Põhikoolide meistrivõistluste teemamapp

06:41, 02. mai, Joosep Tiks, Kommentaarid: 0

Eestis tuleks takistada juurdepääsu vene propagandameediale

 „Vahet pole, kui suure valega on tegemist. Kui seda piisavalt palju korrata, muutub see massidele tõeks.“

- John F. Kennedy, 1948

Mõistmaks selle väitluse tagamaid, analüüsin enne väitluspunktideni jõudmist olukorra tagamaad. Teen seda läbi kahe peatüki:

1) Mis on propaganda? Miks me räägime Vene propagandast?

2) Vene meediakanalid Eestis ja nende mõju kohalikule elanikkonnale

 

MIS ON PROPAGANDA?

Mis on propaganda? ÕS annab sõna definitsiooniks poolehoidjaid taotlev selgitustöö. (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=propaganda&F=M)

Harold D. Hasswell sõnastas 1934. aastal selle nii: „propaganda selle sõna kõige laiemas mõttes on inimeste käitumise mõjutamine objektide esinemisviisiga manipuleerides.“

See tähendab laias laastus sihtgrupi käitumise suunamist. Propagandist soovib saavutada reaktsiooni, mis aitab tal oma eesmärke täita. Selleks kasutatakse sihtgrupi sotsiaal-kultuurilisest taustast tulenevaid sümboleid, stereotüüpe ja emotsioonidele suunatud argumente.

Propaganda kui selline ei ole iseenesest ei halb ega hea. Me kohtame seda oma igapäevaelus kõikjal. Selle eesmärk on suunata masse, tagada paljude tegutsemine ühel ja samal ajahetkel. Küsimus seisneb antud väitluse kontekstis selles, missuguseid meetodeid propagandaks kasutatakse.

Piltlikult võib propaganda jagada kolmele tasandile: strateegia, taktika ja operatiivsed küsimused. Strateegia vastab küsimusele mis saab meist. Taktika vastab küsimustele mis saab vastastest. Operatiivsed küsimused on need, kuidas me taktikalises raamis oma vastastega käitume.

Eestikeelsed materjalid:

http://arhiiv.err.ee/vaata/reporteritund-kaasaegne-propagandasoda

http://www.koolitaja.ee/wp-content/uploads/2011/09/Propaganda-konspekt-Uudelepp-2011.pdf

Ingliskeelsed materjalid:

http://www.globalissues.org/article/157/war-propaganda-and-the-media

http://en.wikipedia.org/wiki/Propaganda


Propagandamehhanismid on järgnevad:

Siltide kleepimine

 

Kasutatakse selleks, et panna inimesi andma hinnanguid, mis ei põhine konkreetseil asitõendeil.

Säravad üldistused

Põhineb oma seisukohtade samastamisele "hüvelistele sõnadega". Apelleeritakse eelkõige sellistele väärtustele nagu armastus, suuremeelsus, vendlus jt, kasutades ideaalset kajastavaid sõnu nagu nt tõde, vabadus, au, demokraatia.

Tähenduste ülekandmine

 

Kellegi, keda me austame, autoriteet või toetus kantakse üle propagandisti soovitud objektile. Seejuures kasutakse sümboleid, mis seostuvad inimestel kas positiivsete või negatiivsete emotsioonidega.

Tunnustuste kasutamine

 

Mingi toote või idee propageerimise toimemehhanism on veenmine autoriteetse inimese poolt.

Lihtinimestele apelleerimine

 

Eesmärk on panna inimesed uskuma, et nad on samasugused lihtinimesed nagu nende potentsiaalsed valijadki, ning ainuüksi juba seetõttu targad ja head.

Kuhjamine

Kuhjamise puhul kasutatakse eesmärgi saavutamiseks kõikvõimalikke ebaausaid vahendeid, sh tõemoonutamist, tsensuuri, faktide varjamist jms.

Band Wagonehk massipsühhoosi mehhanism

 

See mehhanism sunnib inimesi minema kaasa massidega, põhiargumendiks on asjaolu, et kõik teevad ju nii. Vahendeina kasutatakse sümboleid, värve, muusikat, liikumist, draamakunstivõtteid.

 

Need mehhanismid ei ole vaid eraldiseisvad nähtused meedias, vaid eduka propaganda garanteerib tervikpilt. Neil on ühtne allikas, terake tõtt ja soov anda edasi õige info. Riiklikul tasandil ei seisne see mitte ainult üksikute kanalite kontrollimises, vaid ühtselt suunatud inforuumis – reaalse alternatiivi pakkumises „õige“ pildi loomisel vaenlase meediale. Õigema õige kujutamiseks on vaja, et edastatav info oleks usutav.

Propaganda eesmärk on alati saavutada alternatiivne käitumine või uskumus võrreldes loomuliku arenguga. Sõjalises kontektsis on see külm jõud. Puudub tulisus ja reaalne konfliktiolukord, sest selles sõjas toimub kokkupõrge vaid sõnade tasandil. Siiski, külm sõda on valmistumine kuumaks sõjaks. See on kodanikkonna vaimsuse valmistumine, mis seisneb vastaspoole demoraliseerimises või oma inforuumi kuuluvate inimeste poolehoiu võitmine.

