KÕNEVÕISTLUS


Kui sinuga midagi juhtuma peaks, kas sa oleksid nõus kellegi elu päästmiseks oma siseorganid ära andma? Aga kas sinu ema oleks ka sellise diiliga nõus? Kas meditsiin üldse tohiks organeid siirdades Jumalat mängida? Kas riigil on õigus otsustada, mis mu kehast saab?  


Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Räägi kaasa ja ütle, 

KAS ORGANIIDOONORLUS PEAKS EESTIS OLEMA KOHUSTUSLIK? 

Paku välja lahendusi, analüüsi võimalusi!

Selleks:

  •   Vii end kurssi elundidoonorluse olukorraga Eestis – milline on meie lähtekoht, milliseid praktilisi, eetilisi või muid probleeme teema endas kätkeb.
  • Kujunda oma seisukoht, kas organidoonorluse poolt või vastu ja valmista ette 3-5 minutiline veenev kõne selle kaitseks (kõne tegemiseks vajalikud näpunäited leiad altpoolt).
  • Põhjenda ja analüüsi oma ettepaneku hüve(sid).
  • Esita ja lindista oma kõne videokaamera, mobiiltelefoni või veebikaameraga.
  • NB! Ära unusta end kõne alguses tutvustada (nimest ja koolist piisab täiesti)

Konkursi lõpptähtajaks on 19. veebruar.

Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee

SIIN ON TEILE KA VÄIKE NÄIDISKÕNE - MIDAGI SELLIST ME OOTAMEGI:

Näete, pole see kõne tegemine nii keeruline midagi :)

Allapoole kerides näed veel erinevaid inspireerivaid videosid organidoonorluse teemal!

____________________________________________________________________________

Väitlusseltsile esitatud kõnede hindamisel võetakse arvesse:

  • kõne sõnumit – esineja eesmärkide selgust ja olulisust
  • kõne terviklikkust – selget ja üheselt mõistetavat struktuuri ja esitust
  • tõestusmaterjali ja näidete kasutamist
  • probleemile loovat lähenemist ja ideid
  • hüvede argumenteeritust
  • põnevat stiili ja esitust

Selleks, et teha üks hea kõne organidoonorluse poolt või vastu, tasub läbi lugeda järgnevad täpunäited:

Veenva kõne ülesehitus:

Nagu iga kõne, koosneb ka veenev kõne neljast peamisest osast:

  1. Kõnetlus
  2. Sissejuhatus
  3. Teemaarendus
  4. Kokkuvõte

Veenmiskõne eesmärgiks on muuta inimeste suhtumist või käitumist, seepärast võib veenvat kõnet jagada ja struktureerida ka järgnevalt:

1)      Huvi äratamine. Uusi ideid on alati keeruline tutvustada, sest inimesed ei ole huvitatud oma mugavustsoonist välja astuma ja hoiakutest või veendumustest taganema. Hea kõneleja suudab igas kuulajas tekitada ühisosa oma idee ning kuuljate huvide vahele. Näide: „Kõik me soovime, et maailm oleks turvalisem…“

2)      Vajaduste tekitamine. Tavaliselt ei piisa inimeste mõjutamiseks vaid sellest, et neil on muutuste vastu huvi. Lisaks peab neil olema ka motivatsiooni. Nii püüdleb veenmiskõne selle poole, et ilmestada probleeme, mis  juhtub, kui kõnelejat kuulda ei võeta.

3)      Lahenduste pakkumine. Probleemi sõnastamise ja kirjeldamise järel pakutakse mugavad ja kiired lahendused. Lahendus on lähedal ja lahenduse võti on just kõneleja käes. „Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem…“

4)      Kasulikkuse selgitamine. Kuulajate veenmiseks tuleb aga oma ideed ja selle headust veel ka selgitada, näidata probleemi kadumist ning põhjendada hüvesid. „Et vabastada teid kahtlustest, demonstreerime…“

5)      Kuulajate kaasamine. Viimaks tuleb kuulajaid innustada, et ei jääks mingitki võimalust, et unustatakse hüved ja ei tegutseta nii nagu kõneleja soovib. „Nüüd, kus te olete veendunud, et… ning teate ka selle lahendusi…“

____________________________________________________________________________

VIDEOGALERII