ESSEEKONKURSS

"Tuumajaam või tuulikud, biomass või põlevkivi, Leedu või Soome?"


Energeetika ja elektrimajandus puudutab nii hällilast kui pensionäri. Otsused, mis selles vallas tehakse, on pikaajalised ja hakkavad vilja kandma võib-olla alles kümnete aastate pärast. Seda enam on oluline, et me kõik mõtleksime, kuidas peaks Eesti edasi minema – kuidas me tahame näha Eesti energiamaastikku 10, 20 või 30 aasta pärast. Praegune gümnaasiumiõpilane on see, kes tajub täna tehtud otsuseid kõige vahetumalt kogu ülejäänud elu vältel.

Räägi kaasa ja anna oma hinnang meie energiamaastikule, paku välja lahendusi, analüüsi võimalusi!

Selleks:

  • Vii end kurssi Eesti energiatootmise tänase päevaga – millised on kasutuses olevad variandid elektrienergia tootmiseks?
  • Tuvasta Eesti energiamaastikult üks probleem või kitsaskoht.
  • Paku välja lahendus või plaan selle probleemiga tegelemiseks.
  • Põhjenda ja analüüsi oma ettepaneku hüve(sid) – millised on sinu plaani positiivsed tagajärjed nii Eesti energiamaastiku tulevikule kui Eesti riigile laiemalt?

Sinu nägemus võib olla esitatud nii arutleva kirjandi kui probleemianalüüsi vormis (maks. 600 sõna) nii arvuti- kui käsikirjas.

Konkursi lõpptähtajaks on 27. jaanuar.

Võistlustööd märksõnaga „Teadusaasta esseekonkurss“ tuleb saata aadressile sigrid.solnik@debate.eevõi Eesti Väitlusselts; Jõe 9, 10151, Tallinn


Väitlusseltsile esitatud energia-alaste nägemuste ja lahenduste hindamisel võetakse arvesse:

  • probleemipüstituse päevakajalisust ja olulisust
  • tõestusmaterjali ja näidete kasutamist
  • lahenduse/plaani läbimõeldust, rakendamise realistlikkust
  • probleemile loovat lähenemist ja ideid
  • plaanist tulevate hüvede argumenteeritust
  • teksti terviklikkust
  •  teksti keelelist korrektsust, ladusust ja head stiili

Loe edasi väljavõtteid Eesti energiamaastiku kohta!


TEEMAMAPP


Millistest suurematest komponentidest koosneb Eesti energiamaastik ja kas see olukord on rahuldav?

Eesti elektriturg on väike ning seda iseloomustab suur kontsentreeritus ja orienteeritus ühele kütuseliigile. Üle 90% elektrist toodetakse Eestis meie oma maavarast – põlevkivist.[1] Seega on Eesti elektrienergia tootmisel sõltumatu kütuse impordist, vajadusel on võimalik katta kogu elektrivarustus kodumaiste kütuste ja energiaallikatega. Selline energiajulgeolek on aidanud tagada meie majanduslikku ja poliitilist sõltumatust naaberriikidest. Põlevkivielektrijaamade keskkonnamõju on aga ulatuslik. Energiasektori jäämete hulk on üle poole kogu Eestis toodetud jäätmehulgast. Kuna põlevkivi kaevandused ja põlevkivi kasutavad ettevõtted asuvad põhiliselt Ida- ja Lääne-Virumaal, siis põlevkivi töötlemisega kaasnevad heitmed ja loodusvarade kasutamine avaldavad negatiivset mõju just nende maakondade keskkonnaseisundile ja piirkonnas elavate inimeste tervisele.[2]

2009. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020, mis näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist ja asjaomaste õigusaktide ettevalmistamist ning jõustamist aastaks 2012. Kuigi selle otsusega on põhimõtteliselt avatud tee tuumaenergeetika arendamiseks, ei ole tuumajaama ehitamine Eestisse lähiaastate teema. Tuumaelektrijaama kui pikas perspektiivis majanduslikult põhjendatud alternatiivi rajamine Eestisse eeldab pikaajalist eeltööd. Vajaliku regulatiivse baasi väljatöötamine, oskusteabe omandamine ja projekti planeerimine võtab aastaid.[3] Teisalt on maailma ja erinevate riikide energiaperspektiive analüüsivad arvukad rahvusvahelised ekspertide rühmad kõiki riske ja hüvesid analüüsides jõudnud järeldusele, et tuleviku energiakokteilis on tuumaenergial oluline koht.[4]

Juba eelmise kümnendi alguses teostatud uuringutes leiti, et taastuvenergia allikatest on Eesti parimateks võimalusteks biokütused ja tuul.[5] Tuulest on suuremas mahus elektrit toodetud 2002. aastast, mil Virtsu püstitati elektrituulik. Edasised arengud on toonud suured tuulepargid Aulepasse ja Tooma ning väiksemaid üle Eesti. Tuuleenergia, aga ka teiste taastuvenergia allikate kasutuselevõtt suureneb jõuliselt aasta-aastalt ning võtab üha suurema osa kogu energiatootmisest.[6] Ent Eesti elektritootmissüsteem, mis on üles ehitatud osana endise Nõukogude Liidu ühtsest loode elektrisüsteemist ja kuulub ühtsesse võrku koos Venemaa, Valgevene, Läti ja Leeduga, seab oma madala reguleerimisvõimega piiranguid tuuleenergia kasutamisele. Probleemiks on ka tasakaalustus- ja salvestuselektrijaamade puudumine.[7]

Nõukogude Liidust päranduseks saadud sünkroniseeritud süsteem ehk Eestis, Lätis ja Leedus olemas olev elektrienergia ülekande taristu teeb Baltikumist ainsa EL piirkonna, kus puudub ühendusvõimsuse defitsiit ehk ei eksisteeri nn pudelikaelu.[8] Eestil on elektrilised ühendused Venemaa ja Lätiga ning alates 2006. aasta lõpust ka merekaabel Soomega. Elektriturgu iseloomustab tõhus koostöö Balti riikide ja Soome põhivõrguettevõtjate vahel. Koostöö tulemusena on rajatud ja käiku antud Estlink1. 2007. aastal allkirjastasid Soome, Eesti ja Läti põhivõrguettevõtjad leppe Põhjamaade ning Baltimaade ühtse energiaturu loomise alustamiseks.[9]



[1] Eesti Energia www.energia.ee

[2] Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018.

[3] Eesti Energia www.energia.ee

[4] Realo, E. Tuumaenergia ohud.

[5] Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018.

[6] Eesti Energia www.energia.ee

[7] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon  www.tuuleenergia.ee

[8] Konkurentsiamet. Väljavõte elektri- ja gaasiturust Eestis 2009.

[9] Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018.