VENEMAA meedia on alates Vladimir Putini võimuletulekust 1999. aastal järk-järgult üha enam teeninud riigi administratsiooni huve. Retoorikasse on ilmunud sellised terminid nagu „kaasmaalane“, minevikupärandi ülistamine (Georgi lindikesed, Putini väljaütlemised NL teemal, hümni taastamine), „fašism“, mis levib vaenulikes Venemaa huviorbiiti kuuluvates naaberriikides jm.
http://www.economist.com/news/europe/21599829-new-propaganda-war-underpins-kremlins-clash-west-1984-2014
http://www.newrepublic.com/article/117479/russia-world-war-ii-victory-putins-obsession
http://www.realclearworld.com/articles/2014/04/14/press_control_and_propaganda_in_putins_russia.html
http://www.postimees.ee/2715608/raul-rebane-venemaa-propaganda-on-parem-kui-kunagi-varem

Seega kirjeldab Venemaa kui riigi sõnakasutust järjest enam propaganda. Seda retoorikat toetab ka avalikult Vene kaasmaalaste poliitika, mis on loodud venelaste diasporaa tõmbamisele Kremli info- ja mõjuvälja. http://www.diplomaatia.ee/artikkel/diplomaatide-tabuteema/

Saatkonna info vene kaasmaalaste poliitikast: http://www.rusemb.ee/est/relations/compatriots/
http://www.ut.ee/ABVKeskus/sisu/paberid/2011/pdf/KMP_Kiilo.pdf
http://uudised.err.ee/v/eesti/0adbed7d-89ef-4c55-88e0-a7c439909ac2

Nüüd siis riigi inforuumist. Enamus tele-, raadio- ja trükimeediast on riigi kontrolli all. Valitsuse kõrval on üks põhilisi meediaomanikke Gazprom Media, mis omakorda on administratsiooni kontrolli all. http://www.bbc.com/news/world-europe-17840134
http://en.wikipedia.org/wiki/Freedom_of_the_press_in_Russia
http://www.academia.edu/979916/The_Russian_media_under_Putin_and_Medvedev_Controlled_media_in_an_authoritarian_system
http://www.indexoncensorship.org/2013/12/brief-history-russian-media/

Kontroll meedia üle sai alguse juba 2000. aastal informatsioonilise julgeoleku doktriiniga, mille eesmärk on koondada meediavõim valitsuse kätte (http://www.postimees.ee/1830679/vene-infodoktriin-soovib-kontrolli-meedia-ule). Mitte ainult ei kuulu riigi kontrolli alla traditsiooniline meedia, vaid hiljuti laiendati haaret ka sotsiaalmeedia üle (http://www.postimees.ee/2770690/venemaa-facebooki-tegevjuht-vallandati).

See tähendab seda, et Venemaa võimu poolt tsentraliseeritud infoloome- ja edastus. Seda kontrollitakse tugevate hoobadega, vabanedes võimule vastuhakkavatest ajakirjanikest ja väljaannetest. http://www.nytimes.com/2014/03/06/world/europe/for-russian-tv-channels-influence-and-criticism.html?_r=0
Venemaal on komisjon, mis tegeleb ajaloo valestitõlgendamise vastu võitlemisega ja eelnõu Duumas, mis kriminaliseeriks „valeliku vene-vastase“ info (http://www.themoscowtimes.com/article/495801.html). Nagu me propaganda puhul õppisime, siis kõige olulisem on omada ja levitada segamatult endale „õiget“ perspektiivi. Selle jaoks on Venemaal olemas terviklik kontroll riikliku ideoloogia ja selle levitamisviisi üle.

Näiteid Vene meedia iseloomust:

1) Uudisloo autor on Dmitri Kiselejev, kes on ühtlasi ka vastloodud riikliku uudisteagentuuri RT juht.
http://www.vesti7.ru/news?id=42729
Sisu analüüsib lääne ja vene meedia erinevusi, kus nende vaheks on meediavabadus. Küll aga meile mõistetavalt teistpidi, sest artikkel väidab lääne meediat liikumas üha enam propagandasse ja tsensuuri, millele vastukaaluks on vene meedia vaba koht, kus igaüks saab enda arvamust vabalt väljendada. Selle põhiline süüdistus lääne meedia vales on Ukraina, kus lääne eesmärgiks on paremäärmusliku fašistliku valitsuse põhiseadusevastane võimuleaitamine.

2) Lehekülg, mis teeb ümberlükked vene meedias avaldatud propagandale Ukraina sündmuste osas. http://fakecontrol.org/

3) Vene meedia propagandasõda Ukrainas üldisemalt - http://www.rferl.org/content/russia-big-lie-ukraine/25286568.html
http://www.juancole.com/2014/03/paranoia-russian-propaganda.html

4) Sildistamiskampaania ja selle ümberlükkamine - http://www.theguardian.com/world/2014/mar/13/ukraine-uprising-fascist-coup-grassroots-movement

Samamoodi on silte pandud peale ka teistele endistele NL riikidele. Sildistamine, desinformatsioon ja tõe osaline esitamine on Putini administratsiooni tõhus relv, et säilitada võim siseriiklikult ja mõjutada vene meedia infovälja tarbijaid välismaal.

 

VENE MEEDIA EESTIS

2011. aastal läbiviidud uuring näitab, et usaldusväärseim infokanal (90%) on vene ja muu emakeelega inimestele PBK.  Jälgitakse ka Eesti venekeelset meediat, 71% kuulab Raadio 4. Samas viimase jälgimine ja usaldamine väheneb vanusega ning küsimuses, et kui Raadio 4 ja PBK oleksid vastanduval seisukohal, siis kumba uskuda, vastas enamus, 32%, et usutaks pigem PBK’i. Laias laastus pooled küsitletutest ei osanud öelda, kellele PBK kuulub ning ainult viiendik venekeelsetest teadis vastata, et see kuulub erafirmale, mille taga seisab Venemaa riiklik Esimene kanal.
http://www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/Intmon_2011_pt_5.pdf

Eesti teleauditooriumi uuring - http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-martsikuus-2/

Ent milline osa on sellest meediast propaganda ja milline mitte? Ning kuidas mõjutab see kohalikku elanikkonda. Margus Geringu bakalaureusetöö heidab valgust Vene pehme jõu mõjust kohalikule venekeelsele elanikkonnale. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/27734/gering_margus.pdf?sequence=1

See hinnang on antud 5 aastat pärast Pronksiööd. Viimane oli 2007. aasta aprillis toimunud rahutustetsükkel Eestis, kus vene vähemus astus üles, kuna tollane valitsus eemaldas Nõukogude mälestusmonumendi Tõnismäelt. Tollal ilmusid Eesti meediapilti sellised sõnad nagu „info- ja kübersõda“. Miks?

http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksi%C3%B6%C3%B6d

http://arhiiv.err.ee/otsi/pronksi%C3%B6%C3%B6

http://arhiiv.err.ee/vaata/paevakord-paevakord-pronkssodur

http://arhiiv.err.ee/vaata/olukorrast-riigis-olukorrast-riigis-06-05-07

Aprillirahutuste juures saime esimest korda kogeda erineva inforuumi vilju. http://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2008_2_154.pdf


VÄITLUSEST

Esmane roll jaataval meeskonnal on tõestada vajadus juurdepääsu takistamiseks. See kujundab teema probleemiasetuse. Selle esmase küsimuse, et miks seda väitlust üldse pidada, milleks on toodud argumendid juurdepääsu takistamise kasuks.

Plaani või definitsiooni osas on vaja tuua konkreetne tegevuskava, mida mõeldakse

a) juurdepääsu takistamise juures

- kes takistab? milline asutus või säte selle sisse seab ja kuidas seda kontrollitakse?

- kuidas takistab? see tähendab, mis võtab nüüd ära võimaluse juurdepääsuks?

b) vene propagandameedia osas

- milliseid meediakanaleid silmas peetakse?

- mis on see asi või tegevus, mida soovitakse takistada?

- kus see meedia levib ja keda selle piiramine mõjutab?

Argumentatsiooni osas peavad nii eitus kui jaatus mõtlema samadele küsimustele. Selle teema põhjendamine algab põhimõttelisest tasandist. Kas riik võib piirata meediavabadust ja kui, siis millistel tingimustel? Või on tegemist väärtusega, mille piiramine pole kas antud väitluse kontekstis või üleüldse põhjendatud?

Väitluse praktiline argumentatsioon näeb ette tegevuse mõjuanalüüsi. Millised on muudatuste tagajärjed? Kes jääb nüüd oma meediast ilma, kust ta nüüd oma info saab ja miks ta sellega nõus on? Mis muutub ühiskonnas pärast vene propagandameedia piiramist? Kas seda on üldse võimalik piirata?

Väitluses on oluline näidata muudatuse põhjendatust ja mõju. Eitusel siis... põhjendamatust ja mõjutust.

Lisaks peaks uurima analoogseid juhtumeid, kus ühel või teisel eesmärgil Eestis või välismaailmas meediat juba piiratakse. Analoog ei pea puudutama konkreetselt vene propagandameedia piiramist, mis on juba teostatud Ukrainas, Lätis ja Leedus, vaid toogu näiteks esile teistsugune piirang meediale ja sidugu selle põhimõtteline põhjendatus loogilise võrdusena ka antud väitlusesse.

Kindlasti võiks analüüsida lähemalt ka propaganda efektiivsust Eestis. Kui inimene propagandat üldse ei usu, siis pole väitlusel sisu. Seega, tasub ka ära tõestada propaganda reaalne tulemus ja sellest tekkiv põhjendatus piirangute teostamiseks.

Olukorda aitavad veelgi analüüsida mitmed arvamusartiklid ja muud tõendusmaterjalid, millele saab kergesti ligi nii läbi otsingusüsteemide kui ka erinevate meediaväljaannete kodulehtedelt. Teemamapis toodud ei ole kuld ega hõbe, vaid abistav materjal olukorra lahtimõtestamisel ja väitluskaasuse loomiseks.

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: