed küsimused, millele vastust otsida:

  • Miks on eurotsooni liikmete solidaarsus ja üksteise toetamine oluline?

  • Kas ja kuidas võib rangete reeglite mõjutada eurotsooni koospüsimist ja laienemisvõimalusi?

  • Kas ja kuidas mõjutab „nõrkade“ väljumine eurotsoonist nende riikide sisejulgeolekut ning poliitilist stabiilsust?

Kokkuvõtteks

Antud väitluses on oluline vaadata asju erinevatest perspektiividest (eurotsoonist lahkujad vs sinna jääjad, eurotsoon tervikuna, ELi ja maailmamajandus) ja püüda analüüsida seda, mis juhtub nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

Mõned lingid

http://et.wikipedia.org/wiki/Euroala

http://www.economist.com/content/global_debt_clock?fb_ref=activity

http://www.bbc.co.uk/news/business-13798000

http://www.ecb.int/euro/html/index.et.html

http://www.fin.ee/euroopa-stabiilsusmehhanismid

Kommentaarid: 1

1
tähenärija 14:07, 23. november Kulud ületavad tulusid mitte vastupidi äkki? :) Riigieelarve kriiside definitsioonis.

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: